Lucas 12

Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Xu qaƣlarda, mingliƣan kixilǝr yiƣilip, bir-birini dǝssiwǝtküdǝk ⱪista-ⱪistang boluxup kǝtkǝndǝ, u awwal muhlisliriƣa sɵz ⱪilip mundaⱪ dedi:
1 Milhares de pessoas se ajuntaram, de tal maneira que umas pisavam as outras. Então Jesus disse primeiro aos discípulos:
2 Qünki yoxurulƣan ⱨeqⱪandaⱪ ix axkarilanmay ⱪalmaydu, wǝ ⱨeqⱪandaⱪ mǝhpiy ix ayan bolmay ⱪalmaydu.
2 Tudo o que está coberto vai ser descoberto, e o que está escondido será conhecido.
3 Xunga silǝrning ⱪarangƣuda eytⱪanliringlar yoruⱪta anglinidu; ɵyning iqkiridǝ hupiyanǝ piqirlaxⱪanliringlarmu ɵgzilǝrdǝ jakarlinidu.
3 Assim tudo o que vocês disserem na escuridão será ouvido na luz do dia. E tudo o que disserem em segredo, dentro de um quarto fechado, será anunciado abertamente.
4 Mǝn silǝr dostlirimƣa xuni eytimǝnki, tǝnni ɵltürüp, baxⱪa ⱨeq ix ⱪilalmaydiƣanlardin ⱪorⱪmanglar.
4 Jesus continuou:
5 Lekin mǝn silǝrgǝ kimdin ⱪorⱪuxunglar kerǝklikini kɵrsitip ⱪoyay: Ɵltürgǝndin keyin, dozahⱪa taxlaxⱪa ⱨoⱪuⱪluⱪ bolƣuqidin ⱪorⱪunglar; bǝrⱨǝⱪ silǝrgǝ eytay — Uningdin ⱪorⱪunglar!
5 Vou mostrar a vocês de quem devem ter medo: tenham medo de Deus, que, depois de matar o corpo, tem poder para jogar a pessoa no inferno. Sim, repito: tenham medo de Deus.
6 Bǝx ⱪuxⱪaq ikki tiyingǝ setilidiƣu? Lekin ularning ⱨeqbirimu Huda tǝripidin untulup ⱪalƣini yoⱪ.
6 — Por acaso não é verdade que cinco passarinhos são vendidos por algumas moedinhas? No entanto Deus não esquece nenhum deles.
7 Lekin ⱨǝtta ⱨǝrbir tal qeqinglarmu sanalƣandur. Xundaⱪ ikǝn, ⱪorⱪmanglar; silǝr nurƣunliƣan ⱪuxⱪaqtin ⱪimmǝtliksilǝr!
7 Até os fios dos cabelos de vocês estão todos contados. Não tenham medo, pois vocês valem mais do que muitos passarinhos!
8 — Biraⱪ mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, kim meni insanlarning aldida etirap ⱪilsa, Insan’oƣlimu uni Hudaning pǝrixtiliri aldida etirap ⱪilidu.
8 Jesus disse ainda:
9 Biraⱪ insanlarning aldida meni tonumiƣan kixi, Hudaning pǝrixtiliri aldidimu tonulmaydu.
9 Mas aquele que disser publicamente que não é meu, o Filho do Homem também dirá diante dos anjos de Deus que essa pessoa não é dele.
10 Insan’oƣliƣa ⱪarxi sɵz ⱪilƣan ⱨǝrⱪandaⱪ kixi kǝqürümgǝ erixǝlǝydu; lekin Muⱪǝddǝs Roⱨⱪa kupurluⱪ ⱪilƣuqi bolsa kǝqürümgǝ erixǝlmǝydu.
10 — Quem falar contra o Filho do Homem será perdoado, porém quem
11 Lekin kixilǝr silǝrni sinagoglarƣa yaki ⱨɵkümdarlar wǝ ǝmǝldarlarning aldiƣa elip berip soraⱪⱪa tartⱪanda, «Ərzgǝ ⱪandaⱪ jawab bǝrsǝm?» yaki «Nemǝ desǝm bolar?» dǝp ǝndixǝ ⱪilmanglar.
11 — Quando levarem vocês para serem julgados nas
12 Qünki nemǝ deyix kerǝklikini xu waⱪti-saitidǝ Muⱪǝddǝs Roⱨ silǝrgǝ ɵgitidu.
12 Pois naquela hora o Espírito Santo lhes ensinará o que devem dizer.
13 Kɵpqilik arisidin birsi uningƣa:
13 Um homem que estava no meio da multidão disse a Jesus: — Mestre, mande o meu irmão repartir comigo a herança que o nosso pai nos deixou.
14 Lekin u uningƣa jawabǝn: — Buradǝr, kim meni silǝrning üstünglarƣa sotqi yaki ülǝxtürgüqi ⱪildi? — dedi.
14 Jesus disse:
15 U kɵpqilikkǝ ⱪarap: — Pǝhǝs bolup ɵzünglarni ⱨǝrhil tamahorluⱪtin saⱪlanglar. Qünki insanning ⱨayati uning mal-mülüklirining kɵplükigǝ baƣliⱪ ǝmǝstur, dedi.
15 E continuou, dizendo a todos:
16 Andin u ularƣa mundaⱪ bir tǝmsilni eytip bǝrdi:
16 Então Jesus contou a seguinte parábola :
17 U kɵnglidǝ «Ⱪandaⱪ ⱪilay? Qünki bunqiwala ⱨosulni ⱪoyƣudǝk yerim yoⱪ» — dǝp oylaptu.
17 Então ele começou a pensar: “Eu não tenho lugar para guardar toda esta colheita. O que é que vou fazer?
18 Andun u: — «Mundaⱪ ⱪilay: — Ⱨazirⱪi ambarlirimni quwuwetip, tehimu qongini yasap, barliⱪ mǝⱨsulatlirim wǝ baxⱪa mal-mülüklirimni xu yǝrgǝ yiƣip saⱪlay!
18 Ah! Já sei! — disse para si mesmo. — Vou derrubar os meus depósitos de cereais e construir outros maiores ainda. Neles guardarei todas as minhas colheitas junto com tudo o que tenho.
19 Andin ɵz-ɵzümgǝ: «Əy jenim, yiƣip saⱪliƣan, kɵp yil yǝtküdǝk nemǝtliring bar, raⱨǝt iqidǝ yǝp-iqip hux bolƣin!» dǝydiƣan bolimǝn» dǝp oylaptu.
19 Então direi a mim mesmo: ‘Homem feliz! Você tem tudo de bom que precisa para muitos anos. Agora descanse, coma, beba e alegre-se.’ ”
20 Lekin Huda uningƣa:
20 Mas Deus lhe disse: “Seu tolo! Esta noite você vai morrer; aí quem ficará com tudo o que você guardou?”
21 Hudaning aldida dɵlǝtmǝn bolmay, ɵzigǝ hǝzinǝ yiƣⱪanning ⱨali xundaⱪ bolar».
21 Jesus concluiu:
22 Andin u muhlisliriƣa mundaⱪ dedi:
22 Então Jesus disse aos seus discípulos:
23 Qünki ⱨayatliⱪ yemǝkliktin, tǝn kiyim-keqǝktin ǝzizdur.
23 Pois a vida é mais importante do que a comida, e o corpo é mais importante do que as roupas.
24 Ⱪuzƣunlarƣa ⱪaranglar! Ular terimaydu wǝ yiƣmaydu, ularning ambar, iskilatlirimu yoⱪ. Lekin Huda ularnimu ozuⱪlanduridu. Silǝr ⱪuxlardin ⱪanqilik ǝziz-ⱨǝ!
24 Vejam os corvos: não semeiam, não colhem, não têm despensas nem depósitos, mas Deus dá de comer a eles. Será que vocês não valem muito mais do que os pássaros?
25 Aranglarda ⱪaysinglar ƣǝm-ⱪayƣu bilǝn ɵmrünglarni birǝr saǝt uzartalaysilǝr?
25 Qual de vocês pode encompridar a sua vida, por mais que se preocupe com isso?
26 Əgǝr xunqilik kiqikkinǝ ixmu ⱪolunglardin kǝlmisǝ, nemǝ üqün ⱪalƣan ixlar toƣrisida ƣǝm-ǝndixǝ ⱪilisilǝr?
26 Portanto, se vocês não podem conseguir uma coisa assim tão pequena, por que se preocupam com as outras?
27 Nelupǝrlǝrning ⱪandaⱪ ɵsidiƣanliⱪiƣa ⱪarap beⱪinglar! Ular ǝmgǝkmu ⱪilmaydu, qaⱪmu egirmǝydu; lekin silǝrgǝ xuni eytayki, ⱨǝtta Sulayman toluⱪ xan-xǝrǝptǝ turƣandimu uning kiyinixi nilupǝrlǝning bir güliqilikimu yoⱪ idi.
27 Vejam como crescem as flores do campo: elas não trabalham, nem fazem roupas para si mesmas. Mas eu afirmo a vocês que nem mesmo Salomão, sendo tão rico, usava roupas tão bonitas como uma dessas flores.
28 Əy ixǝnqi ajizlar! Əmdi Huda daladiki bügün eqilsa, ǝtisi ⱪurup oqaⱪⱪa selinidiƣan axu gül-giyaⱨlarni xunqǝ bezigǝn yǝrdǝ, silǝrni tehimu kiyindürmǝsmu?!
28 É Deus quem veste a erva do campo, que hoje está aqui e amanhã desaparece, queimada no forno. Então é claro que ele vestirá também vocês, que têm uma fé tão pequena!
29 Xundaⱪ ikǝn, nemǝ yǝymiz, nemǝ iqimiz dǝp bax ⱪaturmanglar, ⱨeqnemidin ǝndixǝ ⱪilmanglar.
29 Portanto, não fiquem aflitos, procurando sempre o que comer ou o que beber.
30 Qünki ⱨǝrⱪaysi ǝldikilǝr mana xundaⱪ ⱨǝmmǝ nǝrsilǝrgǝ intilidu. Biraⱪ Atanglar silǝrning bu nǝrsilǝrgǝ moⱨtajliⱪinglarni bilidu;
30 Pois os pagãos deste mundo é que estão sempre procurando todas essas coisas. O Pai de vocês sabe que vocês precisam de tudo isso.
31 xundaⱪ ikǝn, Uning padixaⱨliⱪiƣa intilinglar wǝ u qaƣda, bularning ⱨǝmmisi silǝrgǝ ⱪoxulup nesip bolidu.
31 Portanto, ponham em primeiro lugar na sua vida o
32 Ⱪorⱪmanglar, i kiqik pada! Qünki Atanglar padixaⱨliⱪni silǝrgǝ ata ⱪilixni hux kɵrdi.
32 Jesus continuou:
33 Mal-mülkünglarni setip, kǝmbǝƣǝllǝrgǝ hǝyrhaⱨliⱪ ⱪilinglar. Ɵzünglarƣa uprimaydiƣan ⱨǝmyan, ǝrxlǝrdǝ ⱨǝrgiz tügǝp kǝtmǝydiƣan bir hǝzinǝ ⱨazirlanglar; — xu yǝrdǝ oƣri yeⱪin kǝlmǝydu, küyǝ yǝp yoⱪap kǝtmǝydu.
33 Vendam tudo o que vocês têm e deem o dinheiro aos pobres. Arranjem bolsas que não se estragam e guardem as suas riquezas no céu, onde elas nunca se acabarão; porque lá os ladrões não podem roubá-las, e as traças não podem destruí-las.
34 Qünki bayliⱪinglar ⱪǝyǝrdǝ bolsa, ⱪǝlbinglarmu xu yǝrdǝ bolidu.
34 Pois onde estiverem as suas riquezas, aí estará o coração de vocês.
35 Silǝr belinglarni qing baƣlap, qiraƣliringlarni yandurup turunglar;
35 E Jesus disse ainda:
36 huddi hojayinining toy ziyapitidin ⱪaytip kelixini kütüp turƣan qakarlardǝk, ⱨǝrdaim tǝyyar turunglar. Xuning bilǝn hojayin kelip ixikni ⱪaⱪⱪanda, qakarlar dǝrⱨal qiⱪip ixikni aqidiƣan bolidu.
36 Sejam como os empregados que esperam pelo patrão, que vai voltar da festa de casamento. Logo que ele bate na porta, os empregados vão abrir.
37 Hojayin ⱪaytip kǝlgǝndǝ, qakarlirining oyƣaⱪ, tǝyyar turƣanliⱪini kɵrsǝ, bu qakarlarning bǝhtidur! Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytip ⱪoyayki, hojayin ɵzi belini baƣlap, ularni dastihanƣa olturƣuzup, ularning aldiƣa kelip xǝhsǝn ɵzi ularni kütüwalidu!
37 Felizes aqueles empregados que o patrão encontra acordados e preparados! Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o próprio patrão se preparará para servi-los, mandará que se sentem à mesa e ele mesmo os servirá.
38 Wǝ ǝgǝr hojayin ikkinqi yaki üqinqi jesǝktǝ kǝlsimu, qakarlirining xundaⱪ oyƣaⱪliⱪini kɵrsǝ, bu ularning bǝhtidur!
38 Eles serão felizes se o patrão os encontrar alertas, mesmo que chegue à meia-noite ou até mais tarde.
39 Lekin xuni bilip ⱪoyunglarki, ǝgǝr ɵy igisi oƣrining keqidǝ ⱪaysi waⱪitta kelidiƣanliⱪini bilgǝn bolsa, u oyƣaⱪ turup oƣrining ɵygǝ texip kirixigǝ ⱨǝrgiz yol ⱪoymaytti!
39 Lembrem disto: se o dono da casa soubesse a que hora o ladrão viria, não o deixaria arrombar a sua casa.
40 Xuning üqün silǝrmu ⱨǝrdaim tǝyyar turunglar; qünki Insan’oƣli silǝr oylimiƣan waⱪit-saǝttǝ ⱪaytip kelidu.
40 Vocês, também, fiquem alertas, porque o
41 Petrus uningdin: — I Rǝb, sǝn bu tǝmsilni bizgila ⱪaritip eyttingmu yaki ⱨǝmmǝylǝngǝ ⱪaritipmu? — dǝp soridi.
41 Então Pedro perguntou: — Senhor, essa
42 Rǝb mundaⱪ dedi:
42 O Senhor respondeu:
43 Hojayin ɵyigǝ ⱪaytⱪanda, qakirining xundaⱪ ⱪiliwatⱪinining üstigǝ kǝlsǝ, bu qakarning bǝhtidur!
43 Feliz aquele empregado que estiver fazendo isso quando o patrão chegar!
44 Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytip ⱪoyayki, hojayin uni pütün igilikini baxⱪuruxⱪa ⱪoyidu.
44 Eu afirmo a vocês que, de fato, o patrão vai colocá-lo como encarregado de toda a sua propriedade.
45 Lekin mubada xu qakar kɵnglidǝ: «Hojayinim ⱨayal bolup ⱪalidu» dǝp, baxⱪa qakarlar wǝ dedǝklǝrni bozǝk ⱪilixⱪa wǝ yǝp-iqip, mǝst boluxⱪa baxlisa,
45 Mas imaginem o que acontecerá se aquele empregado pensar que o seu patrão está demorando muito para voltar. E imaginem que esse empregado comece a bater nos outros empregados e empregadas e a comer e a beber até ficar bêbado.
46 Xu qakarning hojayini kütülmigǝn bir küni, oylimiƣan bir waⱪitta ⱪaytip kelidu wǝ uni kesip ikki parqǝ ⱪilip, uning nesiwisini etiⱪadsizlar bilǝn ohxax tǝⱪdirdǝ bekitidu.
46 Então o patrão voltará no dia em que o empregado menos espera e na hora que ele não sabe. Aí o patrão mandará cortar o empregado em pedaços e o condenará a ir para o lugar aonde os desobedientes vão.
47 Əmdi hojayinining iradisini bilip turup, tǝyyarlinip turmiƣan wǝ hojayinining iradisi boyiqǝ ⱪilmiƣan qakar boluxiƣa tayaⱪ yǝydu.
47 — O empregado que sabe qual é a vontade do patrão, mas não se prepara e não faz o que ele quer, será castigado com muitas chicotadas.
48 Biraⱪ hojayinining iradisini bilmǝy turup, tayaⱪ yeyixkǝ tegixlik ixlarni ⱪilƣan qakar azraⱪ tayaⱪ yǝydu. Kimgǝ kɵp berilsǝ, uningdin tǝlǝp ⱪilinidiƣini kɵp bolidu. Qünki adǝmlǝr kimgǝ kɵp amanǝt ⱪoyƣan bolsa, uningdin tǝlǝp ⱪilidiƣinimu kɵp bolidu.
48 Mas o empregado que não sabe o que o patrão quer e faz alguma coisa que merece castigo, esse empregado será castigado com poucas chicotadas. Assim será pedido muito de quem recebe muito; e, daquele a quem muito é dado, muito mais será pedido.
49 Mǝn yǝr yüzigǝ ot taxlap tutaxturuxⱪa kǝldim wǝ bu otning tutixixiƣa nǝⱪǝdǝr tǝⱪǝzzamǝn!
49 Jesus continuou:
50 Lekin mǝn aldi bilǝn bir qɵmüldürüx bilǝn qɵmüldürülüxüm kerǝk wǝ bu qümüldürülüxüm ǝmǝlgǝ axurulƣuqǝ intayin ⱪiynilimǝn!
50 Tenho de receber um batismo e como estou aflito até que isso aconteça!
51 Silǝr meni yǝr yüzigǝ tinqliⱪ elip kǝldimikin, dǝp oylap ⱪaldinglarmu? Yaⱪ, mǝn xuni silǝrgǝ eytayki, tinqliⱪ ǝmǝs, bɵlünüx elip kǝldim!
51 Vocês pensam que eu vim trazer paz ao mundo? Pois eu afirmo a vocês que não vim trazer paz, mas divisão.
52 Qünki buningdin keyin, bir ɵydiki bǝx kixi bɵlünidu; üqi ikkisigǝ ⱪarsi wǝ ikkisi üqigǝ ⱪarxi bɵlünidu.
52 Porque daqui em diante uma família de cinco pessoas ficará dividida: três contra duas e duas contra três.
53 Ata oƣliƣa wǝ oƣul atisiƣa, ana ⱪiziƣa wǝ ⱪiz anisiƣa, ⱪeynana kelinigǝ wǝ kelin ⱪeynanisiƣa ⱪarxi turidu.
53 Os pais vão ficar contra os filhos, e os filhos, contra os pais. As mães vão ficar contra as filhas, e as filhas, contra as mães. As sogras vão ficar contra as noras, e as noras, contra as sogras.
54 Əysa yǝnǝ toplaxⱪan adǝmlǝrgǝ mundaⱪ dedi:
54 Jesus disse também ao povo:
55 Jǝnub tǝrǝptin xamalning qiⱪⱪinini kɵrsǝnglar, «Ⱨawa issiydu» dǝysilǝr wǝ dǝrwǝⱪǝ xundaⱪ bolidu.
55 E, quando sentem o vento sul soprando, dizem: “Vai fazer calor.” E faz mesmo.
56 Əy sahtipǝzlǝr! Silǝr yǝr bilǝn kɵkning rǝnggini pǝrⱪ etǝlǝysilǝr-yu, ⱪandaⱪsigǝ bu zamanni pǝrⱪ etǝlmǝysilǝr?!
56 Hipócritas! Vocês sabem explicar os sinais da terra e do céu. Então por que não sabem explicar o que querem dizer os sinais desta época?
57 Əmdi nemixⱪa ⱪaysi ixlarning durus ikǝnlikigǝ ɵzünglar ⱨɵküm ⱪilip baⱪmaysilǝr?!
57 E Jesus terminou, dizendo:
58 Qünki dǝwagiring bilǝn birgǝ sotqi aldiƣa barƣiningda, uning bilǝn yolda ketiwatⱪiningda, uning bilǝn arini oquⱪ ⱪilixⱪa intilgin; bolmisa, u seni sotqiƣa, sotqi bolsa gundipayƣa tapxuridu wǝ gundipay seni zindanƣa taxlaydu.
58 Se alguém fizer uma acusação contra você e levá-lo ao tribunal, faça o possível para resolver a questão enquanto ainda está no caminho com essa pessoa. Isso para que ela não o leve ao juiz, o juiz o entregue ao guarda, e o guarda ponha você na cadeia.
59 Mǝn sanga xuni eytip ⱪoyayki, ⱪǝrzingning ǝng ahirⱪi bir tiyininimu ⱪoymay tɵlimigüqǝ, xu yǝrdin ⱨǝrgiz qiⱪalmaysǝn.
59 Eu lhe afirmo que você não sairá dali enquanto não pagar a multa toda.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.