Marcos 3

Te akʼaʼj tuʼjal tuj tuʼjal qtata Dios (TTCNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Bwen ntons owox junky'elky te Jesus tuj jun jay nab'il Dios b'ix atqet tuq tzi jun ichan kamnaq tuq jun tq'ab'.
1 Em outra ocasião, Jesus entrou na sinagoga e notou que havia ali um homem com uma das mãos deformada.
2 Ax akyeqet tuq txq'an xjal aj nkyeka'yin tuq ti'j Jesus tzan tok kyen qa ma' tuq qet tq'ana' te yab' tuj aj q'ij ojla'mj; ikxji b'a'n tuq tzan kyqanin ti'j [tzan tpaj taq'un tuj q'ij ojla'mj].
2 Os inimigos de Jesus o observavam atentamente. Se ele curasse a mão do homem, planejavam acusá-lo, pois era sábado.
3 Ntons te Jesus oxik tq'uma' te yab' ikxjani: «Qalan tzani b'ix paqet wa'let kywitz kye xjal.»
3 Jesus disse ao homem com a mão deformada: “Venha e fique diante de todos”.
4 Yaji oxik tq'uma' kye xjal ikxjani: «¿Nyolin pe' te Kawb'il tzan jk'ulun jun galan tuj jun q'ij ojla'mj qatzun tzan jk'ulun nya'tx galanji? ¿Nyolin pe' tzan jkolon kyi'j xjal qatzun tzan kyqet jkansa'ji?»
4 Em seguida, voltou-se para seus críticos e perguntou: “O que a lei permite fazer no sábado? O bem ou o mal? Salvar uma vida ou destruí-la?”. Eles ficaram em silêncio.
5 Ntons aj txik tq'uma' ikxji, kye xjal k'onti'l tidi' okyq'umaj. Yaji exik tka'yi' kye xjal tuky'i tq'oj per ax nb'isun tuq kyi'j tzan tpaj ktz'akal. Ntons te Jesus oxik tq'uma' tuky'i te yab' ikxjani: «Tzaj asi' aq'ab'.» Oxik tsi' tq'ab' b'ix ob'antik naj te tq'ab'.
5 Jesus olhou para os que estavam ao seu redor, irado e muito triste pelo coração endurecido deles. Então disse ao homem: “Estenda a mão”. O homem estendeu a mão, e ela foi restaurada.
6 Yaji, aj tok kyen kye aj b'uch'uj Parisey [te yab' oqet tq'ana', ob'antik titza' tuj aj q'ij ojla'mj] ntons e'ex b'ix owok kchimo' kyib' naj kyuky'i a'e' aj lapike' tuq ti'j Eródes, [aj gobernador te Galiley,] b'ix oqet kykawla' kyib' tzan tqet kykansa' te Jesus.
6 No mesmo instante, os fariseus saíram e se reuniram com os membros do partido de Herodes para tramar um modo de matá-lo.
7 Bwen, yaji te Jesus kyuky'i txnaq'atz exik stzi' te Galiley A', b'ix ky'ila'j xjal aj tkwentil Galiley eb'ajxik kyuky'i'l, b'ix ax ky'ila'j xjal aj tzajnaqe' tuq tuj tkwentil Judey
7 Jesus saiu para o mar com seus discípulos, e uma grande multidão os seguiu. Vinham de todas as partes da Galileia, da Judeia,
8 b'ix xjal aj tuj tkwentil Jerusalen b'ix tuj tkwentil Idumey b'ix junxla' te Jordan A' b'ix ax xjal aj tuj tkwentil Tir tuky'i Sidon, kyaqil eb'ajpon tuky'i'l, komo ojetq tuq tz'ok kcha'o' ti'j tk'ulb'en, ntons eb'ajpon tuky'i'l stzi' te a'.
8 de Jerusalém, da Idumeia, do leste do rio Jordão e até de lugares distantes ao norte, como Tiro e Sidom. A notícia de seus milagres havia se espalhado para longe, e um grande número de pessoas vinha vê-lo.
9 Komo kye xjal nkyelab'un tuq ti'j, astilji te Jesus oxik tq'uma' kye a'e' txnaq'atz tzan tqeten jun bark qaynin ti'j tzan tel tuq laq'chet kyi'j kye xjal qa ma tuq tz'ok kymontoni' kyib' ti'j.
9 Jesus instruiu seus discípulos a prepararem um barco para evitar que a multidão o esmagasse.
10 Komo ky'ila'j kye xjal nkyeqet tuq tq'ana', kyaqil kye yab' nkylimla' tuq kyib' tzan kypon ti'j makol tetz b'ix ikxji n'ok tuq kyb'etz'a'.
10 Havia curado muitos naquele dia, e os enfermos se empurravam para chegar até ele e tocá-lo.
11 Ax kye xjal aj ateqex tuq malspirit tuj kyanim, kyetz oj txik kyen tuq te Jesus nkyeqet mejlet twitz b'ix nkyejaw tuq siky'in ikxjani: «Yatz a'ich te Tk'wa'al Dios.»
11 E, sempre que o viam, os espíritos impuros se atiravam no chão na frente dele e gritavam: “Você é o Filho de Deus!”.
12 Per te Jesus nkyexik tuq tmiyo' tzan k'on kyyolin ab'l tuq tetz.
12 Jesus, porém, lhes dava ordens severas para que não revelassem quem ele era.
13 Ntons yaji te Jesus ojax twiwitz b'ix oxik tq'uma' kye junjun xjal aj tgan tuq tetz tzan kypon tuky'i'l txini b'ix kyetz eb'ajpon.
13 Depois, Jesus subiu a um monte e chamou aqueles que ele desejava que o acompanhassem, e eles foram.
14 Ntons ikxji tetz e'el tjoyo' kye kab'lajuj tky'ixel tzan kyok lapet ti'j b'ix tzan kxik tlajo' tuq pakb'al [Tyol Dios].
14 Escolheu doze e os chamou seus apóstolos, para que o seguissem e fossem enviados para anunciar sua mensagem,
15 Oxik tsi' kyajwalil tzan kyjatz kyin malspirit tuj kyanim xjal.
15 e lhes deu autoridade para expulsar demônios.
16 A'e' kye kykab'lajujil ntzanije'ni: Jun Simon aj owok si' tb'i Xhpe'y tzan Jesus.
16 Estes foram os doze que ele escolheu: Simão, a quem ele chamou Pedro,
17 Yaji, te Jacobo b'ix Wa'nch; kyetz kyerman tuq kyib', kyetz kytat Sebedey tuq tb'i, b'ix e'ok q'uma' Boanérjes tzan Jesus, jun yol aj telponx iktza' “tk'wa'al ray.”
17 Tiago e João, filhos de Zebedeu, aos quais deu o nome de Boanerges, que significa “filhos do trovão”,
18 Yaji, Lexh, Lip, Xhto'l, Matey, Maxh b'ix Jacobo. Te ja Jacoboni, tetz stat Alfey. Yaji, Tadey, Simon Selot aj te b'uch'uj Kananist,
18 André, Filipe, Bartolomeu, Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu, Tadeu, Simão, o cananeu,
19 b'ix Judas Iskaryot aj mas yaj ojaw meltz'jik ti'j Jesus.
19 Judas Iscariotes, que depois o traiu.
20 Ntons yaji te Jesus kyuky'i kye txnaq'atz aj kypon jay, owok kchimo' kyib' ky'ila'j xjal kyi'j junky'elky, astilji k'onti'l nkanon tuq tzan kywa'an.
20 Certo dia, Jesus entrou numa casa, e as multidões começaram a se juntar outra vez. Logo, ele e seus discípulos não tinham tempo nem para comer.
21 Yatzun aj tok kcha'o' kye aj tuj tjay te Jesus ikxji, kyetz exik tzan stzaj kyin. Kyetz nkyq'uma' tuq ikxjani: «Tetz cha ma'tx tz'el lok.»
21 Quando os familiares de Jesus souberam o que estava acontecendo, tentaram impedi-lo de continuar. “Está fora de si”, diziam.
22 Yatzun kye xnaq'tzal Kawb'il aj tzajnaqe' tuq Jerusalen, kyetz nkyeyolin tuq ti'j Jesus ikxjani: «Atqex tuj tanim tetz te Belsebu aj twitzale' kyi'j kye malspirit. Astilji b'a'n tzan kyjatz tin kye malspirit tuj kyanim kye xjal.»
22 Então os mestres da lei, que tinham vindo de Jerusalém, disseram: “Está possuído por Belzebu, príncipe dos demônios. É dele que recebe poder para expulsar demônios”.
23 Ntons te Jesus eb'ajtzaj tuk'le' b'ix oxik tq'uma' jun yek'b'il kyetz ikxjani: «¿Titza' ob'antel tjatz tin Satanas tib'x iktza' etetz n'eq'uma'ni?
23 Jesus os chamou e respondeu com uma comparação: “Como é possível Satanás expulsar Satanás?”, perguntou.
24 Komo kye xjal tuj jun amaq', qa owokel kyajq'oja' kyib'x, nlay kyipaj tzan kyten iktza' jun amaq'.
24 “Um reino dividido internamente será destruído.
25 B'ix aj kye xjal tuj jun jay owokel kyajq'oja' kyib', nlay kyipaj tzan kyten junx.
25 Da mesma forma, uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 Ax ikxji te Satanas, qa tetz owokel tajq'oja' tib'x, nlay tipaj, ikxji opoyonaj.
26 E, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, não pode se manter de pé; está acabado.
27 Ntons jun aj tgan tzan tox elq'on tuj tjay jun xjal aj at nim tbalor, tb'ay a tgan tzan tqet tk'alo' te tajawjay; yaji b'a'n tzan tokten elq'al ti'chq tuj te jay.
27 Quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
28 Wetz oxe'l nq'uma' etetz te b'an'ax, b'a'n tzan tqet najslet kyaqil choj, b'ix b'a'n tzan tqet najslet kyaqil yol aj b'an nya'tx galan nxik kyq'uma' kye xjal,
28 “Eu lhes digo a verdade: todo pecado e toda blasfêmia podem ser perdoados,
29 per nlay najslet kchoj a'e' aj xjal aj nkyeyolin b'an nya'tx galan ti'j te Txew Dios; kyetz okajelkix te kchoj kyi'j te jun-ele'x.»
29 mas quem blasfemar contra o Espírito Santo jamais será perdoado. Esse é um pecado com consequências eternas.”
30 Ntons ikxji te Jesus oxik tq'uma' tzan tpaj kye xnaq'tzal Kawb'il nkyyoli' tuq ikxjani: «Jun malspirit atqex tuj tanim.» [Ikxji nkyeyolin tuq nya'tx galan ti'j te Txew Dios].
30 Ele disse isso porque afirmavam: “Está possuído por um espírito impuro”.
31 Ntons yaji kye titz'in Jesus b'ix te tnan epon tzi aj ja' tuq atqet te Jesus b'ix kyetz ateqet tuq tzijay, nkye'iyon tuq ti'j tzan tpaj ketant tuq kye xjal; ntons kyetz oxik kyq'uma' kyuky'i kye xjal tzan stzaj kyuk'le'.
31 Então a mãe e os irmãos de Jesus foram vê-lo. Ficaram do lado de fora e mandaram alguém avisá-lo para sair e falar com eles.
32 Yatzun kye xjal aj akyeqet tuq tuky'i'l tuj te jay, oxik kyq'uma' tetz ikxjani: «Te anan kyuky'i awitz'in nkye'iyon awi'j tzijay, nkyejoyon awi'j.»
32 Havia muitas pessoas sentadas ao seu redor, e alguém disse: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e o procuram”.
33 «¿Ab'le' werman tuky'i nnan?» kyi tetz.
33 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
34 Exik te'e' kye aj wit'like' tuq tk'atzaj b'ix oxik tq'uma' ikxjani: «A'e' ja ntzanije'ni, a'e' kyetz iktza' werman tuky'i nnan
34 Então olhou para aqueles que estavam ao seu redor e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
35 tzan tpaj kye aj nqet kyk'ulu' iktza' te Dios tgan, a'e' kyetz [naqekix] werman b'ix wanab' b'ix nnan.»
35 Quem faz a vontade de Deus é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.