Juízes 9

Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Əmdi Yǝrubbaalning oƣli Abimǝlǝk Xǝkǝmdiki anisining aka-ukilirining ⱪexiƣa berip, ular wǝ anisining atisining pütkül jǝmǝtidikilǝrgǝ: —
1 Abimeleque, filho de Jerubaal, foi a Siquém, aos parentes de sua mãe, e falou com eles e com toda a geração da casa de seu avô materno, dizendo:
2 Silǝr Xǝkǝmdiki barliⱪ adǝmlǝrning ⱪuliⱪiƣa sɵz ⱪilip ularƣa: «Silǝr üqün yǝtmix kixi, yǝni Yǝrubbaalning oƣulliri üstünglarƣa ⱨɵküm sürgini yahximu yaki birla adǝmning üstünglardin ⱨɵküm sürgini yahximu? Esinglarda bolsunki, mǝn silǝrning ⱪan-ⱪerindixinglarmǝn» — degǝn gepimni yǝtküzünglar, — dedi.
2 — Peço-lhes que perguntem a todos os cidadãos de Siquém: “O que é melhor para vocês: que setenta homens, todos os filhos de Jerubaal, dominem sobre vocês ou que vocês sejam dominados por apenas um?” Lembrem-se também de que eu sou osso e carne de vocês.
3 Xuning bilǝn uning anisining aka-ukiliri u toƣruluⱪ bu gǝplǝrning ⱨǝmmisini Xǝkǝmdikilǝrning ⱪulaⱪliriƣa eytti. Ularning kɵngli Abimǝlǝkkǝ mayil bolup: — U bizning ⱪerindiximiz ikǝnƣu, deyixip,
3 Então os parentes de sua mãe falaram a todos os cidadãos de Siquém todas aquelas palavras, e o coração deles se inclinou a seguir Abimeleque, porque disseram: “É nosso irmão.”
4 Baal-Beritning buthanisidin yǝtmix xǝkǝl kümüxni elip, uningƣa bǝrdi. Bu pul bilǝn Abimǝlǝk birmunqǝ bikar tǝlǝp lükqǝklǝrni yallap, ularƣa bax boldi.
4 E deram-lhe setenta peças de prata, da casa de Baal-Berite, com as quais Abimeleque contratou uns homens levianos e atrevidos, que o seguiram.
5 Andin u Ofraⱨⱪa, atisining ɵyigǝ berip ɵzining aka-ukiliri, yǝni Yǝrubbaalning oƣulliri bolup jǝmiy yǝtmix adǝmni bir taxning üstidǝ ɵltürüwǝtti. Lekin Yǝrubbaalning kiqik oƣli Yotam yoxurunuwalƣaqⱪa, ⱪutulup ⱪaldi.
5 Foi à casa de seu pai, em Ofra, e matou os seus irmãos, os filhos de Jerubaal, setenta homens, sobre uma pedra. Porém Jotão, o filho mais moço de Jerubaal, escapou, porque havia se escondido.
6 Andin pütkül Xǝkǝmdikilǝr wǝ Bǝyt-Millodikilǝrning ⱨǝmmisi yiƣilixip berip Abimǝlǝkni Xǝkǝmdiki dub dǝrihining tüwidǝ padixaⱨ ⱪilip tiklidi.
6 Então se reuniram todos os cidadãos de Siquém e toda Bete-Milo, foram e proclamaram Abimeleque rei, junto ao carvalho memorial que está perto de Siquém.
7 Bu hǝwǝr Yotamƣa yǝtküzüldi; u berip Gǝrizim teƣining qoⱪⱪisiƣa qiⱪip, u yǝrdǝ turup yuⱪiri awazda kɵpqilikkǝ towlap: — Əy Xǝkǝm qongliri, mening sɵzümgǝ ⱪulaⱪ selinglar, andin Hudamu silǝrgǝ ⱪulaⱪ salidu.
7 Quando soube disto, Jotão foi e se pôs no alto do monte Gerizim. E, em alta voz, gritou, dizendo: — Cidadãos de Siquém, escutem o que vou dizer, e Deus escutará vocês!
8 Künlǝrdin bir küni dǝrǝhlǝr ɵzlirining üstigǝ ⱨɵküm süridiƣan bir dǝrǝhni mǝsiⱨlǝp padixaⱨ tiklǝxkǝ izdǝp qiⱪip, zǝytun dǝrihigǝ: — Üstimizgǝ padixaⱨ bolup bǝrgin, dǝptikǝn.
8 Certa vez as árvores foram ungir para si um rei. Disseram à oliveira: “Reine sobre nós.”
9 Zǝytun dǝrihi ularƣa jawab berip: — Hudaƣa wǝ insanlarƣa bolƣan ⱨɵrmǝtni ipadilǝydiƣan meyimni taxlap, baxⱪa dǝrǝhlǝrning üstidǝ turup pulanglaxⱪa ketǝmdim? — dǝptu.
9 Porém a oliveira lhes respondeu: “Deixaria eu o meu óleo, apreciado por Deus e pelos homens, para dominar sobre as árvores?”
10 Buni anglap dǝrǝhlǝr ǝnjür dǝrihining ⱪexiƣa berip: — Sǝn kelip üstimizgǝ padixaⱨ bolƣin, dǝp iltija ⱪiliptu;
10 Então as árvores disseram à figueira: “Venha você e reine sobre nós.”
11 Ənjür dǝrihi ularƣa jawab berip: — Mǝn ɵz xirnǝm bilǝn yahxi mewǝmni taxlap, baxⱪa dǝrǝhlǝrning üstidǝ turup pulanglaxⱪa ketǝmdim? — dǝptu.
11 Porém a figueira lhes respondeu: “Deixaria eu a minha doçura, o meu bom fruto, para dominar sobre as árvores?”
12 Xuning bilǝn dǝrǝhlǝr üzüm talliⱪining ⱪexiƣa berip: — Sǝn kelip bizning üstimizgǝ padixaⱨ bolƣin, dǝptu,
12 Então as árvores disseram à videira: “Venha você e reine sobre nós.”
13 üzüm teli ularƣa jawab berip: — Mǝn Huda bilǝn adǝmlǝrni hux ⱪilidiƣan yengi xarabni taxlap, baxⱪa dǝrǝhlǝrning üstidǝ turup pulanglaxⱪa ketǝmdim? — dǝptu.
13 Porém a videira lhes respondeu: “Deixaria eu o meu vinho, que agrada a Deus e aos homens, para dominar sobre as árvores?”
14 Andin dǝrǝhlǝrning ⱨǝmmisi azƣanning ⱪexiƣa berip: — Sǝn kelip bizning üstimizgǝ padixaⱨ bolƣin, dǝptu;
14 Então todas as árvores disseram ao espinheiro: “Venha você e reine sobre nós.”
15 azƣan ularƣa jawab berip: — Əgǝr silǝr meni sǝmimiy niyitinglar bilǝn üstünglarƣa padixaⱨ ⱪilixni halisanglar, kelip mening sayǝmning astida panaⱨlininglar; bolmisa, azƣandin bir ot qiⱪidu wǝ Liwanning kedir dǝrǝhlirini yǝp ketidu! — dǝptu.
15 E o espinheiro respondeu às árvores: “Se é verdade que querem me ungir rei sobre vocês, venham e se refugiem debaixo de minha sombra. Mas, se não, que do espinheiro saia fogo que consuma os cedros do Líbano.”
16 Əgǝr silǝrning Abimǝlǝkni padixaⱨ ⱪilƣininglar rast sǝmimiy wǝ durus niyǝt bilǝn bolƣan bolsa, Yǝrubbaal wǝ uning ailisidikilǝrgǝ yahxiliⱪ ⱪilƣan, uning ⱪilƣan ǝmǝlliri boyiqǝ uningƣa ⱪayturƣan bolsanglar —
16 Jotão continuou: — E agora, se vocês agiram de boa fé e com sinceridade, proclamando Abimeleque como rei; se vocês fizeram o que é correto em relação a Jerubaal e à sua casa, e se o trataram segundo ele merecia pelo que fez
17 (qünki atam silǝr üqün jǝng ⱪilip, ɵz jenini hǝtǝrgǝ tǝwǝkkul ⱪilip silǝrni Midiyanning ⱪolidin ⱪutⱪuzdi!
17 — porque o meu pai lutou por vocês, arriscou a vida e os livrou das mãos dos midianitas;
18 Lekin silǝr bügün atamning jǝmǝtigǝ ⱪarxi ⱪozƣilip, uning oƣullirini, jǝmiy yǝtmix adǝmni bir taxning üstidǝ ɵltürüp, uning dedikining oƣli Abimǝlǝkni tuƣⱪininglar bolƣini üqün Xǝkǝm hǝlⱪining üstigǝ padixaⱨ ⱪilip tiklǝpsilǝr!)
18 mas hoje vocês se levantaram contra a casa de meu pai e mataram os filhos dele, setenta homens, sobre uma pedra; e a Abimeleque, filho da escrava dele, vocês puseram como rei sobre os cidadãos de Siquém, porque é irmão de vocês —,
19 — ǝmdi ǝgǝr silǝr Yǝrubbaal wǝ jǝmǝtigǝ sǝmimiy wǝ durus muamilǝ ⱪilƣan bolsanglar, silǝr Abimǝlǝktin huxalliⱪ tapⱪaysilǝr, umu silǝrdin huxalliⱪ tapⱪay!
19 se vocês agiram de boa fé e com sinceridade para com Jerubaal e a sua casa, então alegrem-se com Abimeleque, e que ele também se alegre com vocês.
20 Lekin bolmisa, Abimǝlǝktin ot qiⱪip, Xǝkǝmdikilǝr wǝ Bǝyt-Milloning hǝlⱪini yǝp kǝtsun; xundaⱪla, Xǝkǝmdikilǝr wǝ Bǝyt-Milloning hǝlⱪidin ot qiⱪip, Abimǝlǝkni yǝp kǝtsun! — dedi.
20 Mas, se este não for o caso, que saia fogo de Abimeleque e consuma os cidadãos de Siquém e Bete-Milo! E que saia fogo dos cidadãos de Siquém e de Bete-Milo, que consuma Abimeleque.
21 Yotam ⱪerindixi Abimǝlǝktin ⱪorⱪup, ⱪeqip Bǝǝr degǝn jayƣa berip, u yǝrdǝ olturaⱪlixip ⱪaldi.
21 Depois disso Jotão fugiu e foi para Beer, onde ficou morando, porque estava com medo de seu irmão Abimeleque.
22 Abimǝlǝk Israilƣa üq yil sǝltǝnǝt ⱪildi.
22 Abimeleque havia dominado sobre Israel durante três anos,
23 Huda Abimǝlǝk bilǝn Xǝkǝmning adǝmliri otturisiƣa bir yaman roⱨ ǝwǝtti; xuning bilǝn Xǝkǝmdikilǝr Abimǝlǝkkǝ asiyliⱪ ⱪilixⱪa ⱪozƣaldi.
23 quando Deus suscitou um espírito de aversão entre Abimeleque e os cidadãos de Siquém, que foram desleais com Abimeleque.
24 Buning mǝⱪsiti, Yǝrubbaalning yǝtmix oƣliƣa ⱪilinƣan zorawanliⱪ wǝ ⱪan ⱪǝrzni ularni ɵltürgǝn ⱪerindixi Abimǝlǝkning boyniƣa qüxürüx, xundaⱪla ɵz aka-ukilirini ɵltürüxkǝ uni ⱪollap-ⱪuwwǝtligǝn Xǝkǝmdiki kixilǝrning bexiƣa qüxürüxtin ibarǝt idi.
24 Isto aconteceu para que fosse vingada a violência praticada contra os setenta filhos de Jerubaal, e para que fossem castigados tanto Abimeleque, que era irmão deles e os havia matado, como os cidadãos de Siquém, que contribuíram para que ele matasse os seus próprios irmãos.
25 Xǝkǝmdiki kixilǝr Abimǝlǝkni tutmaⱪqi bolup, taƣlarning qoⱪⱪiliriƣa paylaⱪqilarni bɵktürmǝ ⱪilip turƣuzdi; ular u yǝrdin ɵtkǝn yoluqilarning ⱨǝmmisini bulang-talang ⱪildi. Bu ix Abimǝlǝkkǝ yǝtküzüldi.
25 Os cidadãos de Siquém puseram sobre os altos dos montes homens de emboscada contra Abimeleque, e eles assaltavam todos os que passavam pelo caminho perto deles. E Abimeleque foi informado disso.
26 Əbǝdning oƣli Gaal ɵz aka-ukiliri bilǝn Xǝkǝmgǝ kɵqüp keliwidi, Xǝkǝmdiki kixilǝr uningƣa ixǝnq baƣlap uni ɵz yar-yɵliki ⱪildi.
26 Gaal, filho de Ebede, veio com os seus irmãos, e se estabeleceram em Siquém. E os cidadãos de Siquém confiaram nele,
27 Xundaⱪ ⱪilip ular xǝⱨǝrdin etizliⱪⱪa qiⱪip, üzümzarlarning üzümlirini üzüp siⱪip, xarab yasap, xadliⱪ ⱪilip ɵz butining ibadǝthanisiƣa kirip, yǝp-iqixip Abimǝlǝkning üstidin lǝnǝt oⱪuƣili turdi.
27 foram ao campo, cortaram os cachos das vinhas, pisaram as uvas, fizeram festas, foram à casa de seu deus, comeram, beberam e amaldiçoaram Abimeleque.
28 Əbǝdning oƣli Gaal: — Abimǝlǝk degǝn kim idi? Xǝkǝm degǝn nemǝ idi, biz nemǝ dǝp uningƣa hizmǝt ⱪilƣudǝkmiz?! U Yǝrubbaalning oƣli ǝmǝsmu? Zǝbul uning nazarǝtqisi ǝmǝsmu? Silǝr Xǝkǝmning atisi Ⱨamorning adǝmlirining hizmitidǝ bolsanglar bolidu! Biz nemixⱪa Abimǝlǝkning hizmitidǝ bolidikǝnmiz?
28 E Gaal, filho de Ebede, disse: — Quem é Abimeleque, e quem somos nós de Siquém, para que o sirvamos? Não é ele filho de Jerubaal? E não é Zebul o seu oficial? Seria melhor servir os homens de Hamor, pai de Siquém. Mas nós, por que serviremos a ele?
29 Kaxki bu hǝlⱪ mening ⱪol astimda bolsa idi! U qaƣda mǝn Abimǝlǝkni ⱨǝydiwetǝttim! Mǝn Abimǝlǝkkǝ: — Ɵz ⱪoxuningni kɵpǝytip, jǝnggǝ qiⱪⱪin! — degǝn bolattim.
29 Quem dera estivesse este povo na minha mão! Eu expulsaria Abimeleque. Eu diria a Abimeleque: “Multiplique o seu exército e venha lutar.”
30 Əmdi xǝⱨǝr baxliⱪi Zǝbul Əbǝdning oƣli Gaalning bu sɵzlirini angliƣinida, aqqiⱪi kelip,
30 Quando Zebul, governador da cidade, ouviu as palavras de Gaal, filho de Ebede, ficou furioso.
31 ǝlqilǝrni Abimǝlǝkning ⱪexiƣa yoxurunqǝ ǝwǝtip: «Mana, Gaalning oƣli ⱪerindaxliri bilǝn Xǝkǝmgǝ keliwatidu; mana, xǝⱨǝrni siligǝ ⱪarxi qiⱪixⱪa ⱪutritiwatidu.
31 E enviou, secretamente, mensageiros a Abimeleque, dizendo: — Eis que Gaal, filho de Ebede, e seus irmãos vieram a Siquém e estão alvoroçando a cidade contra você.
32 Xunga sili adǝmlirini elip bügün keqǝ xǝⱨǝr ǝtrapidiki etizliⱪⱪa berip marap olturƣayla;
32 Levante-se de noite, você e o povo que estiver com você, e ponham-se de emboscada no campo.
33 ǝtǝ kün qiⱪⱪan ⱨaman ⱪozƣilip xǝⱨǝrgǝ ⱨujum ⱪilƣayla; u wǝ uning adǝmliri siligǝ ⱪarxi qiⱪⱪanda, sili ǝⱨwalƣa ⱪarap uningƣa taⱪabil turƣayla, — dedi.
33 Levante-se pela manhã, ao sair o sol, e ataque a cidade. Quando Gaal com a sua gente sair para atacar, faça com ele o que estiver ao seu alcance.
34 Buni anglap, Abimǝlǝk ⱨǝmmǝ adǝmlirini elip, keqisi qiⱪip, tɵt topⱪa bɵlünüp, yoxurunup Xǝkǝmgǝ ⱨujum ⱪilixⱪa marap olturdi.
34 Assim, Abimeleque se levantou, de noite, e todo o povo que estava com ele, e se puseram de emboscada contra Siquém, em quatro grupos.
35 Əbǝdning oƣli Gaal sirtⱪa qiⱪip xǝⱨǝrning dǝrwazisida ɵrǝ turƣanda, Abimǝlǝk ɵz adǝmliri bilǝn yoxurunƣan jaydin qiⱪti.
35 Gaal, filho de Ebede, saiu e pôs-se à entrada do portão da cidade. Com isto Abimeleque e todo o povo que estava com ele se levantaram das emboscadas.
36 Gaal hǝlⱪni kɵrüp Zǝbulƣa: — Mana taƣ qoⱪⱪiliridin adǝmlǝr qüxüwatidu, dedi. Lekin Zǝbul uningƣa jawabǝn: — Taƣlarning kɵlǝnggisi sanga adǝmlǝrdǝk kɵrünidu, — dedi.
36 Gaal viu aquele povo e disse a Zebul: — Veja! Vem gente descendo do alto dos montes. Mas Zebul respondeu: — Você está vendo as sombras dos montes. Elas se parecem com homens.
37 Gaal yǝnǝ sɵz ⱪilip: Mana, bir top adǝmlǝr dɵnglǝrdin qüxüp keliwatidu, yǝnǝ bir top adǝmlǝr «Palqilarning dub dǝrihi»ning yoli bilǝn keliwatidu, — dedi.
37 Porém Gaal tornou ainda a falar e disse: — Veja! Vem gente descendo bem na nossa frente, e uma tropa vem vindo do caminho do carvalho dos Adivinhos.
38 Andin Zǝbul uningƣa: — Sening: «Abimǝlǝk degǝn kim idi, biz uning hizmitidǝ bolattuⱪmu?» dǝp qong gǝp ⱪilƣan aƣzing ⱨazir ⱪeni? Mana bular sǝn kɵzgǝ ilmiƣan hǝlⱪ ǝmǝsmu? Əmdi qiⱪip ular bilǝn soⱪuxup baⱪⱪin! — dedi.
38 Então Zebul disse a Gaal: — Onde ficaram, agora, as suas ameaças? Não foi você quem dizia: “Quem é Abimeleque, para que o sirvamos?” Não é este o povo que você desprezou? Pois saia agora e vá lutar contra ele.
39 Xuning bilǝn Gaal Xǝkǝmdikilǝr bilǝn qiⱪip Abimǝlǝk bilǝn soⱪuxuxⱪa baxlidi.
39 Gaal saiu à frente dos cidadãos de Siquém e lutou contra Abimeleque.
40 Lekin Abimǝlǝk uni mǝƣlup ⱪilip ⱪoƣlidi; u uning aldidin ⱪaqti, xundaⱪla nurƣun yarilanƣan adǝmlǝr xǝⱨǝrning dǝrwazisiƣiqǝ yetixip kǝtkǝnidi.
40 Abimeleque perseguiu Gaal, que fugiu dele. E muitos feridos caíram até a entrada do portão da cidade.
41 Andin Abimǝlǝk Arumaⱨta turup ⱪaldi. Zǝbul bolsa Gaal wǝ uning ⱪerindaxlirini ⱪoƣlap, ularning Xǝkǝmdǝ turuxiƣa yol ⱪoymidi.
41 Abimeleque ficou em Arumá. E Zebul expulsou Gaal e seus irmãos, para que não ficassem morando em Siquém.
42 Ətisi Gaaldikilǝr dalaƣa qiⱪti; bu hǝwǝr Abimǝlǝkkǝ yǝtkǝndǝ
42 No dia seguinte, o povo de Siquém saiu ao campo, e Abimeleque foi avisado disto.
43 u hǝlⱪini elip, ularni üq topⱪa bɵlüp, dalada yoxurunup marap turdi; u ⱪarap turuwidi, Xǝkǝm hǝlⱪi xǝⱨǝrdin qiⱪti. U ⱪopup ularƣa ⱨujum ⱪildi.
43 Então ele reuniu os seus homens, e os dividiu em três grupos, e os pôs de emboscada no campo. Quando Abimeleque viu que o povo saía da cidade, levantou-se contra eles e os atacou.
44 Abimǝlǝk wǝ uning bilǝn bolƣan birinqi top atlinip xǝⱨǝrning dǝrwazisining aldiƣa besip berip, u yǝrdǝ turdi; ⱪalƣan ikki top etilip berip dalada turƣan adǝmlǝrgǝ ⱨujum ⱪilip ularni ⱪiriwǝtti.
44 Abimeleque e o grupo que estava com ele correram e tomaram posição junto à entrada da cidade, enquanto os dois outros grupos atacaram todos os que estavam no campo e os destroçaram.
45 Xu tǝriⱪidǝ Abimǝlǝk pütün bir kün xǝⱨǝrgǝ ⱨujum ⱪilip, uni elip, uningda turuwatⱪan hǝlⱪni ɵltürüp, xǝⱨǝrni haniwǝyran ⱪilip üstigǝ tuzlarni qeqiwǝtti.
45 Abimeleque lutou contra a cidade durante todo aquele dia. Tomou a cidade e matou o povo que nela havia. Arrasou a cidade e espalhou sal sobre ela.
46 Xǝkǝm munaridiki adǝmlǝrning ⱨǝmmisi buni anglap, Berit degǝn butning ibadǝthanisidiki ⱪorƣanƣa kiriwaldi.
46 Todos os cidadãos da Torre de Siquém souberam disso e entraram na fortaleza, no templo de El-Berite.
47 Xǝkǝm munaridiki adǝmlǝr bir yǝrgǝ yiƣiliwaptu, degǝn hǝwǝr Abimǝlǝkkǝ yǝtti.
47 Mas Abimeleque soube que todos os cidadãos da Torre de Siquém se haviam reunido.
48 Xuning bilǝn Abimǝlǝk adǝmlirini elip Zalmon teƣiƣa qiⱪti; u ⱪoliƣa paltini elip dǝrǝhning bir xehini kesip elip, ɵxnisigǝ ⱪoyup, andin ɵzi bilǝn bolƣan hǝlⱪⱪǝ: — Mening nemǝ ⱪilƣinimni kɵrdünglar, ǝmdi silǝrmu tezdin xundaⱪ ⱪilinglar, — dedi.
48 Então ele subiu o monte Salmom, ele e todo o seu povo. Abimeleque pegou um machado e cortou o galho de uma árvore. Ele o levantou, pôs no ombro e disse ao povo que estava com ele: — O que vocês me viram fazer, façam também vocês, depressa.
49 Buni anglap hǝlⱪning ⱨǝrbiri Abimǝlǝktǝk birdin xahni kesip elip, uningƣa ǝgixip berip, xahlarni ⱪorƣanning yeniƣa dɵwilǝp, ot ⱪoyup ⱪorƣan wǝ uningda bolƣanlarni kɵydürüwǝtti. Buning bilǝn Xǝkǝmning munaridiki ⱨǝmmǝ adǝmlǝr, jǝmiy mingqǝ ǝr-ayal ɵldi.
49 Assim, cada um deles cortou um galho e seguiu Abimeleque. Puseram os galhos ao redor da fortaleza, e os incendiaram. Assim, morreram todos os que estavam na Torre de Siquém, mais ou menos mil pessoas, homens e mulheres.
50 Andin Abimǝlǝk Tǝbǝzgǝ berip, u yǝrdǝ bargaⱨ ⱪurup Tǝbǝzkǝ ⱪorxap, ⱨujum ⱪilip uni ixƣal ⱪildi.
50 Então Abimeleque foi a Tebes, sitiou a cidade e a tomou.
51 Lekin xǝⱨǝrning otturisida mustǝⱨkǝm bir munar bar idi; barliⱪ ǝr-ayal, jümlidin xǝⱨǝrning ⱨǝmmǝ qongliri u yǝrgǝ ⱪeqip berip, dǝrwazini iqidin taⱪap, munarning üstigǝ qiⱪiwaldi.
51 Havia, porém, no meio da cidade, uma torre forte, e todos os homens e mulheres, todos os moradores da cidade, fugiram para lá. Fecharam as portas da torre e subiram ao terraço.
52 Abimǝlǝk munarƣa ⱨujum ⱪilip, uningƣa ot ⱪoyuxⱪa munarning dǝrwazisiƣa yeⱪinlaxⱪanda,
52 Abimeleque veio até a torre, lutou contra ela e se aproximou da porta para a incendiar.
53 bir ayal yarƣunqaⱪning üstünki texini Abimǝlǝkning bexiƣa etip uning bax sɵngikini sunduruwǝtti.
53 Mas uma mulher jogou uma pedra superior de moinho sobre a cabeça de Abimeleque e lhe quebrou o crânio.
54 Andin Abimǝlǝk dǝrⱨal ɵz yariƣini kɵtürgüqi yigitni qaⱪirip uningƣa: — Ⱪiliqingni suƣurup meni ɵltürüwǝtkin; bolmisa, hǝlⱪ mening toƣramda: «Bir ayal kixi uni ɵltürüwetiptu» deyixidu, — dedi. Buni anglap yigit uni sanjip ɵltürüwǝtti.
54 Então Abimeleque chamou depressa o moço, seu escudeiro, e lhe disse: — Tire a sua espada e me mate, para que não se diga que uma mulher me matou. O moço o atravessou com a espada, e ele morreu.
55 Andin Israilning adǝmliri Abimǝlǝkning ɵlginini kɵrüp, ularning ⱨǝmmisi ɵz jayliriƣa ⱪaytip ketixti.
55 Quando os homens de Israel viram que Abimeleque já estava morto, foram embora, cada um para a sua casa.
56 Xundaⱪ ⱪilip Huda Abimǝlǝkning ɵzining yǝtmix aka-ukisini ɵltürüp, atisiƣa ⱪilƣan rǝzillikini uning ɵz bexiƣa yandurdi;
56 Assim, Deus fez cair sobre Abimeleque o mal que ele havia feito a seu pai, ao matar os seus setenta irmãos.
57 xuningdǝk Huda Xǝkǝmning adǝmliri ⱪilƣan barliⱪ yamanliⱪlirinimu ularning bexiƣa yandurup qüxürdi. Buning bilǝn Yǝrubbaalning oƣli Yotam eytⱪan lǝnǝt ularning üstigǝ kǝldi.
57 De igual modo, Deus fez cair sobre a cabeça dos homens de Siquém todo o mal que haviam praticado. Assim, veio sobre eles a maldição de Jotão, filho de Jerubaal.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Juízes 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.