Marcos 7
Vanuvei Eo e sepinien Vatlongos na mol-Vatimol xil niutestamen e rute te oltestamen (TVK) vs NAA
1 Vatei, Farasi xil e titsa xil te rae na Mosis langgo Serusalem, lamei visal Iesu e lakapis xole.
1 Os fariseus e alguns escribas, vindos de Jerusalém, reuniram-se em volta de Jesus.
2 Xil lapusi xa eloheoh nan xil di langganien del hexil xa tamese ti vahusil sexien te kekasen na Siu xil.
2 Eles viram que alguns dos discípulos de Jesus comiam pão com as mãos impuras, isto é, sem lavar.
3 Vengan xa Farasi xil del Siu xil vus mun di langgusil kuh sexien metu te kekasen xa bit, e melele te anien en, itiamu, moletin xil likas kuh hexil. Avu nae xil tetiamu latepispisi ni sexien ak mi xil tengan linave muis ti pe met Hi.
3 Porque os fariseus e todos os judeus, observando a tradição dos anciãos, não comem sem lavar cuidadosamente as mãos.
4 E melele xa langgal anien e ut te posen, xil lakas moten ni mu, ma di, langga ni. E langgusil hisit sexien sav xil holu na Siu xil, nggoni hisit sexien tei takes xa di lakas kap e sospen nae xil en del ketel nae xil mun xa lapol ni ni aean xa be brons.
4 Quando voltam da praça, não comem sem se lavar. E há muitas outras coisas que receberam para observar, como a lavagem de copos, jarros e vasos de metal e camas.
5 Misak ni, Farasi xil del titsa xil te rae na Mosis lasis Iesu labit, “?Veneh ma moletin nam xil latahusil xat ti sexien xil xa avu nar xil tetiamu latepispisi ni mi xir? Vengan moletin nam xil latakas hexil ti mu vaxo sexien nar, e di langganien tang.”
5 Os fariseus e os escribas perguntaram a Jesus: — Por que os seus discípulos não vivem conforme a tradição dos anciãos, mas comem com as mãos impuras?
6 Iesu bit rilomun ni mi xil bit, “Naha xa Hi tehiteni texo provet Aesea usil xamim xa di munggusil Hi nggo hilbemim tang momal xa bit,
6 Jesus respondeu:
7 Tave ti neta xa di lamot minou,
7 E em vão me adoram,
8 Xamim di munggur xoteh rae xil na Hi tengan muhusil kuh pispisien namim xil tang.”
8 — Rejeitando o mandamento de Deus, vocês guardam a tradição humana.
9 Di, Iesu misepin rilomun mi xil bit, “Reitin, xamim mube metisou tova tang e rin xa di muling rae xil na Hi di nga tengan mukila muvusil pispisien namim xil tang.
9 E disse-lhes ainda:
10 Vengan Mosis tesemae ni tehit, ‘Mumerere ni tamemim e ninemim xil.’ (Eks 20:12) E biteni mun bit, ‘Xosxa moletin tei isuhol tamen mu ninen, ma lihasi imat.’ (Eks 21:17)
10 Pois Moisés disse: “Honre o seu pai e a sua mãe.” E: “Quem maldisser o seu pai ou a sua mãe seja punido de morte.”
11 E xamim di mupispisi mi moletin xil xa likila lihiteni mi tamexil e ninexil lihit, ‘Holesok navan xil xa nakila nitutou ni xamil ni, di nakenin ni vengan xa nate pol ni hitxatien tei tuei tengan nisikoe xole ihe na Hi kestang.’
11 Vocês, porém, dizem que, se alguém disser ao seu pai ou à sua mãe: “A ajuda que você poderia receber de mim é Corbã, isto é, oferta ao Senhor”,
12 Nggo sexien ak, di mupispisi mi moletin xil ni suse xa likila lisikoe xol holesok nae xil ixo en tengan linatutou ni ti mun tamexil e ninexil ni.
12 então vocês o dispensam de fazer qualquer coisa em favor do seu pai ou da sua mãe,
13 Mak, ma pispisien namim xil di pol ni sepinien xil na Hi mei be neta sav tang. E di mupol ni holesok xil holu xa lamak.”
13 invalidando a palavra de Deus por meio da tradição que vocês mesmos passam de pai para filho. E fazem muitas outras coisas semelhantes.
14 Di, Iesu biles e mikes rilomun ni vanut moletin xil tengan lamei visali e biteni mi xil bit, “!Xamim vus muteong kuhi ni sepinien navan tengan mukila!
14 E, convocando outra vez a multidão, Jesus disse:
15 Tave holesok xil ti xa moletin tei ngguri nggo vulongen be tinen iaxa di misak ni mei tamese ti pe met Hi. !E‑e, tamak ti! E sepinien xa mistal nggo vulongen iaxa mikila vasak ni moletin ak mei namese ti pe meten.”
15 Não existe nada fora da pessoa que, entrando nela, possa contaminá-la; mas o que sai da pessoa é o que a contamina.
16 — ausente —
16 [Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.]
17 Melele xa be reling vanut moletin xil e be nim, eloheoh nan xil lasisi tengan vahit kil koute te sepinien nan mi xil.
17 Quando entrou em casa, deixando a multidão, os seus discípulos o interrogaram a respeito da parábola.
18 Ma Iesu biteni bit, “?!Midep, xamim mutakil ti mu!? ?Mutakil ti xa holesok xil xa mungguri nggo vulongomim misakras vapol ni xamim mei munamese ti pe met Hi?
18 Jesus lhes disse:
19 Vengan xa be vangemim tang e, di, mistal be reling tenbemim, ba be tisok tang.” Nggo sepinien ak, Iesu misep kila xa anien xil vus bos te anien en.
19 porque não entra no coração dela, mas no estômago, e depois é eliminado? E, assim, Jesus considerou puros todos os alimentos.
20 Di, biteni mun bit, “Be holesok xil xa di tine moletin, xa di misepin ni nggo vulongen, iaxa di pol ni moletin mei tamese ti pe met Hi. Holesok xil kestang xa mistal nggo xouk iaxa pol ni xouk otamese ti.
20 E dizia:
21 Vengan melele xa tine moletin tei misa, xi di pol ni hisit sexien tesa xil ak: di pat vituei del mosav melele xa lutateli ti mu, di mikan ni neta na mosav xil, e di bas vin moletin xil.
21 Porque de dentro, do coração das pessoas, é que procedem os maus pensamentos, as imoralidades sexuais, os furtos, os homicídios,
22 Xi di mikan ni atou na mosav, be hokan, di minem usil holesok xil xa misa, di miluvos ni mosav xil, e di minem usil sexien xil holu te suse. Di minem misa ni mosav xil, di misep usil mosav xil, be koai, e di nggusil sexien na unu xil tang.
22 os adultérios, a avareza, as maldades, o engano, a libertinagem, a inveja, a blasfêmia, o orgulho, a falta de juízo.
23 Reitin, sexien xil vus ak vari langgo tine moletin, e xil iaxa di lapol ni moletin tei mei tamese ti pe met Hi.”
23 Todos estes males vêm de dentro e contaminam a pessoa.
24 Di, Iesu be reling rute ak e ba be rute sav tei xa be sangas ni taon te hal Taer. Xi be vangit nim tei e ien ti tavei tengan moletin tova vakil rute xa xi da en. E misakras vaxus.
24 Levantando-se Jesus, saiu dali e foi para as terras de Tiro e Sidom. Tendo entrado numa casa, não queria que ninguém soubesse onde ele estava. No entanto, não pôde ocultar-se,
25 E melele nen ak, atou tei da xa ninin tesa tei ba de tutut atuli nan. E melele xa milongeong ni xa Iesu de sangas, vatakes, bemei visal Iesu e mitingeiril mini.
25 porque uma mulher, cuja filhinha estava possuída de espírito imundo, logo ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 Atou tei xa tave Siu ti misis Iesu tengan vapol ni merekel tei e rin na atuli nan.|alt="Mary weeping over Lazarus’ death" src="WA03867b.tif" size="col" copy="Graham Wade, authorized by United Bible Societies, 1989" ref="7:26" Atou ak tave Siu ti, xi be ate‑Siria tei te provins te hal Fonesia. Xi dakes Iesu tengan vahol rat ninin tesa vahe reling atuli nan.
26 Essa mulher era estrangeira, de origem siro-fenícia, e pedia a Jesus que expulsasse o demônio da sua filha.
27 E Iesu biteni mini bit, “Namei tengan nilaxat horamue navan xil mu xa labe Siu. Vengan tamal ti xa namur anien ae e naso ni tang vaha mi kuli xil.”
27 Mas Jesus lhe disse:
28 E atou ak bit rilomun ni mini bit, “Suv, ngan ak be reitin. E kuli xil mun xa ladi xorelis von anien en lakila lava saxut anien xil xa horamue xil di langga lingi.”
28 A mulher respondeu a ele: — Senhor, os cachorrinhos, debaixo da mesa, comem das migalhas das crianças.
29 Di, Iesu biteni mini bit, “!Reitin li, sepinien nam di pisen ni xa neketen nam mahulong! Misak ni, ve rin ak, utilomun uhe tim vengan xa ninin tesa be reling atuli nam ngamu.”
29 Então Jesus disse à mulher:
30 E melele xa atou ak duxoh tim, mikameti xa atuli nan de vet man, e ninin tesa tehe relingi ngamu.
30 Quando a mulher voltou para casa, achou a menina sobre a cama, pois o demônio tinha saído dela.
31 Melele xa Iesu be reling tan te hal Taer, ba mika pas tan te hal Saedon e be rute tei sangas visal Oei Kaleli xa lakesi ni Dekapolis.
31 De novo, Jesus se retirou das terras de Tiro e foi por Sidom até o mar da Galileia, através do território de Decápolis.
32 E rute ak, moletin xil ladel tiramue tei xa vurangen bon e misakras vasepin kuhi bemei visali e ladakes Iesu tengan valing hen en tengan mei vahos rilomun.
32 Então lhe trouxeram um surdo e gago e lhe suplicaram que impusesse as mãos sobre ele.
33 Ma, Iesu dela be sotin vuteili ra vanut moletin xil. Di, miling vakuhen de vurang moletin ak. E dutou ni, mikusah, e miduxol me tiramue ak.
33 Jesus, tirando-o da multidão, à parte, pôs os dedos nos ouvidos dele; depois, cuspindo, aplicou saliva na língua do homem.
34 Di, Iesu miketeh be nesao, misehseh, e biteni mi tiramue ak e sepinien na Siu xil bit, “Epapata,” xa koute teni be ‘metal.’
34 Então, erguendo os olhos ao céu, suspirou e disse:
35 Vatakes, vurang tiramue ak metal, e mikila valong holesok xil vaxo en. E men mei bos e mei misepin kuhi sung.
35 E logo os ouvidos do homem se abriram, e o empecilho da língua se soltou, e ele falava sem dificuldade.
36 Di, Iesu misep xol moletin xil tengan linaviteni ti mi moletin tova naha xa tepol ni. E tave ti neta xa biteni vatei mun mi xil, xil ba labithiteni mi mosav xil.
36 Jesus lhes ordenou que não contassem isso a ninguém; porém, quanto mais recomendava, tanto mais eles o divulgavam.
37 E moletin xil vus xa lalong usili lamesep labit, “Holesok xil vus xa Iesu di pol ni bos xa bos. Tave ti neta xos vurang moletin bon, xi misak ni mei milongeong kuhi; mu moletin xa misakras vasepin, ma misak ni mei misepin.”
37 Ficavam muito admirados, dizendo: — Tudo ele tem feito muito bem; faz até os surdos ouvirem e os mudos falarem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.