Lucas 13
Te akʼaʼj tuʼjal tuj tuʼjal qtata Dios (TTCNT) vs NAA
1 Ntons, tuj aj tyempji eb'ajpon txq'an xjal tuky'i Jesus, b'ix oxik kyq'uma' tetz ti'j te Pilat aj txik tk'ulu' mandad tzan kyqet tkansa' txq'an xjal aj Galiley b'ix te kchiky'el oxik samo' tuky'i kchiky'el kye kyalo' aj nxik tuq kyq'apo' te jun present.
1 Naquela mesma ocasião, estavam ali algumas pessoas que falaram para Jesus a respeito dos galileus cujo sangue Pilatos havia misturado com os sacrifícios que os mesmos realizavam.
2 Ntons te Jesus oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «¿Titza' etetz tuj enab'l, te aj oky'ik kyi'j kye aj xjalji, oky'ik tzan tpaj kyetz mas chimol choj-e' kywitz kye txq'anky xjal tuj kyamaq'?
2 Então Jesus lhes disse:
3 Wetz oxe'l nq'uma' etetz, nya'tx. B'ix yatzun etetz, qa nlay jaw eky'ixpu' enab'lin b'ix nlay kx'okslan ti'j Qtata Dios, ax etetz okxkamel ikxji.
3 Digo a vocês que não eram; se, porém, não se arrependerem, todos vocês também perecerão.
4 ¿Qatzun etetz tuj enab'l, kye aj wajxaqlajuj xjal aj eb'ajkamik aj tqet tz'aqik te jay nim twa'lkal kyajsik aj atqet tuq tuj Siloé, qa kyetz mas chimol choj-e' kywitz kye txq'anky xjal aj nkyenajan tuq tuj Jerusalen?
4 E, quanto àqueles dezoito sobre os quais desabou a torre de Siloé e os matou, vocês pensam que eles eram mais culpados do que todos os outros moradores de Jerusalém?
5 Wetz oxe'l nq'uma' etetz, nya'tx. B'ix yatzun etetz qa nlay jaw eky'ixpu' enab'lin ax etetz okxkamel ikxji.»
5 Digo a vocês que não eram; mas, se não se arrependerem, todos vocês também perecerão.
6 Yaji te Jesus oxik tq'uma' kyetz ja yek'b'il ntzani: «Jun xjal awa' tuq titza' jun wi' igos tuj xtx'o'otx' b'ix oxwa'q e'el tetz qa at tuq twitz te wi' igos per k'onti'l tuq nijunwt.
6 E Jesus contou a seguinte parábola:
7 Ntons tetz oxik tq'uma' te taq'unon aj nk'ulun kwent tuq te awalj: “Tzaj acha'o', oxe aq'b'ixi' nkyin'ul aq'b'ia' tuj ja awaljni joyol qa at twitz per k'onti'l, ni jun-el oje tz'oknoj witza'. Ntons intjaw atx'emu' ch'in. ¿Tistil atqet cha perjoder?”
7 Então disse ao homem que cuidava da vinha: “Já faz três anos que venho procurar fruto nesta figueira e não encontro nada. Portanto, corte-a! Por que ela ainda está ocupando inutilmente a terra?”
8 Per te aj nk'ulun kwent tuq te awalj owaj stzaq'b'e' ikxjani: “Tat, qaltetz. Insten junky aq'b'ichaq, ojawel nq'u'u' txe' b'ix oqtex nsi' ch'in tabonil.
8 Mas o homem que cuidava da vinha respondeu: “Senhor, deixe-a ainda este ano, até que eu escave ao redor dela e ponha estrume.
9 Qanq ikxji qanq okajel twitz, qa nlay ntons ojawel tx'emlet.”»
9 Se vier a dar fruto, muito bem. Se não der fruto, o senhor poderá cortá-la.”
10 Ntons, jun q'ij ojla'mj te Jesus owox tuj jun jay nab'il Dios b'ix owokten xnaq'tzal kye xjal.
10 Num sábado, Jesus estava ensinando numa das sinagogas.
11 B'ix atqet tuq tzi jun xuj yab' tuq, b'ix wajxaqlajuj aq'b'ixi' tuq tqetlen yab'tik. Jun malspirit ojetq tuq tk'uluj tzan tqet txoki' ti'j talq b'ix k'onti'l tuq nb'antik tzan tkaj rekt tzelti'j.
11 E chegou ali uma mulher possuída de um espírito de enfermidade, havia já dezoito anos; ela andava encurvada, sem poder se endireitar de modo nenhum.
12 B'ix te Jesus, ya ma xik te'e', otzaj tuk'le' b'ix oxik tq'uma' tetz ikxjani: «Xuj, ajna'l yatz ma'tx chkolpjik ti'j te ayab'il.»
12 Ao vê-la, Jesus a chamou e lhe disse:
13 Ntons te Jesus oqet tsi' tq'ab' tajsik, b'ix b'eyxnajji te xuj okaj rekt tzelti'j b'ix oqet tjiq'b'a' Qtata Dios.
13 E, impondo-lhe as mãos, ela imediatamente se endireitou e dava glória a Deus.
14 Per te k'ulul mandad tuj te jay nab'il Dios ojaw q'ojlik nim tzan tpaj te Jesus oqet tq'ana' te xuj tuj aj q'ijji, komo jun q'ij ojla'mj tuq, b'ix oxik tq'uma' kyuky'i kye xjal ikxjani: «Ate' waqaq q'ij tzan qaq'unan b'ix pe'etul tuj aj q'ijji tzan eqet q'ana' b'ix nya'tx tuj te q'ij ojla'mj.»
14 O chefe da sinagoga, indignado por ver que Jesus curava no sábado, disse à multidão: — Há seis dias em que se deve trabalhar. Venham nesses dias para serem curados, mas não no sábado.
15 Ntons te Jesus oxik tq'uma' tetz ikxjani: «¡Xmeletz' ka'r! ¿Ti'tzun, k'onti'l nkye'el epuju' kye ewakaxh qatzun kye ekwayji tuj jun q'ij ojla'mj tzan kxik eteq'i' uk'al a'?
15 Porém o Senhor lhe respondeu:
16 Yatzun ja xujni, tetz jun tijajil Abran b'ix tzyu' tuq tzan te Satanas atx wajxaqlajuj aq'b'ixi'. ¿Ti'tzun nya'tx petzun galan tuq tzan tkolpjik tuj jun q'ij ojla'mj?»
16 Por que motivo não se devia livrar deste cativeiro, em dia de sábado, esta filha de Abraão, a quem Satanás trazia presa há dezoito anos?
17 Ya ma xik tyoli' te Jesus kyaqil ntzani, kye a'e' tajq'oj eqet ky'ixwik, per kyaqil kye xjal nkyechalaj tuq tzan tpaj tidi'chq nqet tk'ulu' tuq tuky'i nim tajwalil Qtata Dios.
17 Tendo Jesus dito estas palavras, todos os seus adversários ficaram envergonhados. Entretanto, o povo se alegrava por todos os feitos gloriosos que Jesus realizava.
18 Yaji te Jesus ax oxik tq'uma' ikxjani: «¿Tidi' quky'i'l parej te tume'l titza' nkyekaj kye xjal tuj tq'ab' Qtata Dios? ¿Tidi' quky'i'l b'a'n tzan tqet nparejsa'?
18 Jesus disse:
19 Te nini iktza' jun tb'aq' mostas aj nqex tawa' jun xjal tuj xtx'o'otx', nky'ib', n'ok jun tze', b'ix kye pich' njax kyk'ulu' kyq'u' twi'.»
19 É semelhante a um grão de mostarda, que um homem plantou na sua horta; e cresceu e fez-se árvore; e as aves do céu se aninharam nos seus ramos.
20 Yaji te Jesus oxik tq'uma' junky'elky ikxjani: «¿Tidi' quky'i'l parej te tume'l titza' nkyekaj kye xjal tuj tq'ab' Qtata Dios?
20 Disse mais:
21 Te nini iktza' te malsb'il aj nqex tsi' jun xuj tuj oxe malon arin tzan tmal te q'otj kyaqil.»
21 É semelhante ao fermento que uma mulher pegou e misturou em três medidas de farinha, até ficar tudo levedado.
22 Ntons, aj ikja'n tuq txik te Jesus tuj Jerusalen, nkyexik txnaq'tza' tuq kye xjal kyuj kye amaq' b'ix aldey aj ja' tuq nky'ik.
22 Jesus passava por cidades e aldeias, ensinando e caminhando para Jerusalém.
23 Tzaj jun xjal, oxik xhcha'o' tetz ikxjani: «¿Tat, b'an'ax petzun qa nya'tx ky'ila'j xjal okyekoletel?» Yaji te Jesus oxik tq'uma' ikxjani:
23 E alguém lhe perguntou: — Senhor, são poucos os que são salvos?
24 «Intok esi' waq ek'u'j tzan etox tuj te lamel aj nekit. Wetz oxe'l nq'uma' etetz, ky'ila'j xjal owelal kyq'ajab' tzan kyox, per nlay b'antik tzan kyox.
24 Jesus respondeu:
25 Oj tkaj tlamo' te tajaw jay te lamel, qa etetz okxkajel jwer, okx'okex q'olb'en b'ix oxe'l-al eq'uma' ikxjani: “Tat, intox ajaqo' ch'in te jay.” Per owelatz tq'uma' etetz ikxjani: “Wetz k'onti'l wotzqi' ab'l a'ix.”
25 Quando o dono da casa se tiver levantado e fechado a porta, e vocês, do lado de fora, começarem a bater, dizendo: “Senhor, abra a porta para nós”, ele responderá: “Não sei de onde vocês são.”
26 Yaji okx'aq'el etetz tzan txik eq'uma': “Qetza owa'ana junx awuky'i'l b'ix yatz otzaj axnaq'tza'na a'o' tuj qamaq'.”
26 Então vocês dirão: “Comíamos e bebíamos com o senhor. Além disso, o senhor ensinava em nossas ruas.”
27 Per yaji tetz oxe'l tq'uma' ikxjani: “Wetz ma'tx xik nq'uma' etetz, k'onti'l wotzqimix. Intel epawa' etib' wi'j kyaqil etetz aj a'ix k'ulul nya'tx galan.”
27 Mas ele dirá a vocês: “Não sei de onde vocês são; afastem-se de mim, vocês todos que praticam o mal.”
28 Tzi [junjun] te etetz okx'oq'el b'ix ma qitx'itx'in txe' ete' oj txik ete'e' te Abran b'ix Isak b'ix Jacob b'ix kyaqil kye aj yolil tyol Dios akyeqet tuj tq'ab' Qtata Dios b'ix etetz k'onti'l.
28 Ali haverá choro e ranger de dentes, quando vocês virem Abraão, Isaque, Jacó e todos os profetas no Reino de Deus, mas vocês lançados fora.
29 Okye'ulel xjal aj tzajnaqe' ja'chq twitz tx'o'tx' kyaqil, b'ix okyeqtel wit'let wa'il ti'j mes tuky'i Qtata Dios kyuky'i kyaqil kye txq'anky aj akyeqet tuky'i'l tuj ka'j.
29 Muitos virão do Oriente e do Ocidente, do Norte e do Sul e tomarão lugar à mesa no Reino de Deus.
30 Ntons ate' kye aj xtxa'mpon okye'okel tb'ay, yatzun kye aj tb'ay okye'okel xtxa'mpon.»
30 Porém, de fato, há últimos que serão primeiros, e primeiros que serão últimos.
31 Ntons aj orji, ax eb'ajpon junjun aj b'uch'uj Parisey b'ix oxik kyq'uma' te Jesus ikxjani: «Pax, pawex tuj ja amaq'ni tzan tpaj te Eródes tgan tzan aqet tkansa'.»
31 Naquela mesma hora, alguns fariseus vieram para dizer a Jesus: — Vá embora daqui, porque Herodes quer matá-lo.
32 Ntons tetz oxik tq'uma' ikxjani: «Pex waq tuky'i'l b'ix intxik eq'uma' ikxjani tuky'i te aj ma xhi'wl titza'ni: “Tzaj awen, ajna'l b'ix nchi'j nkyejatz win malspirit tuj kyanim xjal b'ix nkyeqet nq'ana' kye yab' b'ix tuj toxi'n q'ij omankuyon waq'un.”
32 Ele, porém, lhes respondeu:
33 Per presis tzan nxik tuj nb'ey ajna'l b'ix nchi'j b'ix kab'j tzan tpaj nlay b'antik tzan tkamik jun aj yolil tyol Dios qa nya'tx tuj Jerusalen.
33 Porém, preciso caminhar hoje, amanhã e depois, porque não se espera que um profeta morra fora de Jerusalém.
34 ¡Last etetz aj Jerusalen a'ix! Etetz cha nkyeqet ekansa' kye tlajen Dios b'ix nkye'ok exo'o' tuky'i ab'j kye xjal aj tmandader Dios. Wetz ky'ila'j-el ngan tuq tzan etok nchimo' iktza' jun paqon nkye'ok xhchimo' kye tal tjaq' txiky', per etetz k'onti'l eb'anij.
34 — Jerusalém, Jerusalém! Você mata os profetas e apedreja os que lhe são enviados! Quantas vezes eu quis reunir os seus filhos, como a galinha ajunta os do seu próprio ninho debaixo das asas, mas vocês não quiseram!
35 Te ejay okajel ekola' b'ix oxe'l nq'uma' etetz ya nlay kyin'ok eten max oj tpon te or oj txik eq'uma' wi'j ikxjani: “¡Galanx-alo te aj tzul tuky'i tb'i te Qajawil!”»
35 Eis que a casa de vocês ficará deserta. E eu afirmo a vocês que não me verão mais, até que venham a dizer: “Bendito o que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.