2 Reis 6
Muⱪeddes Kalam (yǝngi yeziⱪ) (UIGPIN) vs BKJ
1 Pǝyƣǝmbǝrlǝrning xagirtliri Elixaƣa: — Mana bizgǝ sening aldingda turuwatⱪan yerimiz tar kǝldi.
1 E os filhos dos profetas disseram a Eliseu: Eis que, agora, o lugar onde habitamos contigo é demasiadamente apertado para nós.
2 Iordan dǝryasining boyiƣa berip, ⱨǝrbirimiz birdin yaƣaq elip, xu yǝrdǝ turidiƣanƣa bir turalƣu ɵy yasayli, — dedi.
2 Vamos, nós te rogamos, até ao Jordão, e de lá tome cada homem uma viga, e façamos ali um lugar onde nós possamos habitar. E ele respondeu: Ide vós.
3 Ularning biri yǝnǝ: — Iltipat ⱪilip ⱪǝminiliring bilǝn birgǝ barƣin, dedi. U: — Billǝ baray, dedi.
3 E um disse: Sê contente, rogo-te, e vai com os teus servos. E ele respondeu: Eu irei.
4 U ular bilǝn mangdi. Ular Iordan dǝryasiƣa berip, dǝrǝh kesixkǝ baxlidi.
4 Assim, ele foi com eles. E, quando eles chegaram até o Jordão, cortaram madeira.
5 Lekin ularning biri dǝrǝh kesiwatⱪanda paltining bexi suƣa qüxüp kǝtti. U warⱪirap: — Way ƣojam, bu ɵtnǝ alƣan palta idi, dedi.
5 Porém, enquanto um deles estava derrubando um tronco, a lâmina do machado caiu dentro da água; e ele gritou e disse: Ai, mestre! Isto era emprestado.
6 Hudaning adimi: Nǝgǝ qüxti, dǝp soridi. U qüxkǝn yǝrni kɵrsitip bǝrdi. U bir xahni kesip, uni suƣa taxliwidi, Paltining bexi lǝylǝp qiⱪti.
6 E o homem de Deus disse: Onde ele caiu? E ele lhe mostrou o lugar. E ele arrancou um galho, e o lançou ali dentro; e o ferro flutuou.
7 U: Uni ⱪolungƣa alƣin, dewidi, u kixi ⱪolini uzutup uni tutuwaldi.
7 Portanto, disse ele: Toma-o para ti. E ele estendeu a sua mão e o apanhou.
8 Suriyǝning padixaⱨi Israil bilǝn jǝng ⱪiliwatatti. U ɵz hizmǝtkarliri bilǝn mǝsliⱨǝtlixip, palanqi-pokunqi yǝrdǝ bargaⱨ tikimǝn, dǝp bekitǝtti.
8 Então, o rei da Síria guerreou contra Israel e tomou conselho com os seus servos, dizendo: Em tal e tal lugar será o meu acampamento.
9 Hudaning adimi Israilning padixaⱨiƣa hǝwǝr ǝwitip: — Sǝn palanqi-pokunqi yǝrgǝ berixtin eⱨtiyat ⱪilƣin, qünki Suriylǝr u yǝrgǝ qüxmǝkqi, dedi.
9 E o homem de Deus enviou ao rei de Israel, dizendo: Acautela-te para que não passes em tal lugar; porque para lá desceram os sírios.
10 U waⱪitlarda Israilning padixaⱨi Hudaning adimi ɵzigǝ kɵrsǝtkǝn jayƣa adǝm ǝwǝtip u yǝrdiki adǝmlirigǝ eⱨtiyat ⱪilixni agaⱨlandurdi. Bundaⱪ ix birⱪanqǝ ⱪetim boldi.
10 E o rei de Israel enviou para o lugar sobre o qual o homem de Deus lhe contara, e de que o alertara, e ali salvou-se, não uma nem duas vezes.
11 Buning sǝwǝbidin Suriyǝning padixaⱨi kɵnglidǝ ⱪattiⱪ aqqiⱪlinip, ɵz hizmǝtkarlirini qaⱪirip ulardin: — Arimizdin kimning Israilning padixaⱨi tǝripidǝ turidiƣanliⱪini manga kɵrsitip bǝrmǝmsilǝr?! — dǝp soridi.
11 Portanto, o coração do rei da Síria ficou mui turbado por esta coisa; e ele chamou os seus servos, e disse-lhes: Não me mostrareis vós qual de nós é pelo rei de Israel?
12 Lekin hizmǝtkarlirining biri: — I ƣojam padixaⱨ undaⱪ ǝmǝs; bǝlki Israilda turidiƣan Elixa degǝn pǝyƣǝmbǝr sǝn yatⱪan ⱨujrangda ⱪilƣan sɵzliringni Israil padixaⱨiƣa eytip beridu, — dedi.
12 E um dos seus servos disse: Nenhum, meu senhor, ó rei; mas Eliseu, o profeta que está em Israel, conta ao rei de Israel as palavras que tu falas na tua câmara de dormir.
13 U: Berip uning nǝdǝ ikǝnlikini paylap kelinglar, mǝn adǝm mangdurup uni tutup kelǝy, dedi. Ular: — U Dotan xǝⱨiridǝ ikǝn, dǝp hǝwǝr ⱪildi.
13 E ele disse: Vai e espiona onde ele está, para que eu possa mandar apanhá-lo. E contaram-lhe, dizendo: Eis que ele está em Dotã.
14 Xuning bilǝn u xu yǝrgǝ atliⱪlar, jǝng ⱨarwiliri wǝ zor bir ⱪoxunni mangdurdi. Ular keqisi yetip kelip xǝⱨǝrni ⱪorxiwaldi.
14 Portanto, ele para lá enviou cavalos, e carruagens, e um grande exército; e eles vieram à noite, e impuseram um cerco à cidade.
15 Hudaning adimining maliyi sǝⱨǝrdǝ turup qiⱪsa, mana, bir atliⱪlar wǝ jǝng ⱨarwiliri ⱪoxuni xǝⱨǝrni ⱪorxiwalƣanidi. Malay uningƣa: Apla, i ƣojam, ⱪandaⱪ ⱪilarmiz? — dedi.
15 E, quando o servo do homem de Deus havia se levantado cedo, e saído, eis que um exército cercava a cidade tanto com cavalos, quanto com carruagens. E o seu servo disse a ele: Ai, meu mestre! Como faremos?
16 Lekin u: Ⱪorⱪmiƣin; mana biz bilǝn birgǝ bolƣanlar ular bilǝn birgǝ bolƣanlardin kɵptur, dedi.
16 E ele respondeu: Não temas; porque aqueles que estão conosco são mais do que aqueles que estão com eles.
17 Əmdi Elixa dua ⱪilip: I Pǝrwǝrdigar, malayimning kɵzlirini kɵrǝlǝydiƣan ⱪilip aqⱪaysǝn, dedi. U waⱪitta Pǝrwǝrdigar yigitning kɵzlirini aqti wǝ u ǝyni ǝⱨwalni kɵrdi; mana, pütkül taƣ Elixani qɵridǝp turƣan yalⱪunluⱪ at wǝ jǝng ⱨarwiliri bilǝn tolƣanidi.
17 E Eliseu orou, e disse: SENHOR, rogo-te que abra os seus olhos para que ele possa enxergar. E o SENHOR abriu os olhos do moço; e ele viu; e eis que, o monte estava cheio de cavalos e carruagens de fogo ao redor de Eliseu.
18 Suriylǝr qüxüp u tǝrǝpkǝ kǝlgǝndǝ, Elixa Pǝrwǝrdigarƣa dua ⱪilip: Bu hǝlⱪni korluⱪ bilǝn urƣin, dedi. Xuning bilǝn U Elixaning tiliki boyiqǝ ularni korluⱪ bilǝn urdi.
18 E quando eles desceram até ele, Eliseu orou ao SENHOR, e disse: Fere este povo, rogo-te, com cegueira. E ele os feriu com cegueira, segundo a palavra de Eliseu.
19 Elixa ularƣa: Bu silǝr izdigǝn yol ǝmǝs wǝ silǝr izdigǝn xǝⱨǝr ǝmǝs; mening kǝynimdin ǝgixinglar, silǝrni silǝr izdigǝn adǝmning ⱪexiƣa baxlap baray, dǝp ularni Samariyǝgǝ baxlap bardi.
19 E Eliseu disse-lhes: Esse não é o caminho, nem é esta a cidade; segui-me, e eu vos trarei até o homem a quem buscais. Ele, porém, conduziu-lhes até Samaria.
20 Wǝ xundaⱪ boldiki, ular Samariyǝgǝ kirgǝndǝ Elixa: I Pǝrwǝrdigar, ularning kɵzlirini kɵrǝlǝydiƣan ⱪilip aqⱪaysǝn, dedi. Pǝrwǝrdigar ularning kɵzlirini aqti; wǝ mana, ular Samariyǝning otturisida turatti.
20 E sucedeu, quando eles haviam chegado em Samaria, que Eliseu disse: SENHOR, abre os olhos destes homens, para que possam enxergar. E o SENHOR abriu os seus olhos, e eles viram; e, eis que, eles estavam no meio de Samaria.
21 Israilning padixaⱨi ularni kɵrgǝndǝ Elixadin: I atam, ularni ɵltürüwetǝymu? Ularni ɵltürüwetǝymu? dǝp soridi.
21 E o rei de Israel disse a Eliseu, quando os viu: Meu pai, devo feri-los? Devo feri-los?
22 U: — Sǝn ularni ɵltürmǝ; ⱨǝtta ɵzüng ⱪiliq wǝ oⱪyaying bilǝn ǝsir ⱪilƣanliringni ɵltürmǝydiƣan yǝrdǝ, bularni ɵltürüxkǝ bolamti? Əksiqǝ, ularning aldiƣa nan, su ⱪoyƣin; xuning bilǝn ular yǝp-iqip ɵz ƣojisiƣa yenip kǝtsun, dedi.
22 E ele respondeu: Tu não os ferirás; feririas tu aqueles aos quais tomastes cativo com a tua espada e com o teu arco? Põe pão e água diante deles para que possam comer e beber, e se vão para o seu mestre.
23 Xundaⱪ ⱪilip, u ularƣa qong ziyapǝt bǝrdi; ular yǝp-iqip bolƣandin keyin, andin ularni yolƣa saldi. Ular ƣojisining yeniƣa ⱪaytti. Xuningdin keyin Suriyǝdin bulangqilar xaykiliri Israilning zeminiƣa ⱪayta besip kirmidi.
23 E ele preparou grande provisão para eles; e quando eles haviam comido e bebido, ele os despediu, e foram até o seu mestre. Assim, os bandos da Síria não mais adentraram a terra de Israel.
24 Keyin xundaⱪ boldiki, Suriyǝning padixaⱨi Bǝn-Ⱨadad pütkül ⱪoxunini yiƣip Samariyǝni muⱨasirigǝ aldi.
24 E sucedeu, depois disso, que Ben-Hadade, rei da Síria, reuniu todo o seu exército, e subiu, e sitiou Samaria.
25 Xuning bilǝn Samariyǝdǝ zor aqarqiliⱪ boldi. Ular uni xunqǝ uzun ⱪamal ⱪildiki, bir exǝk bexi sǝksǝn xǝkǝl kümüxkǝ, wǝ kǝptǝr mayiⱪining bir qinisining tɵttin biri bǝx xǝkǝl kümüxkǝ yaraytti.
25 E houve uma grande fome em Samaria; e, eis que eles a sitiaram, até que uma cabeça de jumento foi vendida por oitenta peças de prata, e a quarta parte de um cabo de esterco de pombas por cinco peças de prata.
26 Israilning padixaⱨi sepilning üstidin ɵtkǝndǝ, bir ayal uningƣa: I ƣojam padixaⱨ, yardǝm bǝrginǝ! dǝp pǝryad kɵtürdi.
26 E enquanto o rei de Israel estava passando por cima do muro, gritou ali uma mulher, dizendo: Socorro, meu senhor, ó rei.
27 U: Əgǝr Pǝrwǝrdigar sanga yardǝm bǝrmisǝ, mǝn sanga ⱪandaⱪ yardǝm ⱪilay? Ya hamandin ya üzüm kɵlqikidin yardǝm tepilamdu?, — dedi.
27 E ele disse: Se o SENHOR não te ajudar, de onde te ajudarei? Da eira ou do lagar?
28 Padixaⱨ ǝmdi uningdin yǝnǝ: Nemǝ dǝrding bar? dǝp soridi. U: Mana bu hotun manga: Oƣlungni bǝrgin, biz uni bügün yǝyli. Ətǝ bolsa mening oƣlumni yǝymiz, dedi.
28 E o rei disse-lhe: O que te aflige? E ela respondeu: Esta mulher disse para mim: Dá o teu filho, para que possamos comê-lo hoje, e amanhã comeremos o meu filho.
29 U waⱪitta biz mening oƣlumni ⱪaynitip pixurup yeduⱪ. Ətisi mǝn uningƣa: Əmdi sǝn oƣlungni bǝrgin, uni yǝyli desǝm, u ɵz oƣlini yoxurup ⱪoydi, — dedi.
29 Assim, nós cozinhamos o meu filho, e o comemos; e eu disse a ela no dia seguinte: Dá o teu filho, para que possamos comê-lo, e ela havia escondido o seu filho.
30 Padixaⱨ ayalning sɵzini anglap kiyimlirini yirtip-yirtiwǝtti. U sepilda ketiwatⱪanda, hǝlⱪ uning kiyimining iqigǝ, yǝni etigǝ bɵz kiygǝnlikini kɵrüp ⱪaldi.
30 E sucedeu, quando o rei ouviu as palavras da mulher, que ele rasgou as suas vestes; e passou por cima do muro, e o povo olhou e, eis que ele tinha pano de saco por dentro, sobre a sua carne.
31 Padixaⱨ: — Əgǝr Xafatning oƣli Elixaning bexi bügün tenidǝ ⱪalsa, Huda mening beximni alsun wǝ uningdinmu artuⱪ jazalisun! — dedi.
31 Então, ele disse: Deus assim faça, e mais ainda a mim, se a cabeça de Eliseu, o filho de Safate, estiver firme sobre ele neste dia.
32 Əmma Elixa ɵz ɵyidǝ olturatti; aⱪsaⱪallarmu uning bilǝn billǝ olturƣanidi. Padixaⱨ uning aldiƣa bir adǝmni mangdurƣanidi. Lekin u hǝwǝrqi u yǝrgǝ yetip barmayla, Elixa aⱪsaⱪallarƣa: — Mana bu jallatning balisining beximni alƣili adǝm mangdurƣanliⱪini kɵrdünglarmu? Əmdi hǝwǝrqi kǝlgǝndǝ ixikni qing taⱪap iqidin tiriwelinglar. Mana uning kǝynidin kǝlgǝn ƣojisining ⱪǝdimining awazi angliniwatmamdu? — dedi.
32 Eliseu, porém, estava assentado na sua casa, e os anciãos se assentavam com ele; e o rei enviou um homem adiante de si, mas antes que o mensageiro chegasse até ele, disse ele aos anciãos: Vede vós como este filho de um assassino mandou me cortarem a cabeça? Vede, quando o mensageiro vier, fechai a porta, e contenham-no firmemente junto à porta; o som dos pés do seu mestre não está atrás dele?
33 U ular bilǝn sɵzlixiwatⱪanda, mana hǝwǝrqi uning ⱪexiƣa qüxüp kelip: «Padixaⱨ: «Mana bu balayi’apǝtning ɵzi Pǝrwǝrdigar tǝripidin kǝldi; mǝn zadi nemǝ dǝp Pǝrwǝrdigarƣa yǝnǝ ümid baƣliyalarmǝn?» dǝydu, dedi.
33 E enquanto ele ainda conversava com eles, eis que o mensageiro desceu até ele; e ele disse: Eis que este mal é do SENHOR; o que mais eu deveria esperar do SENHOR?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Reis 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.