Deuteronômio 5

Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Xuning bilǝn Musa pütkül Israilni qaⱪirip ularƣa mundaⱪ dedi: — «I Israil, mǝn bügün ⱪulaⱪliringlarƣa anglitiwatⱪan bu bǝlgilimilǝrgǝ ⱨǝm ⱨɵkümlǝrgǝ ⱪulaⱪ selinglar, ularni ɵgininglar, ularƣa ǝmǝl ⱪilixⱪa kɵngül bɵlünglar!
1 Moisés mandou que o povo se reunisse e falou assim: — Povo de Israel, preste atenção nas
2 Pǝrwǝrdigar Hudayimiz biz bilǝn Ⱨorǝb teƣida ǝⱨdǝ tüzdi.
2 O Senhor , nosso Deus, fez uma aliança conosco no monte Sinai.
3 Bu ǝⱨdini Pǝrwǝrdigar ata-bowilirimiz bilǝn tüzgǝn ǝmǝs, bǝlki biz bilǝn, yǝni bügünki kündǝ tirik ⱪalƣan bizlǝr bilǝn tüzdi.
3 Não foi com os nossos pais que ele fez essa aliança, mas foi conosco, foi com todos os que hoje estamos aqui vivos.
4 Taƣda ot iqidǝ turup Pǝrwǝrdigar silǝr bilǝn yüz turanǝ sɵzlǝxkǝnidi
4 Do meio do fogo ali no monte o Senhor Deus falou com vocês face a face.
5 (xu qaƣda silǝrgǝ Pǝrwǝrdigarning sɵz-kalamini jakarlax üqün mǝn silǝr wǝ Pǝrwǝrdigarning otturisida turƣanidim; silǝr otning aldida ⱪorⱪup, taƣⱪa qiⱪixni halimidinglar).
5 Vocês ficaram com medo do fogo e não subiram o monte; por isso eu me coloquei entre o Senhor Deus e vocês. E ele disse:
6 U mundaⱪ dedi: — «Mǝn seni Misir zeminidin, yǝni «ⱪulluⱪ makani»din qiⱪarƣan Pǝrwǝrdigaring Hudadurmǝn.
6 “Meu povo, eu, o Senhor , sou o seu Deus. Eu o tirei do Egito, a terra onde você era escravo.
7 Sening Mǝndin baxⱪa ⱨeqⱪandaⱪ ilaⱨing bolmaydu.
7 — “Não adore outros deuses; adore somente a mim.
8 Sǝn ɵzüng üqün mǝyli yuⱪiridiki asmanda bolsun, mǝyli tɵwǝndiki zeminda bolsun, yaki yǝr astidiki sularda bolsun, ⱨǝrⱪandaⱪ nǝrsining ⱪiyapitidiki ⱨeqⱪandaⱪ oyma xǝkilni yasima;
8 — “Não faça imagens de nenhuma coisa que há lá em cima no céu, ou aqui embaixo na terra, ou nas águas debaixo da terra.
9 Sǝn bundaⱪ nǝrsilǝrgǝ bax urma yaki ularning ⱪulluⱪiƣa kirmǝ. Qünki Mǝnki Pǝrwǝrdigar Hudaying wapasizliⱪⱪa ⱨǝsǝt ⱪilƣuqi Hudadurmǝn. Mǝndin nǝprǝtlǝngǝnlǝrning ⱪǝbiⱨliklirini ɵzlirigǝ, oƣulliriƣa, ⱨǝtta nǝwrǝ-qǝwrilirigiqǝ qüxürimǝn.
9 Não se ajoelhe diante de ídolos, nem os adore, pois eu, o Senhor , sou o seu Deus e não tolero outros deuses. Eu castigo aqueles que me odeiam e castigo também os seus descendentes, até os seus bisnetos e trinetos.
10 Əmma Meni sɵyidiƣan wǝ ǝmrlirimni tutidiƣanlarƣa ming ǝwladiƣiqǝ ɵzgǝrmǝs meⱨribanliⱪ kɵrsitimǝn. ◼ 5:10 \+bd «ming ǝwladiƣiqǝ...»\+bd* — ǝslidǝ «mingliƣan ǝwladiƣiqǝ...».
10 Porém sou bondoso com aqueles que me amam e obedecem aos meus mandamentos e abençoo os seus descendentes por milhares de gerações .
11 Pǝrwǝrdigar Hudayingning namini ⱪalaymiⱪan tilƣa alma; qünki kimdǝkim namini ⱪalaymiⱪan tilƣa alsa, Pǝrwǝrdigar uni gunaⱨkar ⱨesablimay ⱪalmaydu.
11 — “Não use o meu nome sem o respeito que ele merece, pois eu sou o Senhor , o Deus de vocês, e castigo aqueles que desrespeitam o meu nome.
12 Pǝrwǝrdigar Hudaying sanga ǝmr ⱪilƣandǝk xabat künini muⱪǝddǝs dǝp bilip tut, uningƣa ǝmǝl ⱪil.
12 — “Guarde o sábado, que é um dia santo, como eu, o Senhor Deus, mandei.
13 Altǝ kün ixlǝp barliⱪ ixliringni tügǝtkin;
13 Faça todo o seu trabalho durante seis dias da semana;
14 lekin yǝttinqi küni Pǝrwǝrdigar Hudayingƣa atalƣan xabat künidur. Sǝn xu küni ⱨeqⱪandaⱪ ix ⱪilmaysǝn; mǝyli sǝn yaki oƣlung bolsun, mǝyli ⱪizing, mǝyli ⱪulung, mǝyli dediking, mǝyli buⱪang, mǝyli exiking, mǝyli ⱨǝrⱪandaⱪ baxⱪa uliƣing, yaki sǝn bilǝn bir yǝrdǝ turuwatⱪan musapir bolsun, ⱨeqⱪandaⱪ ix ⱪilmisun; xuning bilǝn ⱪulung wǝ dediking sǝndǝk aram alalaydu.
14 mas o sétimo dia da semana é o dia de descanso, dedicado a mim, o seu Deus. Não faça nenhum trabalho nesse dia, nem você, nem os seus filhos, nem as suas filhas, nem os seus escravos, nem as suas escravas, nem os seus animais, nem os estrangeiros que vivem na terra de você. Assim como você descansa, os seus escravos também devem descansar.
15 Sǝn ɵzüngning ǝslidǝ Misir zeminida ⱪul bolƣanliⱪingni, Pǝrwǝrdigar Hudaying küqlük ⱪoli wǝ uzatⱪan biliki bilǝn seni xu yǝrdin qiⱪarƣanliⱪini esingdǝ tut; xu sǝwǝbtin Pǝrwǝrdigar Hudaying sanga xabat künini tutuxni ǝmr ⱪilƣan.
15 Lembre que você foi escravo no Egito e que eu, o Senhor , seu Deus, o tirei de lá com a minha força e com o meu poder. É por isso que eu mando que você guarde o sábado.
16 Pǝrwǝrdigar Hudaying sanga ǝmr ⱪilƣandǝk ata-anangni ⱨɵrmǝt ⱪil. Xundaⱪ ⱪilsang Pǝrwǝrdigar Hudaying sanga ata ⱪilmaⱪqi bolƣan zeminda uzun ɵmür kɵrisǝn, ⱨaling yahxi bolidu.
16 — “Respeite o seu pai e a sua mãe, como eu, o seu Deus, estou ordenando, para que você viva muito tempo, e tudo corra bem para você na terra que estou lhe dando.
17 Ⱪatilliⱪ ⱪilma.
17 — “Não mate.
18 Ⱨǝm zina ⱪilma.
18 — “Não cometa adultério.
19 Ⱨǝm oƣriliⱪ ⱪilma.
19 — “Não roube.
20 Ⱨǝm ⱪoxnang toƣruluⱪ yalƣan guwaⱨliⱪ bǝrmǝ.
20 — “Não dê testemunho falso contra ninguém.
21 Ⱨǝm ⱪoxnangning ayalini tǝmǝ ⱪilma wǝ nǝ uning ɵyi, uning etizi, uning ⱪuli, nǝ uning dediki, nǝ uning kalisi, nǝ uning exikigǝ yaki ⱪoxnangning ⱨǝrⱪandaⱪ baxⱪa nǝrsisigǝ kɵz ⱪiringni salma».
21 — “Não cobice a mulher de outro homem. Não cobice nada que seja de outro homem: a sua casa, as suas terras, os seus escravos, os seus animais ou qualquer outra coisa que seja dele.”
22 — bu sɵzlǝrni Pǝrwǝrdigar taƣda, ot, bulut wǝ sürlük ⱪarangƣuluⱪ iqidin küqlük awazi bilǝn silǝrning pütkül jamaitinglarƣa eytⱪan wǝ ularƣa ⱨeq baxⱪa sɵzlǝrni ⱪoxmiƣan; u ularni ikki tax tahtayƣa pütüp manga tapxurdi.
22 E Moisés disse: — São esses os mandamentos que o
23 Wǝ xundaⱪ boldiki, ⱪarangƣuluⱪtin qiⱪⱪan awazni angliƣininglarda wǝ otluⱪ taƣ kɵyginidǝ silǝr, yǝni ⱪǝbilǝ baxliⱪliringlar wǝ aⱪsaⱪalliringlar yenimƣa kelip: —
23 E Moisés continuou, dizendo: — O fogo queimava no alto do monte, e vocês ouviram a voz falar do meio da escuridão. Então os chefes das
24 «Mana, Pǝrwǝrdigar Hudayimiz ɵz xan-xǝripi wǝ uluƣluⱪini ayan ⱪildi wǝ biz uning awazini ot otturisidin angliduⱪ, xuning bilǝn biz bügünki kündǝ Huda insanlar bilǝn sɵzlǝxkǝn bolsimu, ularning tirik ⱪalƣanliⱪini kɵrduⱪ.
24 e me disseram: “O Senhor , nosso Deus, nos mostrou a sua glória e o seu poder, e nós o ouvimos falar do meio do fogo. Hoje nós vimos que é possível Deus falar com uma pessoa e ela continuar viva.
25 Əmdi biz jenimizƣa tǝwǝkkül ⱪiliximizning nemǝ ⱨajiti? Qünki muxu dǝⱨxǝtlik ot bizni yutuwetidu. Əgǝr biz Pǝrwǝrdigar Hudayimizning awazini anglawǝrsǝk ɵlüp ketimiz.
25 Porém não queremos arriscar a vida outra vez. Esse grande fogo pode nos destruir, e, se nós ouvirmos a voz do Senhor , nosso Deus, sem dúvida morreremos.
26 Qünki ǝt igiliridin ⱨayat igisi Hudaning otning otturisidin sɵzligǝn awazini anglap, bizdǝk tirik turuwatⱪanlardin kim bar?
26 Nunca houve alguém que continuasse a viver depois de ter ouvido, como nós ouvimos, o Deus vivo falando do meio do fogo.
27 Sǝn ɵzüng Pǝrwǝrdigar Hudayimizƣa yeⱪinlixip, uning sɵzligǝnlirining ⱨǝmmisini angliƣin; andin Pǝrwǝrdigar Hudayimiz sanga sɵzligǝnlirining ⱨǝmmisini bizgǝ eytip berisǝn; xuning bilǝn biz uni anglap ǝmǝl ⱪilimiz» — dedinglar.
27 Moisés, volte para o monte e escute o que o Senhor Deus quer dizer, e depois venha e nos conte tudo aquilo que ele disser. Nós ouviremos com atenção e obedeceremos.”
28 Pǝrwǝrdigar silǝrning bu manga eytⱪan sɵzliringlarni anglap manga: «Bu hǝlⱪning sanga eytⱪan sɵzlirini anglidim; ularning barliⱪ eytⱪan sɵzliri durustur.
28 — O Senhor ouviu o que vocês disseram quando estavam falando comigo e me disse: “Eu ouvi o que o povo lhe falou, e tudo o que disseram está certo.
29 Kaxki ularda Mǝndin ⱪorⱪup, ǝmrlirimni izqil tutidiƣan bir ⱪǝlb bolsidi, ularning ⱨali wǝ baliliringning ⱨali mǝnggügǝ yahxi bolatti!
29 Como seria bom se eles sempre pensassem assim, e me respeitassem, e sempre obedecessem a todos os meus mandamentos! Assim tudo daria certo para eles e para os seus descendentes para sempre.
30 Sǝn berip ularƣa: «Qediringlarƣa ⱪaytinglar» — degin.
30 Vá, Moisés, e mande que o povo volte para as suas barracas.
31 Sǝn bolsang yenimda turƣin; Mǝn sening ularƣa ɵgitixing kerǝk bolƣan ǝmrlǝr, bǝlgilimilǝr wǝ ⱨɵkümlǝrning ⱨǝmmisini sanga eytip berimǝn; xuning bilǝn ular Mǝn ularƣa tǝwǝlik ⱪilip beridiƣan zeminda turup bularƣa ǝmǝl ⱪilidiƣan bolidu.
31 Mas você fique aqui comigo, e eu lhe direi todas as leis , ordens e mandamentos. Ensine-os ao povo a fim de que eles obedeçam a todas essas leis na terra que eu lhes estou dando para ser deles.”
32 Əmdi Pǝrwǝrdigar Hudayinglar silǝrgǝ ǝmr ⱪilƣandǝk ⱪilixⱪa kɵngül bɵlünglar; uningdin ong wǝ solƣa taymanglar!
32 — Povo de Israel, faça tudo para cumprir todas as leis que o Senhor , nosso Deus, lhe deu. Nunca deixe de fazer exatamente o que Deus manda
33 Pǝrwǝrdigar Hudayinglar silǝrgǝ ǝmr ⱪilƣan barliⱪ yollirida menginglar; xundaⱪ ⱪilsanglar ⱨayatliⱪ tepip, ⱨalinglar yahxi bolidu wǝ silǝr igidarqiliⱪ ⱪilidiƣan zeminda turup künliringlar uzun bolidu».
33 e nunca se desvie do caminho que ele lhe mostra. Assim tudo correrá bem para todos vocês, e vocês viverão muitos anos na terra que vão possuir.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Deuteronômio 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.