Lucas 17

Te akʼaʼj tuʼjal tuj tuʼjal qtata Dios (TTCNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ntons te Jesus oxik tq'uma' kye txnaq'atz ikxjani: «Oky'elkix tidi'chq aj b'a'n tzan tqet tz'aqik jun xjal titza'. Per last te aj otk'ulu'tz tzan kyjoyon choj txq'anky.
1 Jesus disse aos seus discípulos:
2 Mejor-talo tzan tk'alet jun chman ka' talq b'ix tzan tqex xo'o' tuj te nim a', b'ix ikxji k'onti'l tzan kyqet tz'aqik nijunwt kye ja k'wa'l ntzanije'ni.
2 Seria melhor para essa pessoa que ela fosse jogada no mar com uma grande pedra de moinho amarrada no pescoço do que fazer com que um destes pequeninos peque.
3 Intok esi' waq enab'l eti'jx etetz, qa jun eterman njoyon choj, intxik ekawi'; b'ix qa otzajel tna'on tetz ntons intqet enajsa' te xhchoj.
3 Tenham cuidado! Se o seu irmão pecar, repreenda-o; se ele se arrepender, perdoe.
4 Qa wuq-el jun q'ij nk'ulun nya'tx galan eti'j, b'ix qa wuq-el owulel etuky'i'l b'ix oxe'l tq'uma' etetz ikxjani: “Najsaj ch'in, ntzaj nna'on tetz,” ntons yatzun etetz intqet enajsa'.»
4 Se pecar contra você sete vezes num dia e cada vez vier e disser: “Me arrependo”, então perdoe.
5 Tzaj kye tky'ixel Jesus, oxik kyqani' tuky'i'l ikxjani: «Qo'ok awone' ch'in tzan tok wit'let jk'u'j mas byenech ti'j te Qtata Dios.»
5 Os apóstolos pediram ao Senhor: — Aumente a nossa fé.
6 Ntons te Qajawil oxik tq'uma' ikxjani: «Cha wit'likok-wit ek'u'j ch'imu's iktza' jun tb'aq' mostas [b'an ch'i nekit], ntons b'a'n-tal tzan txik eq'uma' te ja nim tze' sicomrni, “intjatz atx'oqo' awib'x b'ix intqex awawa' awib' tuj te nim a',” ntons te ja tze'ni okxtel-tal toksla'.»
6 E ele respondeu:
7 [Ntons yaji oxik tq'uma' Jesus ikxjani]: «Qa jun te etetz at jun tmos b'ix te xjal omeltz'jel aq'unon tuj te awalj qatzun pastoril karnerji, ¿tzun petzun nxik eq'uma' tetz “paky'ik ti'j mes, paqet wit'let wa'il”?
7 Jesus disse:
8 K'onti'l, sinoke nxik eq'uma' tetz ikxjani: “Intqet ak'ulu' ch'in te nwe', intok asi' aq'anaq galan b'ix kyintzaj ak'a'cha'. Wetz okyinwa'yon b'ix oj tmankun wetz nwa'an, ntons b'a'n tzan awa'an yatz.”
8 Claro que não! Pelo contrário, você dirá: “Prepare o jantar para mim, ponha o avental e me sirva enquanto eu como e bebo. Depois você pode comer e beber.”
9 B'ix ax k'onti'l nxik esi' pixon te jun emos tzan tpaj tqetlen tk'ulu' taq'un aj oxik eq'uma'.
9 Por acaso o empregado merece agradecimento porque obedeceu às suas ordens?
10 Ax ikxji etetz oj tmankun ek'ulun kyaqil aj otzaj tq'uma' [te Qtata Dios] tzan tqet ek'ulu', presis tzan txik eq'uma' ikxjani: “Qetz aqoqet tzan jk'ulun te aj tgan te Qajawil b'ix k'onti'l nqajo' jun tidi' tzan tpaj cha a'ox ma qet jk'ulu' aj ma kaj q'uma' qetz.”»
10 Assim deve ser com vocês. Depois de fazerem tudo o que foi mandado, digam: “Somos empregados que não valem nada porque fizemos somente o nosso dever.”
11 Ntons, aj ikja'n tuq txik te Jesus tuj Jerusalen, man tuq ikja'n tkaj tsi' tkwentil Galiley tzan tox tuj tkwentil Samary,
11 Jesus continuava viajando para Jerusalém e passou entre as regiões da Samaria e da Galileia.
12 b'ix ya ma pon tuj jun aldey, e'etz kanol tetz lajuj yab' aj nq'ay tuq kchi'jel tuky'i lepr. Kyetz eb'ajqet wa'let laq'chik
12 Quando estava entrando num povoado, dez leprosos foram se encontrar com ele. Eles pararam de longe
13 b'ix oxik kyq'uma' kongan ikxjani: «¡Jesus! ¡Xnaq'tzon! ¡Intok lo'et ch'in ak'u'j qi'ja!»
13 e gritaram: — Jesus, Mestre, tenha pena de nós!
14 Ya ma kyexik te'e', tetz oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Pex waq b'ix pex yek'ul etib' kywitz kye pal.» Ntons, aj man tuq ikja'n kxik nkyeb'et tuq tuj b'ey, te kyyab'il owel in kyi'j.
14 Jesus os viu e disse: Quando iam pelo caminho, eles foram curados.
15 Ntons jun te kyetz, ya ma tz'ok ten ojetq tuq b'antik, omeltz'jik b'ix b'an nqet tuq tjiq'b'a' Qtata Dios tuky'i nim twi'.
15 E, quando um deles, que era samaritano , viu que estava curado, voltou louvando a Deus em voz alta.
16 B'ix oqet mejlet twitz tx'o'tx' twitz Jesus, nxik tsi' tuq pixon tetz. B'ix te ja xjal ntzani, tetz jun aj Samary tuq.
16 Ajoelhou-se aos pés de Jesus e lhe agradeceu.
17 Yaji te Jesus oxik tq'uma' ikxjani: «¿Nya'tx petzun lajuj kyb'et tuq kye aj ma tz'el in kyyab'il? B'ix kye b'eljujky, ¿ja' akyeqet?
17 Jesus disse:
18 ¿Ti'tzun, nijunwt te kyetz ma kyemeltz'jik tzan txik ksi' pixon te Dios sinoke a'ox ja xjal aj nya'tx b'an qxjalilni?»
18 Por que somente este estrangeiro voltou para louvar a Deus?
19 Yaji te Jesus oxik tq'uma' tuky'i te xjal ikxjani: «Pax, pajaw wa'let. Ajna'l ma'tx chb'antik tzan tpaj ma tz'ok wit'let ak'u'j wi'j.»
19 E Jesus disse a ele:
20 Ntons jun-el, kye aj b'uch'uj Parisey oxik kcha'o' tuky'i Jesus tujb'a'n tuq ok'uluyon mandad te Qtata Dios [tzan kykolpjik kye aj Israel]. Tetz owaj stzaq'b'e' ikxjani: «Tzan tk'ulun mandad te Qtata Dios [tzan kykolpjik] kye qxjalil, te nini jun tidi' aj cha ojawel jalet,
20 Alguns fariseus perguntaram a Jesus quando ia chegar o Reino de Deus . Ele respondeu:
21 b'ix nlay b'antik tzan jq'uman “atqet tzani” qatzun “txini atqet” tzan tpaj te Qtata Dios ajna'l qxol nk'ulunkix mandad tuj kyanim kye xjal.»
21 Ninguém vai dizer: “Vejam! Está aqui” ou “Está ali”. Porque o Reino de Deus está dentro de vocês.
22 Yaji oxik tq'uma' kye txnaq'atz ikxjani: «Tzul jun tyemp aj etetz owelal eq'ajab' tzan tok ete'e' jun q'ij aj akyinqet [wetz] te Ichan Aj Tk'wa'al Dios [a'in], per nlay tz'ok eten.
22 Então ele disse aos discípulos:
23 Junjun okyq'uma'tz “tzani atqet” qatzun oxe'l kyq'uma' “txini atqet” per etetz k'on kxik aj ja' okyq'uma'tz b'ix k'on kx'ok lapet kyi'j.
23 Alguns vão dizer a vocês: “Olhem aqui” ou “Olhem ali”; porém não saiam para procurá-lo.
24 Komo iktza'x te ray oj tjaw xhliky'k'an txe' ka'j b'ix nxik tq'anali' te txe' ka'j max junky palaj, ax ikxji [b'an eb'ajil] oj wul [wetz] te Ichan Aj Tk'wa'al Dios [a'in].
24 Porque, assim como o relâmpago brilha de uma ponta do céu até a outra, assim será no dia em que o Filho do Homem vier.
25 Per tb'ay presis tzan tok wen twitz xhcho'nal b'ix tzan wel ik'o' tzan kye xjal tuj ja tyempni.
25 Mas primeiro ele precisa sofrer e ser rejeitado pelo povo de hoje.
26 Iktza'x oky'ik tuj aj tyemp aj atqet tuq te Noe [b'an oqtxi'], ax ikxji oky'el tuj te tyemp oj wul [wetz] te Ichan Aj Tk'wa'al Dios [a'in].
26 Como foi no tempo de Noé, assim também será nos dias de antes da vinda do Filho do Homem.
27 Kye xjal tuj aj tyempji, nkyewa'an tuq b'ix nkye'uk'an b'ix nkye'ok junan b'ix nkyeq'apon tuq kyk'wa'al tzan kyjunan b'ix yaji te Noe owox tuj te bark b'ix owul te ninjab' b'ix kkyaqil eb'ajkamik.
27 Todos comiam e bebiam, e os homens e as mulheres casavam, até o dia em que Noé entrou na barca. Depois veio o dilúvio e matou todos.
28 B'ix ax ikxji oky'ik iktza'x tuj te tyemp aj atqet tuq te Lot. Kye xjal nkyewa'an tuq b'ix nkye'uk'an b'ix nkyeloq'on b'ix nkyek'ayin tuq, nkye'awan tuq b'ix nkyek'ulun tuq kyjay,
28 A mesma coisa aconteceu no tempo de Ló. Todos comiam e bebiam, compravam e vendiam, plantavam e construíam.
29 per ya ma tz'etz te Lot tuj te amaq' Sodom, otzaj twitz ka'j q'aq' tuky'i asupr oqetz iktza' jab', b'ix kkyaqil kye xjal eb'ajkamik.
29 No dia em que Ló saiu de Sodoma, choveu do céu fogo e enxofre e matou todos.
30 Ax ikxji oky'el oj wul [wetz] te Ichan Aj Tk'wa'al Dios [a'in], [kye xjal nya'tx list ate'].
30 Assim será o dia em que o Filho do Homem aparecer.
31 Tuj aj q'ijji ab'l te aj atjax twi' jay, b'ix qa te tidi'chq tetz atox tuj jay, k'onti'l tzan tox eq'il tetz, b'ix te aj atqet tuj k'ul k'onti'l tzan tmeltz'jik tjay.
31 Aí quem estiver em cima da sua casa, no terraço, desça, e fuja logo, e não perca tempo entrando na casa para pegar as suas coisas. E quem estiver no campo não volte para casa.
32 Instzaj ena'o' aj oky'ik ti'j te txu'jel te Lot.
32 Lembrem da mulher de Ló.
33 Ab'l te aj owokel tsi' tk'u'j tzan tkolon tanq'in, okamel kixi'; per ab'l te aj [tzan npaj wetz] k'onti'l nkolon tib'x tzan tanq'in, tetz owanq'iyon kixi'.
33 A pessoa que procura os seus próprios interesses nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo terá a vida verdadeira.
34 Oxe'l nq'uma' etetz, tuj aj aq'b'ilji, kab'e' aj nkyewitan tuj jun watub'j, jun te kyetz ojawel eq'i' b'ix te junky okajel si'.
34 Naquela noite duas pessoas estarão dormindo numa mesma cama. Eu afirmo a vocês que uma será levada, e a outra, deixada.
35 Kab'e' xuj aj nkyeb'aq'un junx, jun te kyetz ojawel eq'i' b'ix te junky okajel si'.
35 Duas mulheres estarão moendo trigo juntas: uma será levada, e a outra, deixada.
36 [B'ix ax kab'e' xjal aj nkye'aq'unan junx tuj k'ul, jun te kyetz ojawel eq'i' b'ix te junky okajel si'.]»
36 [Naquele dia, dois homens estarão trabalhando na fazenda: um será levado, e o outro, deixado.]
37 Ntons [kye txnaq'atz] oxik kcha'o' tetz ikxjani: «Tat, ¿ja' oky'el kyaqil ntzani?» Ntons te Twitzale' oxik tq'uma' kyetz: «Aj ja' at jun txkup kamnaq ax tzi nkyelab'tik kye loxh.»
37 Então os discípulos perguntaram: — Senhor, onde vai ser isso? Ele respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.