Lucas 20

Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Wǝ xu künlǝrdin bir küni u ibadǝthanining ⱨoylilirida hǝlⱪⱪǝ tǝlim berip hux hǝwǝrni elan ⱪiliwatⱪanda, bax kaⱨinlar wǝ Tǝwrat ustazliri bilǝn aⱪsaⱪallar uning aldiƣa kelip uningdin:
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, sobrevieram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 — Bizgǝ eytⱪin: Sǝn ⱪiliwatⱪan bu ixlarni ⱪaysi ⱨoⱪuⱪⱪa asasǝn ⱪiliwatisǝn? Sanga bu ⱨoⱪuⱪni kim bǝrgǝn? — dǝp soridi.
2 e o arguiram nestes termos: Dize-nos: com que autoridade fazes estas coisas? Ou quem te deu esta autoridade?
3 U ularƣa jawab berip: — Mǝnmu silǝrdin bir ixni soray; silǝr manga eytip beringlarqu,
3 Respondeu-lhes: Também eu vos farei uma pergunta; dizei-me:
4 — Yǝⱨya yürgüzgǝn qɵmüldürüx ǝrxtinmu, yaki insanlardinmu? — dǝp soridi.
4 o batismo de João era dos céus ou dos homens?
5 Ular ɵzara mulaⱨizǝ ⱪilixip:
5 Então, eles arrazoavam entre si: Se dissermos: do céu, ele dirá: Por que não acreditastes nele?
6 Əgǝr: «Insanlardin kǝlgǝn» desǝk, bu barliⱪ halayiⱪ bizni qalma-kesǝk ⱪilip ɵltüridu. Qünki ular Yǝⱨyaning pǝyƣǝmbǝr ikǝnlikigǝ ixǝndürülgǝn, — deyixti.
6 Mas, se dissermos: dos homens, o povo todo nos apedrejará; porque está convicto de ser João um profeta.
7 Wǝ ular: — Uning ⱨoⱪuⱪining ⱪǝyǝrdin kǝlgǝnlikini bilmǝymiz, — dǝp jawab berixti.
7 Por fim, responderam que não sabiam.
8 Əysa ularƣa: — Undaⱪta, mǝnmu bu ixlarni ⱪaysi ⱨoⱪuⱪⱪa asasǝn ⱪiliwatⱪanliⱪimni eytmaymǝn, — dedi.
8 Então, Jesus lhes replicou: Pois nem eu vos digo com que autoridade faço estas coisas.
9 U halayiⱪⱪa munu tǝmsilni sɵzlǝxkǝ baxlidi: — «Bir kixi bir üzümzarliⱪ bǝrpa ⱪilip, uni baƣwǝnlǝrgǝ ijarigǝ berip, ɵzi yaⱪa yurtⱪa berip u yǝrdǝ uzun waⱪit turuptu.
9 A seguir, passou Jesus a proferir ao povo esta parábola: Certo homem plantou uma vinha, arrendou-a a lavradores e ausentou-se do país por prazo considerável.
10 Üzümlǝrni yiƣidiƣan mǝzgil kǝlgǝndǝ baƣwǝnlǝrning üzümzarliⱪtiki mewidin uningƣa berixkǝ ⱪulliridin birini ularining yeniƣa ǝwǝtiptu. Lekin baƣwǝnlǝr uni urup-dumbalap ⱪuruⱪ ⱪol yanduruwetiptu.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha; os lavradores, porém, depois de o espancarem, o despacharam vazio.
11 U yǝnǝ baxⱪa bir ⱪulni ǝwǝtiptu. Lekin ular unimu dumbalap, harlap, yǝnǝ ⱪuruⱪ ⱪol ⱪayturuwetiptu.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo; mas eles também a este espancaram e, depois de o ultrajarem, o despacharam vazio.
12 U yǝnǝ üqinqisini ǝwǝtiptu; ular unimu urup yarilandurup, talaƣa ⱨǝydǝp qiⱪiriwetiptu.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de o ferirem, expulsaram.
13 Ahirda üzümzarliⱪning hojayini: «Ⱪandaⱪ ⱪilsam bolar? Sɵyümlük oƣlumni ǝwǝtǝy; ular uni kɵrsǝ, ⱨeq bolmiƣanda uning ⱨɵrmitini ⱪilar?» dǝptu.
13 Então, disse o dono da vinha: Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.
14 Biraⱪ baƣwǝnlǝr uning oƣlini kɵrüp bir-biri bilǝn mǝsliⱨǝtlixip: «Bu bolsa mirashor; kelinglar, uni jayliwetǝyli, andin miras bizningki bolidu» deyixiptu.
14 Vendo-o, porém, os lavradores, arrazoavam entre si, dizendo: Este é o herdeiro; matemo-lo, para que a herança venha a ser nossa.
15 Xuning bilǝn ular uni üzümzarliⱪning sirtiƣa aqiⱪip ɵltürüwetiptu. Əmdi bundaⱪ ǝⱨwalda üzümzarliⱪning hojayini ularni ⱪandaⱪ ⱪilidu?
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram. Que lhes fará, pois, o dono da vinha?
16 U kelip u baƣwǝnlǝrni yoⱪitip üzümzarliⱪni baxⱪilarƣa tapxuridu».
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e passará a vinha a outros. Ao ouvirem isto, disseram: Tal não aconteça!
17 Lekin u ularƣa kɵzlirini tikip mundaⱪ dedi:
17 Mas Jesus, fitando-os, disse: Que quer dizer, pois, o que está escrito:
18 Bu «tax»ⱪa yiⱪilƣan kixi parǝ-parǝ bolup ketidu; lekin bu tax ⱨǝrkimning üstigǝ qüxsǝ, uni kukum-talⱪan ⱪiliwetidu.
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Bax kaⱨinlar wǝ Tǝwrat ustazliri uning bu tǝmsili ɵzlirigǝ ⱪaritip eytⱪanliⱪini bilip xu ⱨaman uningƣa ⱪol selix yolini izdidi; lekin ular halayiⱪtin ⱪorⱪuxti.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam lançar-lhe as mãos, pois perceberam que, em referência a eles, dissera esta parábola; mas temiam o povo.
20 Xunga ular uning kǝynidin marap, uni Rim waliyisining ⱨɵkümranliⱪida soraⱪⱪa tartixⱪa tapxurux üqün birnǝqqǝ adǝmlǝrni setiwelip, soⱪunup kirixkǝ ǝwǝtti. Ular sǝmimiy ⱪiyapǝtkǝ kiriwelip, uning sɵzidin yoquⱪ izdǝp yürǝtti.
20 Observando-o, subornaram emissários que se fingiam de justos para verem se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Ular uningƣa mundaⱪ soal ⱪoydi: — Əy ustaz, silini durus sɵz ⱪilidiƣan wǝ durus tǝlim beridiƣan, ⱨeqⱪandaⱪ adǝmning yüz-hatirisini ⱪǝt’iy ⱪilmaydiƣan, bǝlki Hudaning yolini sadiⱪliⱪ bilǝn ɵgitip keliwatⱪan adǝm dǝp bilimiz.
21 Então, o consultaram, dizendo: Mestre, sabemos que falas e ensinas retamente e não te deixas levar de respeitos humanos, porém ensinas o caminho de Deus segundo a verdade;
22 Rim imperatori Ⱪǝysǝrgǝ baj-seliⱪ tapxurux Tǝwrat ⱪanuniƣa uyƣunmu-yoⱪ?».
22 é lícito pagar tributo a César ou não?
23 Əmma u ularning ⱨiylisini kɵrüp yetip ularƣa: — Nemixⱪa meni sinimaⱪqisilǝr?
23 Mas Jesus, percebendo-lhes o ardil, respondeu:
24 Manga bir kümüx dinar kɵrsitinglar. Buning üstidiki sürǝt wǝ nam-isim kimning? — dedi. Ular uningƣa: Ⱪǝysǝrningki, — dedi. ◼ 20:24 \+bd «Manga bir kümüx dinar kɵrsitinglar»\+bd* — «bir kümüx dinar» grek tilida «bir dinarius», Rim imperiyǝsining pul birliki. Muxundaⱪ pulning yüzidǝ «adǝmning süriti» kɵrsitilgǝn bolƣaqⱪa, Yǝⱨudiy mollilar mundaⱪ pulni «muⱪǝddǝs ibadǝthana»ƣa elip kirixini mǝn’i ⱪilƣanidi.
24 Mostrai-me um denário. De quem é a efígie e a inscrição? Prontamente disseram: De César. Então, lhes recomendou Jesus:
25 Wǝ u ularƣa: — Undaⱪ bolsa, Ⱪǝysǝrning ⱨǝⱪⱪini Ⱪǝysǝrgǝ, Hudaning ⱨǝⱪⱪini Hudaƣa tapxurunglar, — dedi.
25 Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Ular halayiⱪning aldida uning sɵzliridin uni tutuwalƣudǝk ⱨeqⱪandaⱪ yoquⱪ tapalmidi. Ular uning bu jawabiƣa ⱨǝyranuⱨǝs bolup, zuwani tutuldi.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Wǝ «ɵlgǝnlǝr tirilmǝydu» dǝp inkar ⱪilidiƣan Saduⱪiylarning bǝziliri uning aldiƣa kelip soal ⱪoyup mundaⱪ dedi:
27 Chegando alguns dos saduceus, homens que dizem não haver ressurreição,
28 — Ustaz, Musa pǝyƣǝmbǝr Tǝwratta bizgǝ: «Ayali bar, ǝmma pǝrzǝnt kɵrmigǝn kixi ɵlüp kǝtsǝ, ɵlgüqining aka yaki inisi tul ⱪalƣan yǝnggisini ǝmrigǝ elip, ⱪerindixi üqün nǝsil ⱪalduruxi kerǝk» — dǝp yazƣan.
28 perguntaram-lhe: Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se morrer o irmão de alguém, sendo aquele casado e não deixando filhos, seu irmão deve casar com a viúva e suscitar descendência ao falecido.
29 Əmdi yǝttǝ aka-uka bar idi. Qongi ɵylǝngǝndin keyin pǝrzǝnt kɵrmǝy alǝmdin ɵtti.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Ikkinqi ⱪerindixi ayalini ǝmrigǝ elip, pǝrzǝnt kɵrmǝy alǝmdin ɵtti.
30 o segundo e o terceiro também desposaram a viúva;
31 Andin üqinqisi uni aldi; xundaⱪ ⱪilip, yǝttisi uni ǝmrigǝ elip pǝrzǝnt kɵrmǝy ɵldi.
31 igualmente os sete não tiveram filhos e morreram.
32 Ⱨǝmmisidin keyin ayalmu ɵldi.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Əmdi tirilix künidǝ bu ayal ularning ⱪaysisiningki bolar? Qünki yǝttisi uni hotunluⱪⱪa alƣan-dǝ?!
33 Esta mulher, pois, no dia da ressurreição, de qual deles será esposa? Porque os sete a desposaram.
34 Əysa ularƣa mundaⱪ jawab bǝrdi:
34 Então, lhes acrescentou Jesus: Os filhos deste mundo casam-se e dão-se em casamento;
35 Lekin u alǝmdin nesiwǝ boluxⱪa, xundaⱪla ɵlüklǝrdin tirilixkǝ layiⱪ sanalƣanlar ɵylǝnmǝydu, yatliⱪ bolmaydu.
35 mas os que são havidos por dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 Qünki ular yǝnǝ ɵlmǝydu, pǝrixtilǝrgǝ ohxax bolidu; «ɵlümdin tirilixtin tuƣulƣan pǝrzǝntlǝr» bolƣaqⱪa, ular Hudaning oƣulliridur.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Əmdi ɵlgǝnlǝrning tirildürülüxini ⱨǝtta Musa pǝyƣǝmbǝr ɵzimu ayan ⱪilƣan; qünki Tǝwrattiki «tikǝnlik» degǝn wǝⱪǝning hatirisidǝ u Pǝrwǝrdigarni: «Ibraⱨimning Hudasi, Isⱨaⱪning Hudasi wǝ Yaⱪupning Hudasi» dǝp bayan ⱪilƣan.
37 E que os mortos hão de ressuscitar, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando chama ao Senhor o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 U ɵlüklǝrning Hudasi ǝmǝs, bǝlki tiriklǝrning Hudasidur; qünki uningƣa nisbǝtǝn ⱨǝmmǝylǝn tiriktur!
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Xuning bilǝn Tǝwrat ustazliridin birⱪanqisi baⱨa berip: — Ustaz, yahxi eytting, — dedi.
39 Então, disseram alguns dos escribas: Mestre, respondeste bem!
40 Qünki ulardin ⱨeqkim yǝnǝ uningdin soal soraxⱪa jür’ǝt ⱪilalmidi.
40 Dali por diante, não ousaram mais interrogá-lo.
41 Əmdi u ularƣa soal ⱪoydi: — Kixilǝr Mǝsiⱨni ⱪandaⱪsigǝ Dawutning oƣli dǝydu?
41 Mas Jesus lhes perguntou: Como podem dizer que o Cristo é filho de Davi?
42 — ausente —
42 Visto como o próprio Davi afirma no livro dos Salmos:
43 — ausente —
43 até que eu ponha os teus inimigos por estrado dos teus pés.
44 Əmma Dawut uni «Rǝbbim» dǝp qaⱪirƣan yǝrdǝ, undaⱪta u ⱪandaⱪmu uning oƣli bolidu?
44 Assim, pois, Davi lhe chama Senhor, e como pode ser ele seu filho?
45 Wǝ barliⱪ halayiⱪ ⱪulaⱪ selip anglawatⱪanda, u muhlisliriƣa mundaⱪ dedi: —
45 Ouvindo-o todo o povo, recomendou Jesus a seus discípulos:
46 — Tǝwrat ustazliridin ⱨoxyar bolunglar. Ular uzun tonlarni kiyiwalƣan ⱨalda ƣadiyip yürüxkǝ, bazarlarda kixilǝrning ularƣa bolƣan salamliriƣa, sinagoglarda aldinⱪi orunlarda, ziyapǝtlǝrdimu tɵrdǝ olturuxⱪa amraⱪ kelidu.
46 Guardai-vos dos escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes;
47 Ular tul ayallarning barliⱪ ɵy-besatlirini yǝwalidu wǝ kɵz-kɵz ⱪilip yalƣandin uzundin-uzun dualar ⱪilidu. Ularning tartidiƣan jazasi tehimu eƣir bolidu!
47 os quais devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações; estes sofrerão juízo muito mais severo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.