João 2
Te akʼaʼj tuʼjal tuj tuʼjal qtata Dios (TTCNT) vs NTLH
1 Ntons aj tky'iklen oxe q'ij, nkyeq'ijlan tuq txq'an xjal tuj amaq' Kana tuj tkwentil Galiley kyoklen mojlet kab'e' xjal. Te tnan te Jesus atqet tuq tzi,
1 Dois dias depois, houve um casamento no povoado de Caná, na região da Galileia, e a mãe de Jesus estava ali.
2 b'ix te Jesus kyuky'i kye txnaq'atz ax kyetz eb'ajxik uk'le' tzan kyq'ijlan.
2 Jesus e os seus discípulos também tinham sido convidados para o casamento.
3 Yaji omankun te kyuk'a' ta'al ub, b'ix tzaj tnan te Jesus, oxik tq'uma' te Jesus ikxjani: «Ma'tx mankun te ta'al ub.»
3 Quando acabou o vinho, a mãe de Jesus lhe disse: — O vinho acabou.
4 Te Jesus owaj stzaq'b'e' ikxjani: «Nan, ¿tistil ntzaj aq'uma' wetz? Komo mina' tpon or te wetz.»
4 Jesus respondeu:
5 Yaji te tnan oxik tq'uma' ikxjani kye a'e' aj nkyesipan tuq kywe' kye xjal: «Intqet ek'ulu' kyaqil aj otzajel tq'uma'.»
5 Então ela disse aos empregados: — Façam o que ele mandar.
6 Ntons, ateqet tuq tzi waqaq q'awub' pur xtx'otx'al ab'j aj n'oken tuq tqatel kya' kye xjal oj tqet kyk'ulu' jun kostumbr aj eq'i' kyitza' tzan tkaj saq kyanim. Tuj junjun q'awub' kabal tuq nxik mas tajsik lajuj tuj oxqal (50) litr a' tuj.
6 Ali perto estavam seis potes de pedra; em cada um cabiam entre oitenta e cento e vinte litros de água. Os judeus usavam a água que guardavam nesses potes nas suas cerimônias de purificação .
7 Oxik tq'uma' te Jesus kyetz ikxjani: «Intqex enojsa' kye q'awub' tuky'i a'.» Ntons oqet kynojsa' kye q'awub' b'ix ejaw lib'an.
7 Jesus disse aos empregados: E eles os encheram até a boca.
8 Yaji te Jesus oxik tq'uma': «Intjatz etin ch'in b'ix intxik etin tuky'i te xb'uqil te q'ij.» Ntons oxik kyin.
8 Em seguida Jesus mandou: E eles levaram.
9 Aj txik tniky'b'e' te xb'uqil te q'ij, te a' ojetq tuq tz'ok ta'al ub, b'ix te xjal k'onti'l tuq teb'en ja' otzaj te ta'al ub, per kye mosj kyeb'enky qa cha a' tuq tb'ay. Tzaj te xjal, otzaj tuk'le' te ichan aj njunan tuq
9 Então o dirigente da festa provou a água, e a água tinha virado vinho. Ele não sabia de onde tinha vindo aquele vinho, mas os empregados sabiam. Por isso ele chamou o noivo
10 b'ix oxik tq'uma' tetz ikxjani: «Kyaqil kye xjal tb'ay nqet ksi' te aj b'an tb'anil ta'al ub. Ya oj tjatz kygan kyaqil, nqet ksi' te aj nya'tx b'an tb'anil. Per te aj ma qet asi' max tmankb'ilxi', mas b'an tb'anil twitz te junky aj ma'tx xik quk'a'.»
10 e disse: — Todos costumam servir primeiro o vinho bom e, depois que os convidados já beberam muito, servem o vinho comum. Mas você guardou até agora o melhor vinho.
11 Ntons te ja ntzani aj oqet tk'ulu' te Jesus tuj te amaq' Kana tuj tkwentil Galiley a te tb'ay yek'b'il aj oqet tk'ulu' tuky'i tajwalil, ikxji oqet tyek'u' tajwalil iktza' te Qtata Dios b'ix kye txnaq'atz e'okslan ti'j.
11 Jesus fez esse seu primeiro milagre em Caná da Galileia. Assim ele revelou a sua natureza divina, e os seus discípulos creram nele.
12 Ntons, ya ma ky'ik kyaqil ntzani, te Jesus oxik Capernaúm tuky'i te tnan b'ix kyuky'i titz'in b'ix kyaqil kye txnaq'atz, b'ix tzi ekajten kab'e q'ij.
12 Depois disso, Jesus, a sua mãe, os seus irmãos e os seus discípulos foram para a cidade de Cafarnaum e ficaram alguns dias ali.
13 Ntons yaji komo ch'inky tuq tkanon te q'ij Paskw aj eq'i' tuq kyitza' kye aj tijajil Israel, astilji te Jesus oxik tuj amaq' Jerusalen.
13 Alguns dias antes da Páscoa dos judeus, Jesus foi até a cidade de Jerusalém.
14 B'ix etzaj tk'ulb'a' tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios kye xjal aj nkyek'ayin tuq wakxh b'ix karner b'ix palom, b'ix kye ky'exb'el tmin.
14 No pátio do Templo encontrou pessoas vendendo bois, ovelhas e pombas; e viu também os que, sentados às suas mesas, trocavam dinheiro para o povo.
15 Ya ma xik ten kyaqil nini, oxik tin jun tasyal b'ix e'etz tlajo' kye k'ayiyon tuky'ix kyalo' b'ix kywakaxh b'ix owel tkyitu' kytumin kye aj nkyeky'exb'en tuq tmin b'ix eb'ajjaw tpoxk'a' te kymes.
15 Então ele fez um chicote de cordas e expulsou toda aquela gente dali e também as ovelhas e os bois. Virou as mesas dos que trocavam dinheiro, e as moedas se espalharam pelo chão.
16 B'ix oxik tq'uma' kye aj k'ayil palom ikxjani: «Intex etin kyaqil ntzani. K'on tz'ok te tjay Ntat te jun jay te ek'ayb'il.»
16 E disse aos que vendiam pombas:
17 Ntons kye txnaq'atz otzaj kyna'o' aj tz'ib'ankaj oqtxi' [tuj Tu'jal Dios] ikxjani: “K'onti'l n'el win ta'al twitz ajay.”
17 Então os discípulos dele lembraram das palavras das Escrituras Sagradas que dizem: “O meu amor pela tua casa, ó Deus, queima dentro de mim como fogo.”
18 Yaji txq'an xjal tzi [aj nim tuq kyajwalil kxol kye] aj tijajil Israel oxik kyq'uma' ikxjani: «¿Tidi' oqtel ak'ulu' tzan tok qen qa at awajwalil tzan ak'ulun ikxjani?»
18 Aí os líderes judeus perguntaram: — Que milagre você pode fazer para nos provar que tem autoridade para fazer isso?
19 Yaji te Jesus owaj stzaq'b'e': «Intjaw exitu' ja jayni b'ix tuj toxi'n q'ij ob'antel junky'el witza'.»
19 Jesus respondeu:
20 Yaji kyetz oxik kyq'uma': «Oxik tin waqaq tuj oxqal (46) aq'b'i tzan tb'antik, b'ix ¿yatz n'aq'uma' tzan oxe q'ij ob'antel junky'el awitza'?»
20 Eles disseram: — A construção deste Templo levou quarenta e seis anos, e você diz que vai construí-lo de novo em três dias?
21 Per te jay aj ntq'uma' tuq te Jesus, nyolin ti'jx tuq tetz xhchi'jel.
21 Porém o templo do qual Jesus estava falando era o seu próprio corpo.
22 Astilji aj tjaw anq'in junky'el, kye txnaq'atz otzaj kyna'o' te aj otq'umaj, b'ix oxik kyoksla' te Tu'jal Dios oqtxi' b'ix ti'j te aj otq'umaj te Jesus kyetz.
22 Quando Jesus foi ressuscitado, os seus discípulos lembraram que ele tinha dito isso e então creram nas Escrituras Sagradas e nas palavras dele.
23 Aj man tuq atqet te Jesus tuj Jerusalen tuj te q'ij Paskw, ky'ila'j xjal e'okslan ti'j, toklen kyen tidi'chq lab'al aj nqet tuq tk'ulu' tuky'i nim tajwalil.
23 Quando Jesus estava em Jerusalém, durante a Festa da Páscoa , muitos creram nele porque viram os milagres que ele fazia.
24 Per te Jesus k'onti'l tuq wit'lik tk'u'j kyi'j tzan tpaj tetz ojetq tuq tz'el tniky' kyi'j kyaqil xjal.
24 Mas Jesus não confiava neles, pois os conhecia muito bem.
25 Nya'tx presis tuq tzan tyolin junky titza' tuq kyenab'lin kye xjal tzan tpaj tetz oje tz'el tniky' tuq ti'j kyanim kye xjal.
25 E ninguém precisava falar com ele sobre qualquer pessoa, pois ele sabia o que cada pessoa pensava.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.