Lucas 19

Te akʼaʼj tuʼjal tuj tuʼjal qtata Dios (TTCNT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ntons te Jesus opon Jeriko, b'ix ikja'n tuq tky'ik tuj te amaq'.
1 Jesus entrou em Jericó e ia atravessando a cidade.
2 Ntons, tuj aj amaq'ji nnajan tuq jun xjal Sakey tb'i. Tetz jun k'ulul mandad tuq kxol kye aj peyul chojenj te amaq' Rom, b'ix b'an q'inon tuq.
2 Havia aí um homem muito rico chamado Zaqueu, chefe dos recebedores de impostos.
3 Tetz tgan tuq tzan tok totzqila' Jesus, per k'onti'l tuq nb'antik tzan tpaj ajun xjal tuq, b'ix te Sakey, nya'tx tuq nim twa'lkal.
3 Ele procurava ver quem era Jesus, mas não o conseguia por causa da multidão, porque era de baixa estatura.
4 Astilji tetz oxik tb'ayon b'ix ojax twi' jun tze' sikómoro, qaynin aj ja' tuq ch'inky tky'ik te Jesus.
4 Ele correu adiande, subiu a um sicômoro para o ver, quando ele passasse por ali.
5 Yaji ya ma ky'ik te Jesus tjaq' te tze', ojax tka'yi' jawnaq b'ix oxik tq'uma' tetz ikxjani: «Sakey, paqetz naj tzan tpaj ajna'l a tgan tzan nkaj ajay.»
5 Chegando Jesus àquele lugar e levantando os olhos, viu-o e disse-lhe: Zaqueu, desce depressa, porque é preciso que eu fique hoje em tua casa.
6 Ntons te Sakey oqetz naj b'ix nchalaj tuq tzan tk'amon te Jesus tuj tjay.
6 Ele desceu a toda a pressa e recebeu-o alegremente.
7 Ya ma tz'ok kye'e' kye xjal ntzani, owaq'ik tzan kyyolin nya'tx galan ti'j Jesus. Nkyq'uma' tuq ikxjani: «Tetz ma'tx xik tjay jun chimol choj.»
7 Vendo isto, todos murmuravam e diziam: Ele vai hospedar-se em casa de um pecador...
8 Yatzun te Sakey, tetz ojaw wa'let [kxol kye xjal tuj tjay] b'ix oxik tq'uma' te Jesus ikxjani: «Tat, tzaj awe'e', wetz oxe'l nsi' kye meb'a' xjal lamitan te aj at te wetz, b'ix qa wetz owel welq'a' jun tidi' te junky, ajna'l owajel nsi' kajmaj mas twitz te aj owel welq'a'.»
8 Zaqueu, entretanto, de pé diante do Senhor, disse-lhe: Senhor, vou dar a metade dos meus bens aos pobres e, se tiver defraudado alguém, restituirei o quádruplo.
9 Ntons te Jesus oxik tq'uma' ikxjani: «Tuj ja q'ij ajna'l tuj ja jay ntzani, ma'tx k'amet te tume'l titza' te Qtata Dios nkolon kye xjal tzan tpaj te ja xjalni ax jun aj n'okslan te Qtata Dios iktza' te Abran.
9 Disse-lhe Jesus: Hoje entrou a salvação nesta casa, porquanto também este é filho de Abraão.
10 Komo [wetz] te Ichan Aj Tk'wa'al Dios [a'in] ma'tx kyin'ul joyol b'ix kolol te aj ojetq tuq xiknaj.»
10 Pois o Filho do Homem veio procurar e salvar o que estava perdido.
11 Ntons, man tuq nkyecha'on kye xjal ti'j Jesus, tetz oxik tq'uma' jun yek'b'il tzan tpaj qaynin tuq atqet ti'j Jerusalen, b'ix kyetz nkyb'isu' tuq te Qtata Dios ch'inky tuq tk'ulun mandad tzan tkolpin kye aj tijajil Israel.
11 Ouviam-no falar. E como estava perto de Jerusalém, alguns se persuadiam de que o Reino de Deus se havia de manifestar brevemente; ele acrescentou esta parábola:
12 Oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «At tuq jun xjal, tlimaqal xjal tuq, b'ix oxik tuj junky amaq' b'an laq'chik k'amol te tajwalil tzan tuq tmeltz'jik k'ulul mandad tuj tamaq'x.
12 Um homem ilustre foi para um país distante, a fim de ser investido da realeza e depois regressar.
13 Ntons aj mina' tuq txik tuj tb'ey, e'ok xhchimo' lajuj tmos b'ix oxik tq'apo' junjun te kyetz nim tmin b'ix oxik tq'uma' ikxjani: “Pe'exk'a'man tuky'i ja tminni max oj nmeltz'jik.”
13 Chamou dez dos seus servos e deu-lhes dez minas, dizendo-lhes: Negociai até eu voltar.
14 Per kye xjal tuj aj amaq'ji, kyetz k'on kygan tuq tzan tk'ulun mandad te xjal kyi'j. Astilji oxik kylajo' jun b'uch'uj xjal ti'jx tzan kypon aj ja' tuq opoyon te xjal k'amol tajwalil b'ix tzan tuq txik kyq'uma' ikxjani: “Qetza k'on qgan tzan tok ja xjal ntzani te k'ulul mandad qetza.”
14 Mas os homens daquela região odiavam-no e enviaram atrás dele embaixadores, para protestarem: Não queremos que ele reine sobre nós.
15 Per te xjal, otzaj si' tajwalil tzan tk'ulun mandad b'ix yaji omeltz'jik tuj tamaq'. Ya ma tzul tuj te tamaq', e'ok xhchimo' kye tmos aj ja' ojetq tuq xik tsi' te tmin kyetz tzan tuq tok xhcha'o' tidi' oqet kyk'ulu' tuky'i te tmin.
15 Quando, investido da dignidade real, voltou, mandou chamar os servos a quem confiara o dinheiro, a fim de saber quanto cada um tinha lucrado.
16 Opon te tb'ay b'ix oxik tq'uma' ikxjani: “Tat, yatz atumin ma'tx talaj lajuj-el mas nim twitz aj otzaj aq'apo' wetz.”
16 Veio o primeiro: Senhor, a tua mina rendeu dez outras minas.
17 Yaji te k'ulul mandad oxik tq'uma' ikxjani: “Byenech awitza', yatz a'ich jun mosj b'an galan. B'ix ajna'l tzan tpaj galan ma ak'uluj tuky'i jun tidi' aj nya'tx nim, ajna'l oxhch'okel nsi' k'ulul mandad ti'j lajuj amaq'.”
17 Ele lhe disse: Muito bem, servo bom; porque foste fiel nas coisas pequenas, receberás o governo de dez cidades.
18 Yaji opon junky tmos b'ix oxik tq'uma' ikxjani: “Tat, te atumin ma'tx talaj jweb'-el mas nim twitz aj otzaj aq'apo' wetz.”
18 Veio o segundo: Senhor, a tua mina rendeu cinco outras minas.
19 Yaji ax oxik tq'uma' te k'ulul mandad tetz ikxjani: “Ax yatz, oxhch'okel k'ulul mandad kyi'j jweb' amaq'.”
19 Disse a este: Sê também tu governador de cinco cidades.
20 Per yaji opon junky tmos b'ix oxik tq'uma' ikxjani: “Tat, ntzani te atumin. Wetz cha owox nk'u'u' tuj jun k'alb'ilj,
20 Veio também o outro: Senhor, aqui tens a tua mina, que guardei embrulhada num lenço;
21 tzan tpaj wetz ochqet nxob'le' tzan tpaj yatz a'ich jun xjal b'an kaw b'ix njaw awin aj ja' k'onti'l oqet asi', b'ix njaw awin aj ja' k'onti'l oxhch'awan.”
21 pois tive medo de ti, por seres homem rigoroso, que tiras o que não puseste e ceifas o que não semeaste.
22 Ntons te k'ulul mandad oxik tq'uma' tetz ikxjani: “Yatz a'ich jun mosj aj nya'tx galan chnab'lin. Otxe'l nsi' tuj il tzan tpaj aj ma'tx ayolijni. Qa yatz aweb'en tuq qa wetz a'in jun xjal aj kaw kyinnab'lin, b'ix qa wetz njaw weq'i' aj ja' k'onti'l nqet nsi' b'ix qa njaw weq'i' aj ja' k'onti'l in'awan,
22 Replicou-lhe ele: Servo mau, pelas tuas palavras te julgo. Sabias que sou rigoroso, que tiro o que não depositei e ceifo o que não semeei...
23 ¿tistil k'onti'l oxik asi' ntumin kyuky'i kye swal ky'exj tzan nk'amon wetz junky'el tuky'i ta'al ntumin oj nmeltz'jik njay?”
23 Por que, pois, não puseste o meu dinheiro num banco? Na minha volta, eu o teria retirado com juros.
24 Yaji te k'ulul mandad oxik tq'uma' kye aj akyeqet tuq tzi, oxik tq'uma' ikxjani: “Intel etin te tmin tetz, b'ix intxik eswa' te aj otalaj lajuj-el mas nim.”
24 E disse aos que estavam presentes: Tirai-lhe a mina, e dai-a ao que tem dez minas.
25 Yaji kye xjal oxik kyq'uma' ikxjani: “Tat, per tetz ma'tx tk'amoj lajuj tmin.”
25 Replicaram-lhe: Senhor, este já tem dez minas!...
26 Yaji te k'ulul mandad oxik tq'uma' ikxjani: “Wetz oxe'l nq'uma' etetz, ab'l te aj at nim tetz, oxe'l si'let mas, per te aj nya'tx nim tetz, te aj nya'tx nim owelal iq'let.
26 Eu vos declaro: a todo aquele que tiver, dar-se-lhe-á; mas, ao que não tiver, ser-lhe-á tirado até o que tem.
27 B'ix kye aj wajq'oj aj k'on kygan tuq tzan nk'ulun mandad kyi'j, inktzaj eteq'i' tzani, b'ix inkyqet ekansa' nwitz wetz.”»
27 Quanto aos que me odeiam, e que não me quiseram por rei, trazei-os e massacrai-os na minha presença.
28 Ya ma xik tq'uma' te Jesus ikxjani, tetz oxik tb'ayon kywitz kye txnaq'atz tuj tb'eyil Jerusalen.
28 Depois destas palavras, Jesus os foi precedendo no caminho que sobe a Jerusalém.
29 Ya ma pon qaynin ti'j te [aldey] Betfaje b'ix te [aldey] Betany, ti'j te witz aj tb'i Olib, exik tlajo' kab'e' txnaq'atz,
29 Chegando perto de Betfagé e de Betânia, junto do monte chamado das Oliveiras, Jesus enviou dois dos seus discípulos e disse-lhes:
30 oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Pex waq tuj te aldey aj nxik qen qwitzni, b'ix oj epon txini, owokelnoj ewitz jun tal bur, aj nijunwt xjal oje jaw tiqa' ni jun-el. Owelal epuju' b'ix otzajel etin tzani.
30 Ide a essa aldeia que está defronte de vós. Entrando nela, achareis um jumentinho atado, em que nunca montou pessoa alguma; desprendei-o e trazei-mo.
31 Qa at ab'l otzajel qanin etetz tistil n'el epuju' ntons owajel etzaq'b'e': “Te Qajawil owokeyon titza'.”»
31 Se alguém vos perguntar por que o soltais, responder-lhe-eis assim: O Senhor precisa dele.
32 Ntons kye aj eb'ajxik lajo', kyetz eb'ajxik, b'ix owoknoj kywitz iktza'x ojetq tuq xik q'uma' kyetz.
32 Partiram os dois discípulos e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Aj man tuq n'el kypuju' te tal bur, kye tajaw oxik kcha'o' ikxjani: «¿Tistil n'el epuju' te tal bur?»
33 Quando desprendiam o jumentinho, perguntaram-lhes seus donos: Por que fazeis isto?
34 Yaji kyetz oxik kyq'uma' ikxjani: «Tzan tpaj te Qajawil owokeyon titza'.»
34 Eles responderam: O Senhor precisa dele.
35 Ntons opon kyin te tal bur tuky'i Jesus, b'ix ojax ksi' te ktxo'w tajsik b'ix te Jesus ojaw iqa'.
35 E trouxeram a Jesus o jumentinho, sobre o qual deitaram seus mantos e fizeram Jesus montar.
36 B'ix aj man tuq nb'et tuj tb'ey, kye xjal nqet tuq ksako' te ktxo'w tuj b'ey [tzan tky'ik tajsik tzan kyk'amon tetz tuky'i jun tume'l b'an galan].
36 À sua passagem, muitas pessoas estendiam seus mantos no caminho.
37 Aj ch'inky tuq taq'ik tzan tqetlin te witz Olib, kyaqil kye aj txnaq'atz b'an nkyechalaj tuq, e'aq'ik tzan kchalajsan te Qtata Dios tuky'i jun kywi' b'an nim tzan tpaj ojetq tuq tz'ok kye'e' tidi'chq tk'ulb'en Jesus tuky'i nim tajwalil Qtata Dios.
37 Quando já se ia aproximando da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos, tomada de alegria, começou a louvar a Deus em altas vozes, por todas as maravilhas que tinha visto.
38 Nxik tuq kyq'uma' kongan ikxjani: «Galanxwit ky'ik ti'j te k'ulul mandad aj tzul aj tlajen Qajawil. [Te Qtata Dios aj atjax] tuj ka'j chewsa' tk'u'j b'ix nim chalajb'il nky'ik tuj ka'j.»
38 E dizia: Bendito o rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória no mais alto dos céus!
39 Ntons junjun aj te b'uch'uj Parisey aj akyeqet tuq kxol kye xjal oxik kyq'uma' ikxjani: «Xnaq'tzon, inkxik amiyo' kye aj lapike' awi'jni.»
39 Neste momento, alguns fariseus interpelaram a Jesus no meio da multidão: Mestre, repreende os teus discípulos.
40 Per yaji te Jesus owaj stzaq'b'e' kyetz ikxjani: «Oxe'l nq'uma' etetz, qa kyetz okyelumetel, ntons kye ab'j [stzi' b'ey] okyejawel siky'in.»
40 Ele respondeu: Digo-vos: se estes se calarem, clamarão as pedras!
41 Ya ma pon qaynin ti'j Jerusalen b'ix ya ma xik te'e' te amaq', ntons te Jesus owokten oq'el ti'j,
41 Aproximando-se ainda mais, Jesus contemplou Jerusalém e chorou sobre ela, dizendo:
42 oxik tq'uma' ikxjani: «Cha tzun-wit n'ox tuj ewi', nkesey-tal max ajna'l te aj b'a'n tzan xhchewsan ek'u'j. Per tzunx qlolj tuj ewitz.
42 Oh! Se também tu, ao menos neste dia que te é dado, conhecesses o que te pode trazer a paz!... Mas não, isso está oculto aos teus olhos.
43 Tzul jun tyemp aj oky'el nim nya'tx galan eti'j, b'ix kye etajq'oj owokel kch'uqi' tx'o'tx' ti'j te loq' ti'j etamaq', ikxji tzan kyox b'ix okye'okel noj eti'j kyaqil palaj okyeq'ojiyon eti'j.
43 Virão sobre ti dias em que os teus inimigos te cercarão de trincheiras, te sitiarão e te apertarão de todos os lados;
44 B'ix te etamaq' oqtelb'aj kxitu' kyaqil. Okxtel kykansa' ekyaqil aj nkxnajan tzi b'ix ni nlay kaj ksi' ni jun pant ab'j tajsik junky, oky'el kyaqil ntzani tzan tpaj k'onti'l owel eniky' aj tul te Qtata Dios kolol etetz.»
44 destruir-te-ão a ti e a teus filhos que estiverem dentro de ti, e não deixarão em ti pedra sobre pedra, porque não conheceste o tempo em que foste visitada.
45 Yaji te Jesus owox tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios, b'ix owaq'ik tzan kyex tlajo' kye aj nkyek'ayin tuq tzi.
45 Em seguida, entrou no templo e começou a expulsar os mercadores.
46 Oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Tz'ib'ankaj ikxjani: “Wetz njay owokeyon tzan kxnaq'tzan wi'j.” Per yatzun etetz ma'tx ek'uluj tzan token etitza' iktza' kyjay eleq'.»
46 Disse ele: Está escrito: A minha casa é casa de oração! Mas vós a fizestes um covil de ladrões {Is 56,7; Jr 7,11}.
47 Ntons, kyaqil q'ij te Jesus nxnaq'tzan tuq kye xjal tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios b'ix kye aj k'ulul mandad kye pal b'ix kye aj xnaq'tzal Kawb'il b'ix kye aj at kyajwalil kxol kye xjal, kyetz nkyejoyon tuq tume'l titza' tzan tqet kykansa'.
47 Todos os dias ensinava no templo. Os príncipes dos sacerdotes, porém, os escribas e os chefes do povo procuravam tirar-lhe a vida.
48 Per k'onti'l tuq n'oknoj jun tume'l titza' tzan tqet kykansa' tzan tpaj kyaqil tuq kye xjal nkyecha'on tuq ti'j.
48 Mas não sabiam como realizá-lo, porque todo o povo ficava suspenso de admiração, quando o ouvia falar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.