João 1
Te akʼaʼj tuʼjal tuj tuʼjal qtata Dios (TTCNT) vs NVT
1 Bwen, aj tqet k'ulu' kyaqil aj nxik qen, Te Aj Swal Tpakb'alil [ti'j te Qtata Dios] atqetkix tuq, b'ix tetz atqet tuq tuky'i [Qtata] Dios b'ix tetz Dioskix tuq.
1 No princípio, aquele que é a Palavra já existia. A Palavra estava com Deus, e a Palavra era Deus.
2 Ntons aj tqet k'ulu' kyaqil, tetz atqetkix tuq tuky'i Qtata Dios.
2 Ele existia no princípio com Deus.
3 Aji tetz oqet k'ulun kyaqil aj at, k'onti'l jun tidi' aj nya'tx-wit aji oqet k'ulun.
3 Por meio dele Deus criou todas as coisas, e sem ele nada foi criado.
4 A tetz ntzaj sin kyanq'in kye xjal b'ix te nini jun chk'atunal tuj kywitz.
4 Aquele que é a Palavra possuía a vida, e sua vida trouxe luz a todos.
5 Te chk'atunal npon tnajsa' te qlolj, per te qlolj nlay b'antik tzan tpon tnajsa' te chk'atunal.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão nunca conseguiu apagá-la.
6 Ntons at tuq jun xjal Wa'nch tb'i aj otzaj lajo' tzan Qtata Dios
6 Deus enviou um homem chamado João
7 tzan tyolin aj teb'enky tuq ti'j te aj ntzaj swan te chk'atunal tuj kywitz kye xjal, ikxji tzan txik kyoksla' kyaqil xjal.
7 para falar a respeito da luz, a fim de que, por meio de seu testemunho, todos cressem.
8 Te Wa'nch nya'tx tuq aji tetz aj ntzaj swan te chk'atunal tuj qwitz, sinoke lajo' tuq tzan tyolin aj teb'enky tuq ti'j te aj nswan chk'atunal tuj qwitz.
8 Ele não era a luz, mas veio para falar da luz.
9 Te aj nswan chk'atunal b'an b'an'ax, tetz owul tzani twitz tx'o'tx' b'ix nswan chk'atunal kye kyaqil xjal.
9 Aquele que é a verdadeira luz, que ilumina a todos, estava chegando ao mundo.
10 Atqetkix tuq kxol kye xjal, b'ix anke aji tetz oqet k'ulun te twitz tx'o'tx' kyaqil, per kye xjal k'onti'l owel kyniky' ti'j ab'l tuq tetz.
10 Veio ao mundo que ele criou, mas o mundo não o reconheceu.
11 Tetz owul kxol txjalil per k'onti'l oqet kyk'amo', [k'onti'l oxik kyoksla'].
11 Veio a seu próprio povo, e eles o rejeitaram.
12 Per kyaqil kye aj ek'amon tetz, kye aj e'okslan ti'j, tetz otzaj tsi' jun kyoklen tzan kyok tk'wa'al Qtata Dios.
12 Mas, a todos que creram nele e o aceitaram, ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Kyetz a'e' tk'wa'al Qtata Dios, nya'tx tzan tpaj nkye'itz'jik iktza'x-wit nkye'itz'jik kye xjal, b'ix nya'tx tzan tpaj aj n'el kygani'-wit te kytat, sinoke axk te Qtata Dios otk'uluj tzan kyitz'jik junky'el tuj kyanim.
13 Estes não nasceram segundo a ordem natural, nem como resultado da paixão ou da vontade humana, mas nasceram de Deus.
14 Te Swal Tpakb'alil [Qtata Dios] owok xjal b'ix onajan qxol, b'ix oje tz'ok qen tajwalil, b'ix tetz tajwalil telponx a'ox tetz te Tk'wa'al Stat, b'ix b'an tb'anil tuq nab'lin b'ix b'an'ax jun yolin.
14 Assim, a Palavra se tornou ser humano, carne e osso, e habitou entre nós. Ele era cheio de graça e verdade. E vimos sua glória, a glória do Filho único do Pai.
15 Te Wa'nch nyolin tuq ti'j te aj teb'enky tuq, oxik tpakb'a' ikxjani: «Aj ntzani te xjal aj nkyinyolin tuq ti'j aj txik nq'uma', “Te aj tzul mas yaj nwitz wetz, tetz mas nim tajwalil nwitz tzan tpaj tetz atqetkix tuq tb'ay nwitz wetz.”»
15 João deu testemunho dele quando disse em alta voz: “Este é aquele a quem eu me referia quando disse: ‘Alguém virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’”.
16 B'ix tetz ntzaj tsi' qetz jun nim b'an galan nya'tx tzan tpaj-wit tb'anil a'o' sinoke cha jkotz, b'ix yaji ntzaj tsi' masky.
16 De sua plenitude todos nós recebemos graça sobre graça.
17 Te Qtata Dios otzaj tsi' te Tkawb'il qetz tzan te Moisés, per kyaqil te aj b'an galan aj cha jkotz b'ix te tume'l b'an'ax, tetz otzaj tsi' qetz tzan tpaj te Jesukrist.
17 Pois a lei foi dada por meio de Moisés, mas a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Nijunwt ab'l oje tz'ok en te Qtata Dios, a'ox te tk'wa'al aj cha jun tuq b'ix atqet junch'in tuky'i Stat, a tetz oje tzaj yek'un te Qtata Dios qetz.
18 Ninguém jamais viu a Deus, mas o Filho único, que mantém comunhão íntima com o Pai, o revelou.
19 Ntons, ikxjani oxik tq'uma' te Wa'nch aj kypon tuky'i'l txq'an pal b'ix txq'an aj b'uch'uj Lewi lajome' tzan kye txq'anky k'ulul mandad kxol kye xjal aj tijajil Israel tuj amaq' Jerusalen, b'ix oxik kyqani' te Wa'nch ikxjani: «¿Ab'l a'ich?»
19 Este foi o testemunho de João quando os líderes judeus enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para lhe perguntar: “Quem é você?”.
20 Yaji tetz owaj stzaq'b'e' b'an'ax b'ix k'onti'l oqet tewa': «Wetz nya'tx a'in te Koloyon Aj Q'umankaj Oqtxi'.»
20 Ele respondeu com toda franqueza: “Eu não sou o Cristo”.
21 Yaji oxik kcha'o' junky'el tetz: «¿Ab'l yatz a'ichji? ¿A'ich pe' yatz Eliys aj yolil tyol Dios oqtxi'?» Yaji te Wa'nch owaj stzaq'b'e': «Nya'tx a'in.» Yaji kyetz oxik kcha'o'ky: «¿Ntons yatz a'ich te junky aj yolil tyol Dios aj o'kix owulel?» Ntons te Wa'nch owaj stzaq'b'e' junky'el: «Nya'tx.»
21 “Então quem é você?”, perguntaram eles. “É Elias?” “Não”, respondeu ele. “É o Profeta por quem temos esperado?” “Não.”
22 Ntons kyetz oxik kyq'uma' junky'el tetz: «¿Ab'l yatz a'ichji? Qetza presis tzan txik jq'uma' ab'l yatz a'ich kyuky'i kye aj ma kyetzaj lajon qetza. ¿Tidi' yatz otzajel aq'uma' awi'jx yatz?»
22 “Afinal, quem é você? Precisamos de uma resposta para aqueles que nos enviaram. O que você tem a dizer de si mesmo?”
23 Te Wa'nch owaj stzaq'b'e' kyetz: «Wetz a'in te jun aj npakb'an tuj te ky'ixk'oj tx'o'tx' aj ja' k'onti'l najayon, iktza' otq'umaj te Chay aj yolil tyol Dios oqtxi', “Intqet ek'ulu' etib' tzan tpaj tzul te Qajawil, intjaw eky'ixpu' enab'lin tzan etiyon ti'j te Qajawil.”»
23 João respondeu com as palavras do profeta Isaías: “Eu sou uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor!’”.
24 Yatzun kye aj exik lajo' yoliyon tuky'i Wa'nch, kyetz aj te b'uch'uj Parisey,
24 Então os fariseus que tinham sido enviados
25 b'ix oxik kcha'o'ky te Wa'nch ikxjani: «Qa yatz nya'tx a'ich te Koloyon Aj Q'umankaj Oqtxi' b'ix qa nya'tx a'ich te Eliys b'ix qa nya'tx a'ich te junky aj yolil tyol Dios, ¿tistil njaw asi' a' kywi' xjal?»
25 lhe perguntaram: “Se você não é o Cristo, nem Elias, nem o Profeta, que direito tem de batizar?”.
26 Ntons te Wa'nch owaj stzaq'b'e' kyetz: «Wetz njaw nsi' a' kywi' xjal cha a'ox tuky'i a', per exol etetz at jun aj k'onti'l etotzqi',
26 João lhes disse: “Eu batizo com água, mas em seu meio há alguém que vocês não reconhecem.
27 b'ix tzul mas yaj nwitz, b'ix wetz twitz tetz k'onti'l npon wajwalil ni iktza' jun taq'unon aj n'el tkotpi' twitz txajab'.»
27 Embora ele venha depois de mim, não sou digno de desamarrar as correias de sua sandália”.
28 Ntons, te ntzani oky'ik tuj Betany, junxla' te Jordan A' aj ja' tuq te Wa'nch njaw tsi' a' kywi' xjal.
28 Esse encontro aconteceu em Betânia, um povoado a leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Tuj junky iwitq te Wa'nch oxik ten te Jesus ikja'n tuq tpon laq'chet tk'atzaj, oxik tq'uma' ikxjani: «Intxik eten, aj ntzani te aj otzaj tsi' Qtata Dios tzan tel tin kchoj kyaqil xjal.
29 No dia seguinte, João viu Jesus caminhando em sua direção e disse: “Vejam! É o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Ti'j tuq tetz nkyinyolin aj txik nq'uma', mas yaj nwitz tzul jun aj mas nim tajwalil nwitz tzan tpaj tetz atqetkix tuq tb'ay nwitz wetz.
30 Era a ele que eu me referia quando disse: ‘Um homem virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’.
31 Tb'ay k'onti'l tuq web'en ab'l tetz, per njaw nsi' a' kywi' kye aj tijajil Israel tzan kyten list oj tok kyen ab'l tetz.»
31 Eu não o conhecia, mas vim batizando com água para que ele fosse revelado a Israel”.
32 Te Wa'nch ax oxik tq'uma' ikxjani: «Wetz oxik wen te Txew Dios aj tqetz tuj ka'j iktza' jun palom ikja'n tqetz b'ix oqet tajsik b'ix okajten tuky'i'l.
32 Então João deu o seguinte testemunho: “Vi o Espírito Santo descer do céu na forma de uma pomba e permanecer sobre ele.
33 Wetz k'onti'l tuq web'en qa aji tetz, per te Qtata Dios aj otzaj lajon wetz tzan tjaw nsi' a' kywi' xjal, tetz otzaj tq'uma' wetz ikxjani: “Ab'l te aj oxe'l awen te Txew Dios ikja'n tqetz tajsik b'ix okajel tuky'i'l, a tetz te oxe'l sin Txew Dios tuj kyanim kye xjal.”
33 Eu não sabia quem ele era, mas, quando Deus me enviou para batizar com água, disse-me: ‘Aquele sobre o qual você vir o Espírito descer e permanecer, esse é o que batizará com o Espírito Santo’.
34 Wetz oje tz'ok wen, astilji b'a'n tzan nyolin aji te Tk'wa'al Dios.»
34 Eu vi isso acontecer e, portanto, dou testemunho de que ele é o Filho de Deus”.
35 Tuj junky iwitq te Wa'nch atqet tuq tzi junky'el tuky'i kab'e' txnaq'atz.
35 No dia seguinte, João estava novamente com dois de seus discípulos.
36 Ya ma xik ten te Wa'nch aj tky'ik te Jesus, oxik tq'uma' ikxjani: «Intxik eten te aj lajomaj tzan Qtata Dios [iktza'] te tal moch [chojb'il te qchoj].»
36 Quando viu Jesus passar, olhou para ele e declarou: “Vejam! É o Cordeiro de Deus!”.
37 Yatzun kye kab'e' txnaq'atz Wa'nch oxik kcha'o' aj txik tq'uma' te Wa'nch, b'ix e'ok lapet ti'j Jesus.
37 Ao ouvirem isso, os dois discípulos de João seguiram Jesus.
38 Te Jesus owajtz meltz'jik, ya ma tz'ok ten lapike' tuq ti'j, oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «¿Tidi' n'ejoyo'?» Kyetz oxik kyq'uma': «Xnaq'tzon, ¿ja' yatz nchnajan?»
38 Jesus olhou em volta e viu que o seguiam. “O que vocês querem?”, perguntou. Eles responderam: “Rabi (que significa ‘Mestre’), onde o senhor está hospedado?”.
39 Te Jesus oxik tq'uma': «Qwa'q e'el tetz.» Ntons exwa'q, b'ix owok kyen ja' tuq nnajan, b'ix komo ya ojetq tuq qo'ok tkaji' or te qale' ntons kyetz ekajten tzi max aj qyupan.
39 “Venham e vejam”, disse ele. Eram cerca de quatro horas da tarde quando o acompanharam até o lugar onde Jesus estava hospedado, e passaram o resto do dia com ele.
40 Jun te kyetz aj oxik lapet ti'j Jesus b'ix ojetq tuq tz'ok xhcha'o' aj ntq'uma' tuq te Wa'nch, tetz Lexh tuq tb'i, aj terman Simon Xhpe'y.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois que ouviram o que João tinha dito e seguiram Jesus.
41 Yaji te Lexh oxwa'q joyol te terman, aj Xhpe'y, b'ix oxik tq'uma' ikxjani: «Ma'tx tz'ok qen te Koloyon Aj Q'umankaj Tuq Oqtxi'.» (Oj qyolin “Koloyon Aj Q'umankaj Tuq Oqtxi',” te nini telponx iktza' “Krist.”)
41 André foi procurar seu irmão, Simão, e lhe disse: “Encontramos o Messias (isto é, o Cristo)”.
42 Yaji te Lexh oxik tin najji te terman aj ja' tuq atqet te Jesus. Ya ma xik ten te Jesus, oxik tq'uma' ikxjani: «Yatz a'ich Simon tk'ajol Wa'nch, per ajna'l owokel q'umlet ab'i Kefas.» (Aj tb'i Kefas telponx “Xhpe'y.”)
42 Então André levou Simão para conhecer Jesus. Olhando para ele, Jesus disse: “Você é Simão, filho de João, mas será chamado Cefas (isto é, Pedro)”.
43 Ntons, tuj junky iwitq te Jesus oqet tb'isu' tzan txik tuj tkwentil Galiley, b'ix owoknoj te Lip twitz b'ix oxik tq'uma' tetz ikxjani: «Pawok lapet wi'j.»
43 No dia seguinte, Jesus decidiu ir à Galileia. Encontrou Filipe e lhe disse: “Siga-me”.
44 Te ja Lipni, tetz aj Betsayd aj ja' tzajnaqe' te Lexh tuky'i Xhpe'y.
44 Filipe era de Betsaida, cidade natal de André e Pedro.
45 Tzaj te Lip, oxwa'q joyol te Nat b'ix oxik tq'uma' ikxjani: «Ma'tx tz'oknoj qitza' te aj tz'ib'ankaj ti'j tzan Moisés tuj te Kawb'il, b'ix ax aj oqet tz'ib'a' ti'j tzan kye aj yolil tyol Dios oqtxi'. A te Jesus aj tk'ajol Chep aj Nasaret.»
45 Filipe foi procurar Natanael e lhe disse: “Encontramos aquele sobre quem Moisés, na lei, e os profetas escreveram! Seu nome é Jesus de Nazaré, filho de José”.
46 Oxik tq'uma' te Nat: «¿At petzun jun tidi' galan tuj Nasaret?» Yaji te Lip owaj stzaq'b'e': «Qalan e'el tetz qa nya'tx b'an'ax.»
46 “Nazaré!”, exclamou Natanael. “Pode vir alguma coisa boa de Nazaré?” “Venha e veja você mesmo”, respondeu Filipe.
47 Ya ma xik ten te Jesus ikja'n tuq stzaj laq'chet te Nat ti'j, oxik tq'uma' ikxjani: «Intxik eten, tzul jun aj tijajil Israel b'an b'an'ax aj jun yolin.»
47 Jesus viu Natanael se aproximar e disse: “Aí está um verdadeiro filho de Israel, um homem totalmente íntegro”.
48 Te Nat oxik xhcha'o' tetz: «¿Titza' awotzqi' a'in?» Te Jesus owaj stzaq'b'e': «Wetz otxik wen tjaq' te wi' igos aj mina' tuq atzaj uk'le' tzan Lip.»
48 “Como o senhor sabe a meu respeito?”, perguntou Natanael. Jesus respondeu: “Vi você sob a figueira antes que Filipe o chamasse”.
49 Te Nat owaj stzaq'b'e': «Xnaq'tzon, yatz a'ich Tk'wa'al Dios, yatz a'ich te twitzale' k'ulul mandad te qamaq' Israel.»
49 Então Natanael exclamou: “Rabi, o senhor é o Filho de Deus, o Rei de Israel!”.
50 Te Jesus owaj stzaq'b'e': «¿Nkyinxik awoksla' tzan tpaj ma xik nq'uma' yatz qa ma xhch'ok wen tjaq' te wi' igos? Per owokel awen txq'anky tidi'chq aj mas tb'anil twitz te ntzani.»
50 Jesus lhe perguntou: “Você crê nisso porque eu disse que o vi sob a figueira? Você verá coisas maiores que essa”.
51 Ax oxik tq'uma' ikxjani: «Wetz oxe'l nq'uma' yatz b'an b'an'ax, oxe'l eten te ka'j jaqo', okyexe'l eten kye ángel ikja'n kyjax b'ix ikja'n kyqetz tajsik te Ichan Aj Tk'wa'al Dios.»
51 E acrescentou: “Eu lhes digo a verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do Homem”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.