Lucas 18

Esa Leedap Ena Banlam (TVT) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Eno Jisu ih heliphante loong suh tiitthaak baat lam ih nyootta neng ih saarookwih babah uh lathungjoong thang ih rangsoom nah tongtheng eah.
1 E contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre e nunca desfalecer,
2 “Samthung esiit ni mat hoonte wasiit angta Rangte ra uh lacho eno mih suh mih lali thang ah.
2 dizendo: Havia numa cidade
3 Erah hah adi thaknuh esiit heh reeni heh mat hoon thuk suh ban wang ruh ih taha, ‘Nga siikhaamte dowa pang weehang!’
3 Havia também naquela mesma cidade
4 Mat hoonte warah ih erah nuh mat hoonkot ah ban daan ruh kah eta, eno hethoondi heh teeteewah ih lengthun ano liita, ‘Rangte nyia mina rah lacho kangbah uh,
4 E, por algum tempo, não quis; mas, depois, disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 arah nuh rah ih nga ban sootroot ruh ih halang, erah thoidi ngah ih heh mat ah ehoonjih angla. Mat ah lahoon kokangbah, heh ban wang ruh eha eno ngah phaangphak ruh ete!”
5 todavia, como esta viúva me molesta, hei de fazer-lhe justiça, para que enfim não volte e me importune muito.
6 Eno Teesu ih toombaat ruh ih rumta, “Boichaat an erah mithih wah mat hoonte jengkhaap rah ah.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 Erah ang abah Rangte ih heh mina rangwuung rangphe ih huung rumla loong ko ih roop ano tanih dande kotkoka? Heh erah miloong minchan suh elaamse nih ekah?
7 E Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que clamam a ele de dia e de noite, ainda que tardio para com eles?
8 Ngah ih baat rumhala, Rangte ih nengko ih roop ano echaan ih hoonko rum ah. Enoothong Mina Sah rah ih heh raak sa doh hatoh nah tuungmaang lam ih tong arah tam japtup ra rumha?”
8 Digo-vos que, depressa, lhes fará justiça. Quando, porém, vier o Filho do Homem, porventura, achará fé na terra?
9 Jisu ih arah tiitthaak ah uh mina loong o ih heh teeteewah suh ese ih thun ano wahoh ah kaanju eha miloong asuh baatta.
9 E disse também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 “Ehak di mih wanyi Rangsoomnok ni Rangteenok ni rangsoom wang nyuuta: wasiit ah Pharisi, wasiit ah sokse seete angta.
10 Dois homens subiram ao templo, a orar; um, fariseu, e o outro, publicano.
11 Pharisi rah ih toonchap ano heteewah raangtaan ih rangsoomta, ‘Ngah ih an suh lakookmi ih li hala, Rangte, ngah nyamnyook tah angkang, ngah eleek tah angkang, adoleh ngah minuh damdi romjupte tah angkang, mihoh loong kah ang ah likhiik ah. An suh lakookmi li hala ngah sokse seete loong kah ang ah likhiik tah angkang.
11 O fariseu, estando em pé, orava consigo desta maneira: Ó Deus, graças te dou, porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros; nem ainda como este publicano.
12 Ngah ih sa sinet mongdi sa nyi samuh rangsoom katong ang eno ngah ih an suh nga mootkaat nawa asih thiik uh ekot kah eha.’
12 Jejuo duas vezes na semana
13 Eno sokse seete wah ah haloot ni chap ano rangko uh lanaan toonsok thang ih, heh teekhuh ah buh ano liita, ‘Rangte ngah minchan et weehang, ngah rangdah mina!’
13 O publicano, porém, estando em pé, de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Jisu ih liita, ngah ih baat hala, “Rangte ngah ni Pharisi nang ih sokse seete warah kateng angla, heh nok ni thok adi ah. O mina heh teeteewah suh elong ih thiik ha rah ehin ih hoon ah, o mina ehin et chaang ha rah elong ih hoon ah.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque qualquer que a si mesmo se exalta será humilhado, e qualquer que a si mesmo se humilha será exaltado.
15 Mararah mina ih neng nodeek loong Jisu reeni heh lak ih joh ano romse toom tamkoh ah ih siitjah rum taha. Heliphante loong ah ih erah tup rum ano miloong ah kanja rumta,
15 E traziam-lhe também crianças, para que ele as tocasse; e os discípulos, vendo isso, repreendiam-nos.
16 ang abah uh Jisu ih noodek loong ah poon ano baat rumta, “Noodek loong ah nga re nah toom wang rumha sen ih nak tanghaam an, tumeah Rangte Hasong ah arah noodek loong likhiik angte loong raang ih.
16 Mas Jesus, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim os pequeninos e não os impeçais, porque dos tais é o Reino de Deus.
17 Arah dangthun et an! O mina noodek likhiik tah angka loong ah Rangte Hasong nah tajen wangka.”
17 Em verdade vos digo que qualquer que não receber o Reino de Deus como uma criança não entrará nele.
18 Jehudi phansiitte ih Jisu suh chengta, “Ese et Nyootte, ngah ih babah uh lathoonka roidong ah chosuh tumjih etjih ang ah?”
18 E perguntou-lhe um certo príncipe, dizendo: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 “An ih ngah suh Ese Nyootte ih tumjih suh li halang? Jisu ih heh suh chengta. “O uh ese tajeeka Rangte luulu ba.
19 Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém há bom, senão um,
20 An ih jengdang loong ah jat et hu: ‘Mih minuh miwah damdoh laroomjup theng; mih latek haat theng; mih hot lahuh theng; mih lathika doh lanan theng; nuh awah jeng echaat etheng.”
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás, não matarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Erah warah ih ngaakbaatta, “Erah loong jengdang abah noodek dowa ih dook reelang.”
21 E disse ele: Todas essas coisas tenho observado desde a minha mocidade.
22 Jisu ih erah chaat ano baatta, “Erah damdi an di jaatsiit boot reejih jeela. An nyamka loong ah sang uno erah ngun ah changthih loong suh pheekoh uno ba an rangmong nah nyamte ang uh; eno ba raaho no nga lih rik hang.”
22 E, quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa: vende tudo quanto tens, reparte-
23 Eno erah warah ih chaat ano, heh rapne ih thungthita, tumeah heh ah rapne changteng angta.
23 Mas, ouvindo ele isso, ficou muito triste, porque era muito rico.
24 Jisu ih heh thungthita ah tup ano liita, “Tumthan echaan ah changteng loong Rangte Hasong nah jen wangsuh ah!
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os que têm riquezas!
25 Changteng loong ah rang nah jen wang nang ih bah mokchongdoot ah mikkaan po nah nopsoon ah elaang ang ah.”
25 Porque é mais fácil entrar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no Reino de Deus.
26 Erah japchaatte miloong rah ih cheng rumta, “Erah ang abah, o ah pui theng ah?”
26 E os que ouviram isso disseram: Logo, quem pode salvar-se?
27 Jisu ih ngaakbaatta, “Marah mina di echaan angla erah Rangte di tachaanka.”
27 Mas ele respondeu: As
28 Erah lidi Pitar liita, “Sokthaak uh! Seng ih seng nok nep thiinhaat hi an liphan suh ah.”
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.
29 “Elang eah,” Jisu ih baat rumta, ngah ih amiisak ih baat rumhala o mina ih henok hetap adoleh henuh hesah hephoh heno nyia hesuh hesah Rangte Hasong thoidoh thiinhaat ah
29 E ele lhes disse: Na verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou mulher, ou filhos pelo Reino de Deus
30 erah mina rah heh roidong doh ehan romseetam ah choh ah erah damdoh lakngah nawa babah uh lathoonka roidong ah choh ah.”
30 e não haja de receber muito mais neste mundo e, na idade vindoura, a vida eterna.
31 Jisu ih heliphante loong asih wanyi ah hiiksiit ano baat rumta, “Chaat an! Seng Jerusalem ni kah li eno erah nah khowah loong ih Mina Sah tiit mamet raangthiin rumta jun ih amiisak ang ah.
31 E, tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém, e se cumprirá no Filho do Homem tudo o que pelos profetas foi escrito.
32 Heh ah Rangmen lajatte loong suh korum ah, eno neng ih chikram joonnaam, adoleh kaanju et rum ah, erah dam ih neng took ih nep took rum ah.
32 Pois há de ser entregue aos gentios e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 Neng ih ruh ih buh rum ano tek haat rum ah, enoothong sa jom lidoh heh ewe ngaakthing eah.”
33 e, havendo-
34 Eno heliphante loong ih erah tumjih suh liita ih tajat rumta; erah tiit ah neng ih lajat than ih huttongta, erah thoidi neng ih Jisu ih tumjih tiit baat ha tajen samjat rumta.
34 E eles nada disso entendiam, e esta palavra lhes era encoberta, não percebendo o que se lhes dizia.
35 Jisu Jeriko reeni thok ha di, edook wasiit lamkaang ni tong ano, bit banthaangta.
35 E aconteceu que, chegando ele perto de Jericó, estava um cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Miloong daankhoom ah chaat ano, chengta, “Erah tumjih ah?”
36 E, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 “Najaret nawa Jisu daankhoom kala,” neng ih baat rumta.
37 E disseram-lhe que Jesus, o Nazareno, passava.
38 Eno heh ah riinghuungta, “Jisu! Dewid sah! Ngah minchan weehang!”
38 Então, clamou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
39 Heh reeni chapta miloong ah ih kanja rum ano, suusu ih tong uh ih baat rumta. Ang abah uh heh ah erong we boot riingta, ”Dewid sah!” Ngah minchan weehang!”
39 E os que iam passando repreendiam-no para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 Eno Jisu ah tangchap ano edook ah heh jiinko ih siitkaat suh baatta. Eno, Jisu ih chengta.
40 Então, Jesus, parando, mandou que lho trouxessem; e, chegando ele, perguntou-lhe,
41 “Ngah ih an suh tumjih jen hoon koha ih thunhu?”
41 dizendo: Que queres que te faça? E ele disse: Senhor, que eu veja.
42 Eno Jisu ih baatta, “Erah ang abah tup uh! An tuungmaang ih deethuk halu.”
42 E Jesus lhe disse: Vê; a tua fé te salvou.
43 Erah damdam ih heh ih laantup ruh eta eno heh ah Jisu lini roong khoomta, Rangte suh jengseera lam ih ah. Miloong ih erah tup rum ano loongtang ih Rangte rangphoong rumta.
43 E logo viu e seguia-o, glorificando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.