Marcos 9
Te akʼaʼj tuʼjal tuj tuʼjal qtata Dios (TTCNT) vs NTLH
1 Ax oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Wetz oxe'l nq'uma' etetz te b'an'ax, junjun exol etetz aj atikxqet tzani nlay kyekamik max oj tok kyen cha'oj tk'ulun mandad te Qtata Dios tuky'i nim tajwalil.»
1 E Jesus terminou, dizendo:
2 Bwen, waqaq q'ij mas yaj, te Jesus exik tuk'le' tuky'i'l twi' jun nim witz te Xhpe'y b'ix Jacobo b'ix Wa'nch, b'ix akyeqet tuq kchukel tuky'i'l txini. B'ix derepent te Jesus ochukjik tka'yin.
2 Seis dias depois, Jesus foi para um monte alto, levando consigo somente Pedro, Tiago e João. Ali, eles viram a aparência de Jesus mudar.
3 Tetz tq'anaq otxaqtxon b'ix b'an sjapun iktza' nijunwt xjal twitz tx'o'tx' ob'antel tk'ulun xq'apj b'an sjapun ikxji.
3 A sua roupa ficou muito branca e brilhante, mais do que qualquer lavadeira seria capaz de deixar.
4 B'ix oxik kye'e' te [tzqan] Eliys tuky'i [tzqan] Moisés nkyeyolin tuq tuky'i Jesus.
4 E os três discípulos viram Elias e Moisés conversando com Jesus.
5 Yaji te Xhpe'y oxik tq'uma' te Jesus ikxjani: «Xnaq'tzon, galan qa aqoqetna tzani. Instzaj aq'uma' tzan tjaw jk'ulu'na ox tal pach, jun te yatz b'ix jun te Moisés b'ix junky te Eliys.»
5 Então Pedro disse a Jesus: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Te Xhpe'y k'onti'l na'ik tuq titza' tidi' nxik tyoli', komo kyetz ojetq tuq kyexob'.
6 Pedro não sabia o que deveria dizer, pois ele e os outros dois discípulos estavam apavorados.
7 Yaji tanderepent oqet juptz'an jun muj kyi'j b'ix tuj te muj otzaj yolin te Qtata Dios ikxjani: «Atzun wetz nk'wa'al ntzani aj gani' nim witza'. Se etok cha'on waq ti'j.»
7 Logo depois, uma nuvem os cobriu, e dela veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho querido. Escutem o que ele diz!
8 Yaji derepent txik kyen, k'onti'lky oxik kyen te Eliys b'ix te Moisés, a'ox te Jesus atqet tuq kyuky'i'l.
8 Aí os discípulos olharam em volta e viram somente Jesus com eles.
9 Ntons aj man tuq ikja'n kyqetz twi' te witz, te Jesus oxik tq'uma' tzan k'on txik kyq'uma' te nijunwt tidi' aj ojetq tuq tz'ok kyen twi' te witz, max tuq cha'oj tjaw anq'inky tetz te Ichan Aj Tk'wa'al Dios.
9 Quando estavam descendo do monte, Jesus mandou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem ressuscitasse.
10 Astilji cha oqexten tuj kyanim kyaqil aj owok kyen. Per nkyecha'on tuq kyib'kyib'x tidi' telponx qa tetz ojawel anq'in tuq.
10 Eles obedeceram à ordem, mas discutiram entre si sobre o que queria dizer essa ressurreição.
11 Astilji oxik kyqani' te Jesus: «¿Tistil nkyq'uma' kye xnaq'tzal Kawb'il qa te Eliys tzul junky'elky tb'ay [twitz te Koloyon Aj Q'umankaj Oqtxi']?»
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os
12 Yaji te Jesus oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «B'an'ax te Eliys tzul tb'ay tzan tqet tk'ulu' kyaqil galan iktza' tuq tb'ay. B'ix ¿b'an'ax petzun tz'ib'ankaj tuj Tu'jal Dios, qa te Ichan Aj Tk'wa'al Dios owokel ten twitz xhcho'nal b'ix ax owokel xmayi' tzan kye xjal?
12 Ele respondeu:
13 Ax oxe'l nq'uma' etetz, te Eliys ojekix tzul b'ix kye xjal ti'chq owok kyk'ulu' ti'j iktza'x tz'ib'ankaj tuj Tu'jal Dios.»
13 Eu afirmo a vocês que Elias já veio, e o maltrataram como quiseram, conforme as Escrituras dizem a respeito dele.
14 Ya ma kye pon aj ja' tuq akyeqet kye txq'anky txnaq'atz, oxik kyen ky'ila'j xjal chimo' tuq kyib' kyi'j b'ix kxol kye xjal ateqet tuq junjun xnaq'tzal Kawb'il, nkyewululun kyuky'i kye txnaq'atz.
14 Quando eles chegaram perto dos outros discípulos, viram uma grande multidão em volta deles e alguns mestres da Lei discutindo com eles.
15 Ya ma xik kyen kye xjal ikja'n stzaj tuq te Jesus, eb'ajlab'an ti'j b'ix exik karedin q'olb'el tetz.
15 Quando o povo viu Jesus, todos ficaram admirados e correram logo para o cumprimentarem.
16 Yaji te Jesus oxik xhcha'o' kyetz ikxjani: «¿Tidi' n'ewululu' kyuky'i'l?»
16 Jesus perguntou aos discípulos:
17 Yaji jun kxol kyetz, oxik tq'uma' ikxjani: «Xnaq'tzon, wetz ma tzaj win nk'ajol tzan tb'antik awitza'. Tetz atqex jun malspirit tuj tanim b'ix k'onti'l nb'antik tyolin tzan tpaj te malspirit.
17 Um homem que estava na multidão respondeu: — Mestre, eu trouxe o meu filho para o senhor, porque ele está dominado por um espírito mau e não pode falar.
18 Ja'chq ntzyet titza' b'ix nqet txon twitz tx'o'tx', npulutin stzi', nqitx'itx'in txete' b'ix nkyaqwak'e'. Komo yatz k'onti'l tuq atichqet, ma qet nwitz kywitz kye axnaq'atz tzan tuq tjatz kyin ch'in te malspirit, per k'onti'l ma b'antik kyitza'.»
18 Sempre que o espírito ataca o meu filho, joga-o no chão, e ele começa a espumar e a ranger os dentes; e ele está ficando cada vez mais fraco. Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito, mas eles não conseguiram.
19 Ntons te Jesus oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Etetz k'onti'l n'ox tuj ewi'. ¿O' petzun okyinqtelten etuky'i'l b'ajq'ij? ¿Janik'b'a'nx-alo wipa'tz etuky'i'l? Instzaj etin te k'wa'l tzani.»
19 Jesus disse:
20 Ntons oxik kyin te k'wa'l. Yatzun te malspirit aj txik ten te Jesus, oqet txo'o' te k'wa'l kongan twitz tx'o'tx' b'ix te k'wa'l ojaw tkyito' b'ix oje xjililin b'ix opulutin stzi'.
20 Quando o levaram, o espírito viu Jesus e sacudiu com força o menino. Ele caiu e começou a rolar no chão, espumando pela boca.
21 Te Jesus oxik tqani' te k'wa'lon ikxjani: «¿Janik'le stzyetlen tuky'i ntzani?» «Man tuq nekit» kyi te k'wa'lon.
21 Aí Jesus perguntou ao pai: O pai respondeu: — Ele está assim desde pequeno.
22 «Ky'ila'j-elxi' oje qet xon tuj q'aq' b'ix tuj a' tzan te malspirit tzan tkamik. Per qa yatz ob'antel awitza', intok lo'et ch'in ak'u'j qi'ja b'ix pawonen ch'in quky'ila» kyi te k'wa'lon.
22 Muitas vezes o espírito o joga no fogo e na água para matá-lo. Mas, se o senhor pode, então nos ajude. Tenha pena de nós!
23 Ntons kyi te Jesus ikxjani: «¿Tistil ntzaj aq'uma' “qa wetz ob'antel witza'”? Kyaqil b'a'n tzan tb'antik qa n'ok qwit'b'a' jk'u'j ti'j Qtata Dios.»
23 Jesus respondeu:
24 Yaji te k'wa'lon oxik tq'uma' kongan ikxjani: «Wit'lik nk'u'j, per pawonen ch'in wi'j tzan tok wit'let nk'u'j mas b'an byenech.»
24 Então o pai gritou: — Eu tenho fé! Ajude-me a ter mais fé ainda!
25 Ya ma tz'ok ten te Jesus kye xjal nkyelab'un tuq ti'j, tetz oxik tk'ulu' mandad te malspirit tzan tjatz tuj tanim te k'wa'l, kyi ikxjani: «Yatz malspirit aj men b'ix tz'ak a'ich, pajatz tuj tanim ja k'wa'lni, b'ix k'onky chqex junky'el tuj tanim.»
25 Quando Jesus viu que muita gente estava se juntando ao redor dele, ordenou ao espírito mau:
26 Yaji te malspirit ojaw wayun kongan b'ix ojaw tkyito' junky'elky te k'wa'l b'ix yaji ojatz tuj tanim te k'wa'l. Yatzun te k'wa'l cha okaj tanlet iktza' jun kamnaq b'ix kye xjal nkyq'uma' tuq: «Ma'tx kamik.»
26 O espírito gritou, sacudiu o menino e saiu dele, deixando-o como morto. Por isso todos diziam que ele havia morrido.
27 Yatzun te Jesus ojaw stzyu' tq'ab' te k'wa'l, ojaw twab'a', b'ix te k'wa'l ojaw wa'let.
27 Mas Jesus pegou o menino pela mão e o ajudou a ficar de pé.
28 Yaji te Jesus owox tuj jun jay kyuky'i kye txnaq'atz b'ix kye txnaq'atz ewj kywitz kye xjal oxik kyqani' tetz ikxjani: «¿Tistil qetza k'onti'l ma jatz qitza'na?» kyekyi.
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que foi que nós não pudemos expulsar aquele espírito?
29 «Jun malspirit iktza' ntzani, a tgan tb'ay nqoxnaq'tzan tzan tjatz qitza'» kyi te Jesus.
29 Jesus respondeu:
30 Bwen, yaji te Jesus kyuky'i kye txnaq'atz e'ex tzi b'ix eky'ik tuj tkwentil Galiley. Per te Jesus k'on tgan tuq tzan tok cha'o' tzan nijunwt qa akyeqet tuq tzi.
30 Jesus e os discípulos saíram daquele lugar e continuaram atravessando a Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse onde ele estava
31 Tgan tuq jun tyemp a'ox tzan txik txnaq'tza' kye txnaq'atz kchukel b'ix nxik tuq tq'uma' kyetz ikxjani: «Komo [wetz] te Ichan Aj Tk'wa'al Dios [a'in], okyinxe'l q'apo' tuj kyq'ab' kye xjal b'ix okyinqtel kykansa', per tuj toxi'n q'ij nqetlen kansa', okyinjawel anq'in.»
31 porque estava ensinando os discípulos. Ele lhes dizia:
32 Per kye txnaq'atz, kyetz k'onti'l tuq n'el kyniky' tidi' telponx tuq te aj ntyoli', b'ix nkyexob' tuq tzan txik kcha'o' tidi' telponx.
32 Eles não entendiam o que Jesus dizia, mas tinham medo de perguntar.
33 Bwen, yatzun kyponlen tuj amaq' Capernaúm te Jesus b'ix kye txnaq'atz e'ox tuj jun jay. Yaji te Jesus oxik tqani' kyetz: «¿Ti' tuq n'eyoli' nkxb'et tuj b'ey?»
33 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum. Quando já estavam em casa, Jesus perguntou aos doze discípulos:
34 Per kyetz k'onti'l tidi' okyq'umaj tzan tpaj nkyewululun tuq ti'j ab'l te mas nim tajwalil kxol.
34 Mas eles ficaram calados porque no caminho tinham discutido sobre qual deles era o mais importante.
35 Ntons tetz oqet wit'let b'ix etzaj tuk'le' kye kykab'lajujil tky'ixel b'ix oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Qa qgan tzan qok tb'ay kywitz kye txq'anky, ntons a tgan tb'ay tzan qonen kyi'j txq'anky b'ix yaji qetz mankb'ilxi'.»
35 Jesus sentou-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Ntons, yaji tetz otzaj tin jun k'wa'l, oqet tsi' kxol b'ix ojaw xhchele' b'ix oxik tq'uma' ikxjani:
36 Aí segurou uma criança e a pôs no meio deles. E, abraçando-a, disse aos discípulos:
37 «Ab'l aj otk'amo'tz jun k'wa'l [iktza' ja ntza'n] tzan tpaj te xjal n'okslan wi'j, ax okyintk'amo'tz wetz. B'ix ab'l aj okyintk'amo'tz nya'tx a'ox a'in okyintk'amo'tz sinoke ax otk'amo'tz te aj otzaj lajon wetz.»
37 — Aquele que, por ser meu seguidor, receber uma criança como esta estará também me recebendo. E quem me receber não recebe somente a mim, mas também aquele que me enviou.
38 Ntons yaji te Wa'nch oxik tq'uma' te Jesus ikxjani: «Xnaq'tzon, owok qena jun xjal njatz tuq tin malspirit tuj kyanim xjal b'ix nxik tuq tq'uma' ab'i tzan kyjatz titza'. Komo tetz k'onti'l lapik qxol, astilji oxik qmiyo'na tzan k'on tk'ulunky ikxji.»
38 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
39 Yaji te Jesus oxik tq'uma' ikxjani: «K'on xik emiyo'. Qa jun xjal nxik tq'uma' nb'i tzan tk'ulun jun tidi' tuky'i tajwalil Qtata Dios, nlay b'antik tzan tyolin jun nya'tx galan wi'j.
39 Jesus respondeu:
40 Jun xjal aj k'onti'l nq'ojin qi'j, tetz nya'tx jun qajq'oj sinoke jun aj quky'i'l.
40 Porque quem não é contra nós é por nós.
41 Oxe'l nq'uma' etetz te b'an'ax, ab'l aj owelatz tswa' ch'in etuk'a' a' tzan tpaj a'ix te wetz, ntons nlay ponaj taq'umb'en.»
41 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem der um copo de água a vocês, porque vocês são de Cristo, com toda a certeza receberá a sua recompensa.
42 «Per ab'l aj otk'ulu'tz tzan tqet tz'aqik jun aj nkyintoksla', iktza' kye ja k'wa'l aj ntzanije'ni, mejor-tal tzan tqet k'alet talq jun ka' nim ab'j kyeb'il b'ix tzan tqex-tal xo'let tuj te nim a' tzan tnaj.
42 Jesus continuou:
43 Ntons etetz, qa nkxk'ulun nya'tx galan tzan tpaj eq'ab', mejor intel etx'emu'. Mas galan tzan qox tuj ka'j xhkut jq'ab' b'ix nya'tx tzan qox tuky'i kykab'il jq'ab' tuj te luwar aj ja' te xhcho'nal k'onti'l nmankun, aj ja' te nim q'aq' ni k'onti'l nqex tzaj
43 Se uma das suas mãos faz com que você peque, corte-a fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna com uma só mão do que ter as duas e ir para o inferno, onde o fogo nunca se apaga.
44 b'ix aj ja' ateqex kye xhchuq' aj k'onti'l nkyenaj sinoke ax tzi ateqex lo'ol kye anim aj ateqex tuj q'aq'.
44 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
45 B'ix qa tzan tpaj te etoq nkxk'ulun jun nya'tx galan, mejor intel etx'emu'. Mas galan tzan qox tuj ka'j xhkut qoq b'ix nya'tx tzan qox tuky'i kykab'il qoq tuj te luwar aj ja' te xhcho'nal k'onti'l nmankun
45 Se um dos seus pés faz com que você peque, corte-o fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna aleijado do que ter os dois pés e ser jogado no inferno.
46 b'ix aj ja' ateqex kye xhchuq' aj k'onti'l nkyenaj sinoke ax tzi ateqex lo'ol kye anim aj ateqex tuj q'aq'.
46 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
47 B'ix qa tzan tpaj te tb'aq' ewitz nkxk'ulun jun nya'tx galan, mejor intetz etin tzan k'on ek'ulun nya'tx galan. Mas galan tzan qox tuj ka'j moy a'o' b'ix nya'tx tzan qox tuky'i kykab'il qwitz tuj te luwar aj ja' te xhcho'nal k'onti'l nmankun
47 Se um dos seus olhos faz com que você peque, arranque-o! Pois é melhor você entrar no
48 aj ja' ateqex kye xhchuq' aj k'onti'l nkyenaj sinoke ax tzi ateqex lo'ol kye anim aj ateqex tuj te q'aq'.
48 Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.
49 Komo owokel si' q'aq' kyi'j kyaqil xjal iktza' atz'an n'ok si' ti'j kyaqil qoyej q'apo' te Qtata Dios [aj telponx pawankaj te tetz].
49 — Pois todas as pessoas serão
50 Galan te atz'an per qa ojetq tz'el tq'ab' ¿titza' owokel k'ak'j junky'elky? [¡Nlay!] Astilji mejor insten te atz'an eti'j aj n'el pawan te etetz te Qtata Dios b'ix se eten waq galan exolx.»
50 O sal é uma coisa útil; mas, se perder o gosto, como é que vocês poderão lhe dar gosto de novo? Tenham sal em vocês mesmos e vivam em paz uns com os outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.