João 12
Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs NTLH
1 Ɵtüp ketix ⱨeytidin altǝ kün ilgiri, Əysa ɵzi ɵlümdin tirildürgǝn Lazarus turuwatⱪan jay — Bǝyt-Aniyaƣa kǝldi.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Xu wǝjidin ular u yǝrdǝ uningƣa ziyapǝt bǝrdi. Marta meⱨmanlarni kütüwatatti; Lazarus bolsa Əysa bilǝn ⱨǝmdastihan bolƣanlarning biri idi.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Mǝryǝm ǝmdi naⱨayiti ⱪimmǝt baⱨaliⱪ sap sumbul ǝtirdin bir ⱪadaⱪ ǝkilip, Əysaning putliriƣa ⱪuydi andin qaqliri bilǝn putlirini ertip ⱪurutti. Ətirning hux puriⱪi ɵyni bir aldi.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Lekin uning muhlisliridin biri, yǝni uningƣa pat arida satⱪunluⱪ ⱪilƣuqi, Simonning oƣli Yǝⱨuda Ixⱪariyot:
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 — Nemixⱪa bu ⱪimmǝt baⱨaliⱪ ǝtir kǝmbǝƣǝllǝrgǝ sǝdiⱪǝ ⱪilip berilixkǝ üq yüz dinarƣa setilmidi? — dedi
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 (u bu sɵzni kǝmbǝƣǝllǝrning ƣemini yegǝnliki üqün ǝmǝs, bǝlki oƣri bolƣanliⱪi üqün degǝnidi; qünki u muhlislarning ortaⱪ ⱨǝmyanini saⱪliƣuqi bolup, daim uningƣa selinƣinidin oƣriliwalatti).
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Əmdi Əysa: — Ayalni ɵz ihtiyariƣa ⱪoyƣin! Qünki u buni mening dǝpnǝ künüm üqün tǝyyarliⱪ ⱪilip saⱪliƣandur;
7 Então Jesus respondeu:
8 qünki kǝmbǝƣǝllǝr ⱨǝmixǝ silǝr bilǝn billǝ bolidu, lekin mǝn ⱨǝmixǝ silǝr bilǝn billǝ bolmaymǝn, — dedi.
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Zor bir top Yǝⱨudiylar uning xu yǝrdǝ ikǝnlikidin hǝwǝr tepip, xu yǝrgǝ kǝldi. Ularning kelixi yalƣuz Əysani dǝpla ǝmǝs, yǝnǝ u ɵlümdin tirildürgǝn Lazarusnimu kɵrüx üqün idi.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 Lekin bax kaⱨinlar bolsa Lazarusnimu ɵltürüxni mǝsliⱨǝtlǝxkǝnidi;
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 Qünki uning sǝwǝbidin nurƣun Yǝⱨudiylar ɵzliridin qekinip Əysaƣa etiⱪad ⱪiliwatatti.
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Ətisi, «ɵtüp ketix ⱨeyti»ni ɵtküzüxkǝ kǝlgǝn zor bir top halayiⱪ Əysaning Yerusalemƣa keliwatⱪanliⱪini anglap,
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 ⱪolliriƣa horma xahlirini tutuxⱪan ⱨalda uni ⱪarxi alƣili qiⱪixti wǝ: «Tǝxǝkkür-ⱨosanna! Pǝrwǝrdigarning namida kǝlgüqi, Israilning padixaⱨiƣa mubarǝk bolƣay!» dǝp warⱪiraxti.
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Əysa bir tǝhǝyni tepip, uningƣa mindi; huddi muⱪǝddǝs yazmilarda mundaⱪ pütülgǝndǝk: —
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 «Ⱪorⱪma, i Zion ⱪizi! Mana, Padixaⱨing exǝk tǝhiyigǝ minip keliwatidu!».
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Əyni qaƣda uning muhlisliri bu ixlarni qüxǝnmǝytti, lekin Əysa xan-xǝrǝptǝ uluƣlanƣandin keyin, bu sɵzlǝrning uning toƣruluⱪ pütülgǝnlikini, xundaⱪla bu ixlarning dǝrwǝⱪǝ uningda xundaⱪ yüz bǝrgǝnlikini esigǝ kǝltürdi.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Əmdi u Lazarusni ⱪǝbridin qaⱪirip tirildürgǝn qaƣda uning bilǝn billǝ bolƣan halayiⱪ bolsa, bu ixⱪa guwaⱨliⱪ beriwatatti.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Əysa yaratⱪan bu mɵjizilik alamǝtnimu angliƣaqⱪa, uni ⱪarxi elixⱪa xu bir top adǝmlǝr qiⱪixⱪanidi.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Pǝrisiylǝr bolsa bir-birigǝ:
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Ɵtüp ketix ⱨeytida ibadǝt ⱪilƣili kǝlgǝnlǝr arisida birnǝqqǝ greklarmu bar idi.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Bular ǝmdi Galiliyǝning Bǝyt-Saida yezisidin bolƣan Filipning yeniƣa kelip:
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Filip berip buni Andriyasⱪa eytti. Andin Andriyas wǝ Filip ikkisi Əysaƣa mǝlum ⱪildi.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Lekin Əysa ularƣa jawabǝn mundaⱪ dedi:
23 Então ele respondeu:
24 Bǝrⱨǝⱪ, bǝrⱨǝⱪ, mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, buƣday deni tupraⱪ iqigǝ qüxüp ɵlmigüqǝ, ɵzi yǝnila yalƣuz ⱪalidu; lekin ɵlsǝ, mol ⱨosul beridu.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Kimdǝkim ɵz ⱨayatini ayisa uningdin mǝⱨrum bolidu; lekin bu dunyada ɵz ⱨayatidin nǝprǝtlǝnsǝ, uni mǝnggülük ⱨayatliⱪⱪa saⱪliyalaydu.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Kimdǝkim hizmitimdǝ boluxni halisa, manga ǝgǝxsun. Mǝn ⱪǝyǝrdǝ bolsam, mening hizmǝtqimmu xu yǝrdǝ bolidu. Kemdǝkim mening hizmitimdǝ bolsa, Ata uningƣa izzǝt ⱪilidu.
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 Ⱨazir jenim ⱪattiⱪ azabliniwatidu. Mǝn nemǝ deyixim kerǝk? «Ata, meni bu saǝttin ⱪutⱪuzƣin!» dǝymu? Lekin mǝn dǝl muxu waⱪit-saǝt üqün kǝldim.
27 Jesus continuou:
28 Ata, namingƣa xan-xǝrǝp kǝltürgin!».
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Buni angliƣan xu yǝrdǝ turƣan halayiⱪ:
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Əysa bolsa jawabǝn: — Bu awaz meni dǝp ǝmǝs, silǝrni dǝp qüxti.
30 Mas ele disse:
31 Əmdi dunyaning üstigǝ ⱨɵküm qiⱪirilix waⱪti kǝldi; ⱨazir bu dunyaning ⱨɵkümdarining taxⱪiriƣa ⱪoƣlinix waⱪti kǝldi.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 Wǝ mǝn bolsam, yǝrning üstidin kɵtürülginimdǝ, pütkül insanlarni ɵzümgǝ jǝlp ⱪilip tartimǝn, — dedi
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 (uning buni degini ɵzining ⱪandaⱪ ɵlüm bilǝn ɵlidiƣanliⱪini kɵrsǝtkini idi).
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Halayiⱪ buningƣa jawabǝn uningdin:
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Xunga Əysa ularƣa: — Nurning aranglarda bolidiƣan waⱪti uzun bolmaydu. Xunga ⱪarangƣuluⱪning silǝrni besiwalmasliⱪi üqün, nur bar waⱪtida uningda menginglar; ⱪarangƣuluⱪta mangƣan kixi ɵzining ⱪǝyǝrgǝ ketiwatⱪanliⱪini bilmǝydu.
35 Jesus respondeu:
36 Nur aranglarda bar waⱪitta, uningƣa ixininglar; buning bilǝn nurning pǝrzǝntliri bolisilǝr, — dedi.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Gǝrqǝ u ularning kɵz aldida xunqǝ tola mɵjizilik alamǝt kɵrsǝtkǝn bolsimu, ular tehi uningƣa etiⱪad ⱪilmidi.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Xuning bilǝn Yǝxaya pǝyƣǝmbǝrning yazmisida aldin’ala kɵrsitilgǝn bexarǝt dǝl ǝmǝlgǝ axurdi:
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 — ausente —
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 — ausente —
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 Bu sɵzlǝrni Yǝxaya pǝyƣǝmbǝr Mǝsiⱨning xan-xǝripini kɵrüp uningƣa ⱪarita aldin’ala sɵz ⱪilƣinida eytⱪanidi.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Wǝⱨalǝnki, gǝrqǝ ⱨǝtta Yǝⱨudiy aⱪsaⱪalliridinmu nurƣunliƣan adǝmlǝr uningƣa etiⱪad ⱪilƣan bolsimu, ular Pǝrisiylǝr wǝjidin ⱪorⱪup, ɵzlirining sinagogtin ⱪoƣlap qiⱪiriwetilmǝsliki üqün uni etirap ⱪilmidi.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Buning sǝwǝbi, ular insanlardin kelidiƣan izzǝt-xɵⱨrǝtni Hudadin kelidiƣan izzǝt-xɵⱨrǝttin yahxi kɵrǝtti.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Biraⱪ Əysa yuⱪiri awaz bilǝn mundaⱪ dedi:
44 Jesus disse bem alto:
45 Kimki meni kɵrgüqi bolsa, meni Əwǝtküqini kɵrgüqi bolidu.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Mǝn manga etiⱪad ⱪilƣuqilar ⱪarangƣuluⱪta ⱪalmisun dǝp, nur süpitidǝ dunyaƣa kǝldim.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 Birsi sɵzlirimni anglap, ularni tutmisa, uni soraⱪⱪa tartmaymǝn; qünki mǝn dunyadikilǝrni soraⱪⱪa tartⱪili ǝmǝs, bǝlki dunyadikilǝrni ⱪutⱪuzƣili kǝldim.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Biraⱪ meni qǝtkǝ ⱪaⱪⱪuqini, xundaⱪla sɵzlirimni ⱪobul ⱪilmiƣanni bolsa, uni soraⱪⱪa tartⱪuqi birsi bar. U bolsimu, mǝn eytⱪan sɵz-kalamimdur. U ahirⱪi küni uni soraⱪⱪa tartidu.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Qünki mǝn ɵzlükümdin sɵzliginim yoⱪ, bǝlki meni ǝwǝtkǝn Ata mening nemini deyixim wǝ ⱪandaⱪ sɵzlixim kerǝklikigǝ ǝmr bǝrgǝn.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Uning ǝmrining mǝnggülük ⱨayatliⱪ ikǝnlikini bilimǝn. Xunga nemini sɵzlisǝm, Ata manga buyruƣinidǝk sɵzlǝymǝn.
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.