Lucas 20
Te akʼaʼj tuʼjal tuj tuʼjal qtata Dios (TTCNT) vs NAA
1 Jun q'ij te Jesus nxnaq'tzan tuq kye xjal tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios b'ix npakb'an tuq te tpakb'alil titza' tzan jkolet. Ntons eb'ajpon kye pal aj nim kyajwalil b'ix kye xnaq'tzal Kawb'il b'ix kye aj tijxjal k'ulul mandad kxol kye aj tijajil Israel,
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 b'ix oxik kyq'uma' ikxjani: «¿Tidi' awajwalil tzani tzan ak'ulun kyaqil aj n'ak'ulu'? ¿Ab'l oxik sin awajwalil?»
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Yaji te Jesus oxik tq'uma' ikxjani: «Ax wetz oxe'l ncha'o' etetz. Intajtz etzaq'b'e' ti'j te ntzani:
3 Jesus respondeu:
4 ¿Ab'l otzaj lajon te Wa'nch [tuky'i jun tajwalil] tzan tjaw tsi' a' kywi' xjal, te Qtata Dios tuj ka'j qatzun kye xjalji?»
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Yaji kyetz e'aq'ik tzan kywululun kyib'kyib'x ikxjani: «Qa oxe'l jq'uma' qa Qtata Dios aj atjax tuj ka'j otzaj lajon tetz, otzajel tq'uma' “¿Tistil k'onti'l oxik etoksla'?”
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 B'ix ax nlay b'antik tzan txik jq'uma' qa kye xjal etzaj lajon tetz tzan tpaj kye xjal oqotel kykansa' tuky'i ab'j tzan tpaj kkyaqil kyetz tuj kynab'l te Wa'nch jun aj yolil tyol Dios tuq.»
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Ntons kyetz owaj ktzaq'b'e', k'onti'l kyeb'en ab'l otzaj lajon te Wa'nch swal a'.
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Ntons te Jesus owaj stzaq'b'e' kyetz ikxjani: «Ntons ax wetz nlay xik nq'uma' etetz ab'l otzaj sin wajwalil tzan nk'ulun ntzani.»
8 E Jesus lhes disse:
9 Yaji te Jesus owaq'ik tzan tyolin kyuky'i kye xjal b'ix oxik tq'uma' ja yek'b'il ntzani: «Jun xjal oqex tawa' jun punuj ub. Yaji oxik tmajena' kye txq'an xjal, b'ix yaji oxik tuj jun tb'ey laq'chik ky'ila'j q'ij.
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Ya ma pon tyemp tzan tjaw te awalj, te tajaw oxik tlajo' jun tmos qanil [ch'in ta'l te kymajenb'en] twitz te awalj aj presis tuq te tetz, per kye majenayon oqet kyb'uju' b'ix k'onti'l oxik ksi' ch'inwt b'ix owaj kylajo'.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Ntons yaji te tajaw oxik tlajo' junky tmos, per ax tetz owokb'aj kyili' b'ix oqet kyb'uju' b'ix ax k'onti'l oxik ksi' nich'inwt, b'ix owaj kylajo'.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Yaji oxik tlajo' junky taq'unon per ax oqet kyok'onsa' b'ix owex kylajo'.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 Yaji te tajaw awalj oqet tb'isu' ikxjani: “Ajna'l ¿tidi' nk'ulu'tz? Oxe'l nlajo' te nk'ajol aj gani' nim witza'. Qanq oqtel kyoksla'.”
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Per ya ma xik kye'e' kye majenayon ikja'n tuq stzaj, ntons okyyolij kyib'kyib'x ikxjani: “Aj nini-alo te aj ok'amoyon te erensy. Intqet jkansa' tzan tkaj tuj jq'ab' qetz te ja tx'o'tx'ni oj tkamik stat.”
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Ntons owex kyin ti'jx te awalj b'ix oqet kykansa'. Ntons ¿tidi' otk'ulu'tz te tajaw awalj ajna'l?
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Otzajel tetz, okyeqtel tkansa' kye aj eleq'ni b'ix oxe'l tmajena' te xtx'o'otx' kyuky'i txq'anky xjal.» Ntons, kye xjal ya ma tz'ok kcha'o' ja yek'b'ilni, okyq'umaj ikxjani: «¡K'onxwit ky'ik jun tidi' ikxji!»
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Yaji tetz eb'ajxik tka'yi' b'ix oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Ntons ¿tidi' telponx te aj tz'ib'ankaj tuj Tu'jal Dios aj ja' nyolin “Te ab'j aj owel kyik'o' kye k'ulul jay, oje tz'ok ajna'l te ab'j twit'lel jay b'ix b'an presis”?
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Ab'l te aj oqtel tz'aqik ti'j te aj ab'jji, oqtel tok'onsa' tib'; b'ix qa te ab'j oqtel tz'aq'ik tajsik jun xjal, te xjal okajel b'an xhink.»
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Ntons, kye pal aj nim kyajwalil b'ix kye xnaq'tzal Kawb'il, kyetz kygan tuq tzan tjaw ktzyu' te Jesus b'eyx tuj aj q'ijji tzan tpaj kyeb'en tuq te yek'b'il telponx tuq kyi'j kyetz. Per nkyexob' tuq kywitz kye xjal.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Yaji oxik kylajo' tuky'i Jesus txq'an xjal aj nqet kyk'ulu' kyib' tuq iktze'xtzun galan xjal-e', tzan tuq tqet kyeq'i' Jesus tuky'i tyolx, ikxji b'a'n tuq tzan txik kyq'uma' til b'ix tzan txik kyq'apo' tuj tq'ab' te twitzale' k'ulul mandad.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Kyetz oxik kcha'o' tetz ikxjani: «Xnaq'tzon, qetza qeb'ena, yatz jun chyolin b'ix tume'l aj ntzaj axnaq'tza', b'ix k'onti'l n'el tuj awitz jun mas tb'anil twitz junky. Yatz nxik axnaq'tza' a'ox te b'an'ax titza' tzan qanq'in iktza' te Qtata Dios tgan.
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 Ntons, ¿titza' yatz tuj anab'l, b'a'n pe' tuky'i te Kawb'il tzan txik qchojo' chojenj [aj q'umankaj tzan] te César aj twitzale' k'ulul mandad, qa nya'txji?»
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Ntons, te Jesus owel tniky' tistil tuq nxik kcha'o', ntons tetz oxik tq'uma' kyetz ikxjani:
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 «Instzaj eyek'u' jun tmin. ¿Ab'l qwitz atok ti'j te tminni b'ix ab'l qb'i atok ti'j?» Yaji kyetz owaj ktzaq'b'e': «Twitz te César b'ix ax tb'i.»
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Ntons te Jesus oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Intxik esi' te César aj te tetz kixi', b'ix intxik esi' te Qtata Dios aj te Qtata Dios.»
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Ntons k'onti'l ob'antik tzan tqet kyeq'i' ti'j tyol kywitz kye xjal. Cha b'an nkyelab'an tuq tzan tpaj aj ojetq tz'ajtz stzaq'b'e' b'ix yaji elumet.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Yaji eb'ajpon txq'an aj b'uch'uj Sadusey tuky'i Jesus. Komo kyetz k'onti'l nkyoksla' qa kye kamnaq nkyejaw anq'in. Astilji kyetz oxik kcha'o' tetz ikxjani:
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 «Xnaq'tzon, te Moisés okaj stz'ib'a' qetza, qa ma kamik jun ichan aj ojetq tz'ok junan b'ix k'onti'l ma kaj nijunwt tk'wa'al, ntons titz'in te xjal presis tuq tzan tok junan tuky'i te xuj byud tzan tkaj tijajil te titzik aj ma kamik.
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Ntons, jun-el ate' tuq wuq ichan, kyerman kyib'. Te tb'ay owok junan per yaji okamik b'ix k'onti'l okaj nijunwt tk'wa'al.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Yaji ax ikxji oky'ik ti'j te tkab'i'
30 o segundo
31 b'ix te toxi', ax e'ok junan tuky'i'l [per eb'ajkamik]; b'ix ax ikxji oky'ik kyuky'i kye txq'anky, b'ix eb'ajkamik kywuqil b'ix k'onti'l okaj kyijajil.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Yaji ax okamik te xuj.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Ya oj kyjaw anq'in kye kamnaq, komo kywuqil e'ok junan tuky'i'l, ¿ab'l qxu'jel owokel te xuj?»
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Ntons te Jesus owaj stzaq'b'e' ikxjani: «Twitz ja tx'o'tx'ni, kye ichan b'ix kye xuj nkye'ok junan.
34 Jesus respondeu:
35 Yatzun kye aj nkyajo' tzan kyjaw anq'in kxol kye kamnaq tzan kyox tuj ka'j, kyetz qa xuj qatzun ichanji, ya nlay kye'ok junan
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 tzan tpaj kyetz ya nlay kyekamik tzan tpaj okye'okel iktza' kye ángel b'ix kyetz tk'wa'al Qtata Dios-e', komo ma'tx kyejaw anq'in junky'el.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 B'ix yatzun kyi'j kye kamnaq qa nkyejaw anq'in, te Moisés oyolin ti'j nini aj ja' oqet stz'ib'a' ti'j te k'ul aj ntilun tuq, komo tzi nyolin ti'j te Qajawil, aji te Qtata Dios aj ntzaj tna'o' te Abran, aj ntzaj tna'o' te Isak, b'ix aj ntzaj tna'o' te Jacob.
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Te Qtata Dios nya'tx jun Dios aj ntzaj na'o' tzan kye kamnaq sinoke aj ntzaj na'o' tzan kye aj itz'oje', komo tuj twitz tetz kyaqil itz'oje'.»
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Ntons junjun aj xnaq'tzal Kawb'il oxik kyq'uma' tetz ikxjani: «Xnaq'tzon, yatz galan ma tz'aj atzaq'b'e'.»
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Yaji ya k'onti'l okynimsaj kyk'u'j tzan txik kcha'o' tidi'chq tetz.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Yaji te Jesus oxik xhcha'o' kyetz ikxjani: «¿Tistil nq'umjik qa te Koloyon Aj Q'umankaj Oqtxi' jun tijajil te [tzqan] Dawid?
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 Axkix te Dawid oyolin tuj te tu'jal Kye Salmo, otq'umaj ikxjani: “Te Qtata Dios oxik tq'uma' te Wajawil, ‘Paqet wit'let tzani tuj nb'anq'ab'
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 b'ix onk'ulu'tz tzan kyqet kye awajq'oj witza'.’ ”
43 até que eu ponha
44 Ntons, te Dawid n'ok tuq tq'uma' “Wajawil” [ti'j te Koloyon Aj Q'umankaj Oqtxi'], b'ix ¿titza' atok ikxji qa te Koloyon otzaj tijajil ti'j Dawid?»
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Kyaqil kye xjal nkyecha'on tuq ti'j Jesus, ntons tetz owaq'ik tzan txik tq'uma' kye txnaq'atz ikxjani:
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 «Intok esi' waq enab'l kyi'j kye aj xnaq'tzal Kawb'il. Kyetz mer kygan tzan tok ksi' kyq'anaq xluj b'an tb'anil, b'ix mer kygan tzan kyok lima' iktza' tlimaqal xjal-e' tzan kye xjal tuj te plas. B'ix kyetz mer kygan tzan kyqet wit'let kyuj kye jay nab'il Dios aj ja' nkyeqet jiq'b'a', b'ix ax kygan ikxji oj kxik uk'le' wa'il tzan junky.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Per kyetz n'el kyin kyjay kye byud, b'ix yaji nim tuj nkyexnaq'tzan tzan kyqet jiq'b'a' tzan xjal [iktze'xtzun galan xjal-e']. Kyetz oxe'l si' jun nim xhcho'nal kyi'j.»
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.