Atos 7
Te akʼaʼj tuʼjal tuj tuʼjal qtata Dios (TTCNT) vs VC
1 Ntons te twitzale' pal oxik xhcha'o' te Xhte'k ikxjani: «¿B'an'ax kyaqil nini?»
1 Perguntou-lhe então o sumo sacerdote: É realmente assim?
2 Yaji te Xhte'k oxik tq'uma' ikxjani: «Etetz waq erman b'ix etetz aj tijxjal a'ix, kyintzaj echa'o'. Te Qtata Dios aj nim tajwalil, tetz ojaw kanet twitz te qijajil Abran oqtxi' aj man nnajan tuq tuj Mesopotamy b'ix aj mina' tuq tpon najayon tuj amaq' Aran.
2 Respondeu ele: Irmãos e pais, escutai. O Deus da glória apareceu a nosso pai Abraão, quando estava na Mesopotâmia, antes de ir morar em Harã.
3 B'ix oxik tq'uma' tetz, “Intkaj asi' te atx'o'otx' b'ix kye axjalil b'ix pax tuj junky amaq' aj oxe'l nyek'u' yatz.”
3 E disse-lhe: Sai de teu país e de tua parentela, e vai para a terra que eu te mostrar {Gn 12,1}.
4 Ntons te Abran owetz kxol kye xjal aj Kaldey b'ix oxik najayon tuj amaq' Aran. B'ix ya ma kamik te stat tzi, te Qtata Dios otzaj teq'i' te Abran tuj te ja tx'o'tx' ntzani aj ja' nqonajan qetz ajna'l.
4 Ele saiu da terra dos caldeus, e foi habitar em Harã. Dali, depois que lhe faleceu o pai, Deus o fez passar para esta terra, em que vós agora habitais.
5 Per te Qtata Dios k'onti'l oxik tsi' jun xtx'o'otx' te terensy tzani, ni jun pedas ja' tzan tqet tsi' jun toq, per oxik tsi' tyol oj tkamik, o'kix tuq oxe'l tsi' te tx'o'tx' kye a'e' tijajil anke mina' tuq titz'jik nijunwt tk'wa'al.
5 Não lhe deu nela propriedade alguma, nem sequer um palmo de terra, mas prometeu dar-lha em posse, e depois dele à sua posteridade, quando ainda não tinha filho algum.
6 B'ix te Qtata Dios oxik tq'uma' tetz, kye tijajil okyenajayon tuq tuj jun tx'o'tx' aj nya'tx tuq ktx'o'otx' kyetz, cha xb'ak'one' tuq b'ix tzi okyeqtel mosi' tuq b'ix owokel kyen tuq twitz xhcho'nal kaj oqal (400) aq'b'i.
6 Eis como falou Deus: Tua descendência habitará em terra estranha e será reduzida à escravidão e maltratada pelo espaço de quatrocentos anos.
7 B'ix ax oxik tq'uma' te Qtata Dios tetz ikxjani: “Wetz oxe'l nsi' xhcho'nal ti'j te amaq' aj oqtel mosin kyetz, yaji kyetz okye'elatz tuj aj amaq'ji b'ix okyinqtel kyna'o' tuj ja luwar ntzani.”
7 Mas eu julgarei a nação que os dominar - diz o Senhor -, e eles sairão e me prestarão culto neste lugar {Gn 15,13s.; Ex 3,12}.
8 B'ix te Qtata Dios ekaj ti'j tuky'i Abran tzan tok si' jun techalul ti'j kchi'jel kye tijajil. Astilji, aj man tuq wajxaq q'ij te Isak, owok si' techalul tzan Abran. B'ix ax ikxji otk'uluj te Isak tuky'i tk'ajol tetz, aj Jacob, b'ix te Jacob otk'uluj ikxji kyuky'i kye kykab'lajujil tk'ajol, a'e' aj k'wa'lon kyi'j kyaqil qijajil.
8 E deu-lhe a aliança da circuncisão. Assim, Abraão teve um filho, Isaac, e, passados oito dias, o circuncidou; e Isaac, a Jacó; e Jacó, os doze patriarcas.
9 Ntons, kye tk'ajol te Jacob, a'e' aj k'wa'lon kyi'j qijajil, kyetz owok kyajq'oja' te kyitz'in aj Chep, b'ix oxik kyk'ayi' tzan txik in max Ejipt. Per te Qtata Dios atqetkix tuq tuky'i'l
9 Os patriarcas, invejosos de José, venderam-no para o Egito. Mas Deus estava com ele.
10 b'ix okolon ti'j tuj kyaqil xhcho'nal aj oky'ik ti'j. Te Qtata Dios owonen tuky'i'l b'ix oxik tsi' jun tnab'l tzan tel galan tuj twitz te Faraón aj twitzale' k'ulul mandad tuj kyaqil tkwentil Ejipt. Te Faraón okaj tsi' te Chep tzan tok te k'ulul mandad te aq'unj tuj tjay b'ix ti'j kyaqil tkwentil Ejipt.
10 Livrou-o de todas as suas tribulações e deu-lhe graça e sabedoria diante do faraó, rei do Egito, que o fez governador do Egito e chefe de sua casa.
11 Ntons yaji, owok jun nim wa'ij tuj kyaqil tkwentil Ejipt b'ix tuj kyaqil tkwentil Canaán, tidi'chq xhcho'nal owok kyen b'ix kye qijajil k'onti'l tuq n'oknoj kywe'.
11 Sobreveio depois uma fome a todo o Egito e Canaã. Grande era a tribulação, e os nossos pais não achavam o que comer.
12 Te Jacob owok xhcha'o', tuj Ejipt at tuq te wab'j, astilji exik tlajo' kye tk'ajol aj qijajil, exik tlajo' Ejipt loq'ol kywe'. A te tb'ay-elji kxik Ejipt.
12 Mas quando Jacó soube que havia trigo no Egito, enviou pela primeira vez os nossos pais para lá.
13 Ya tuj tka'mjji'n-el kxwaqlen, te Chep oxik tq'uma' kyuky'i'l ab'l tuq tetz, b'ix te Faraón e'ok totzqila' kye txjalil te Chep.
13 Na segunda, foi José reconhecido por seus irmãos, e foi descoberta ao faraó a sua origem.
14 Ntons yaji te Chep oxik tk'ulu' mandad tzan ktzaj in Ejipt te stat b'ix kyaqil a'e' aj tuj tjay, jweb'lajuj tuj mutx' (75) kyb'et tuq tzan kkyaqil.
14 Enviando mensageiros, José mandou vir seu pai Jacó com toda a sua família, que constava de setenta e cinco pessoas.
15 Ntons ikxji opon te Jacob tuj Ejipt, b'ix [tuj jun tyemp] okamik tzi, b'ix ax ky'ila'j qijajil tzi eb'ajkamik [aj tky'ik ky'ila'j aq'b'i].
15 Jacó desceu ao Egito e morreu ali, como também nossos pais.
16 Yatzun mas yaj, oxik in tuj amaq' Sikem te kyb'aqil, b'ix tzi e'ox muqu' tajsik anim aj okaj tloq'o' te Abran [oqtxi'] kyuky'i kab'e' tk'wa'al Emmor tzan txq'an tmin plata.
16 Seus corpos foram trasladados para Siquém, e foram postos no sepulcro que Abraão tinha comprado, a peso de dinheiro, dos filhos de Hemor, de Siquém.
17 Aj ch'inky tuq tpon tyemp tzan tpon te aj ojetq tuq xik tsi' te Qtata Dios tyol ti'j tuky'i Abran, kye aj tijajil Israel ojetq tuq kyepuqun txini tuj amaq' Ejipt, ojetq tuq kye'ok b'an ky'ila'j.
17 Aproximava-se o tempo em que devia realizar-se a promessa que Deus havia jurado a Abraão. O povo cresceu e se multiplicou no Egito
18 Yaji txini tuj Ejipt owok junky twitzale' k'ulul mandad aj k'onti'l tuq totzqi' te Chep.
18 até que se levantou outro rei no Egito, o qual nada sabia de José.
19 Te ja k'ulul mandadni, tetz eqet teq'i' kye qijajil b'ix oxik tsi' nim xhcho'nal kyi'j, b'ix otk'uluj tzan tkaj kykola' kye kyk'wa'al aj man ne'-e' tzan kykamik.
19 Este rei, usando de astúcia contra a nossa raça, maltratou nossos pais e obrigou-os a enjeitar seus filhos para privá-los da vida.
20 Tuj aj tyempji owitz'jik te Moisés, b'ix tetz jun k'wa'l aj owel galan tuj twitz Qtata Dios, b'ix kye stat oqet kyk'ulu' kwent tuj kyjay oxe qya'.
20 Por este mesmo tempo, nasceu Moisés. Era belo aos olhos de Deus e por três meses foi criado na casa paterna.
21 Ya ma kaj kola' tzan kye stat, te ne' otzaj kamb'a' tzan tme'al te twitzale' k'ulul mandad tuj kyaqil tkwentil Ejipt, b'ix tetz ojaw tin, oxik tin tuj tjay b'ix ojaw tky'ib'sa' iktza' tal.
21 Depois, quando foi exposto, a filha do faraó o recolheu e o criou como seu próprio filho.
22 Ikxji te Moisés oqet xnaq'tza' tuky'i kyaqil aj kyotzqi' kye aj Ejipt, b'ix b'a'n tuq yolin kywitz xjal b'ix tidi'chq galan nk'ulun.
22 Moisés foi instruído em todas as ciências dos egípcios e tornou-se forte em palavras e obras.
23 Ya ma jakon kawnaq (40) aq'b'i tetz, oqet tb'isu' tuj tanim tzan tex q'olb'el kye txjalil, a'e' aj tijajil Israel.
23 Quando completou 40 anos, veio-lhe à mente visitar seus irmãos, os filhos de Israel.
24 Ya ma xik ten jun aj Ejipt nqet tuq tok'onsa' jun aj tijajil Israel, te Moisés oqet tkolo' b'ix oqet tkansa' te aj Ejipt.
24 Viu que um deles era maltratado; tomou-lhe a defesa e vingou o que padecia a injúria, matando o egípcio.
25 Nqet tb'isu' tuq qanq kye txjalil owelal kyniky', te Qtata Dios b'a'n tuq tzan tkolpin kyetz tzan tpaj tetz, per k'onti'l owox tuj kywi' ikxji.
25 Ele esperava que os seus irmãos compreendessem que Deus se servia de sua mão para livrá-los. Mas não o entenderam.
26 Yaji te Moisés tuj junky iwitq etzaj tk'ulb'a' kab'e' aj tijajil Israel nkyeq'ojin tuq, b'ix tgan tuq k'ulun tzan kyten galan kxol. Oxik tq'uma', “Etetz eterman etib'. ¿Tistil nkxq'ojin?”
26 No dia seguinte, dois dentre eles brigavam, e ele procurou reconciliá-los: Amigos, disse ele, sois irmãos, por que vos maltratais um ao outro?
27 Ntons te aj nb'ujun tuq te junky tuky'i'l, oxik tq'uma' tetz te Moisés, “¿Ab'l oje xik sin awajwalil te yatz tzan ak'ulun mandad qi'ja b'ix tzan stzaj aq'uma' qil?
27 Mas o que maltratava seu compatriota o repeliu: Quem te constituiu chefe ou juiz sobre nós?
28 ¿Ti'tzun, ax agan tzan nqet akansa' iktza' oqet akansa' te aj Ejipt iwi?”
28 Porventura queres tu matar-me, como ontem mataste o egípcio?
29 Ya ma tz'ok xhcha'o' te Moisés ikxji, owoqik, owex tuj Ejipt b'ix oxik najayon iktza' jun xb'ak'on tuj jun luwar tb'i Madián, [b'ix owok noj txu'jel txini] b'ix etzaj kab'e' tk'wa'al.
29 A estas palavras, Moisés fugiu. E esteve como estrangeiro na terra de Madiã, onde teve dois filhos.
30 Ya ma ky'ik kawnaq (40) aq'b'i, yaji tuj jun luwar ky'ixk'oj tx'o'tx' qaynin ti'j te witz aj tb'i Sinayi, jun ángel ojaw kanet twitz tuj jun q'aq' ntilun ti'j jun wi' ky'i'x.
30 Passados quarenta anos, apareceu-lhe no deserto do monte Sinai um anjo, na chama duma sarça ardente.
31 Ntons yaji te Moisés oje lab'an ti'j te aj oxik ten b'ix ya ma tz'ok laq'chet qaynin ti'j tzan tuq tok tka'yi', oxik xhcha'o' twi' te Qajawil, otzaj tyoli',
31 Moisés, admirado de uma tal visão, aproximou-se para a examinar. E a voz do Senhor lhe falou:
32 “Wetz a'in te Dios aj ntzaj kyna'o' kye awijajil oqtxi', a'in te Dios aj ntzaj tna'o' tuq te Abran b'ix te Isak b'ix Jacob.” Ntons te Moisés cha nlu'lun tuq tzan txob'al, k'onti'l tuq njaw tin twitz jawnaq tzan txik tka'yi'.
32 Eu sou o Deus de teus pais, o Deus de Abraão, de Isaac, de Jacó. Moisés, atemorizado, não ousava levantar os olhos.
33 Ntons te Qajawil oxik tq'uma' tetz, “Intel awin te axajab'ni tzan tpaj te luwar aj ja' wa'lkich b'an xjan [tzan tpaj a'in wetz atinqet tzani].
33 O Senhor lhe disse: Tira o teu calçado, porque o lugar onde estás é uma terra santa.
34 Wetz n'ok wen titza' n'ok kyen twitz xhcho'nal kye nxjalil tuj te amaq' Ejipt. Nkyexik ncha'o' nkyejulin tzan xhcho'nal, b'ix ajna'l ma'tx kyin'ul kolpil kyetz. Ajna'l instzaj acha'o', otxe'l nlajo' max Ejipt.”
34 Considerei a aflição do meu povo no Egito, ouvi os seus gemidos e desci para livrá-los. Vem, pois, agora e eu te enviarei ao Egito.
35 Te ja Moisésni axkix te aj owel ik'o' tzan kye txjalil aj owok q'uma' ikxjani: “¿Ab'l oje xik sin awajwalil te yatz tzan ak'ulun mandad qi'ja b'ix tzan stzaj aq'uma' qil?” Per a te Qtata Dios aj oxik lajon te Moisés. Komo jun ángel ojaw kanet twitz tuj te ky'i'x, b'ix oxik tlajo' tzan tk'ulun mandad kxol kye xjal b'ix tzan tkolpin te kyetz.
35 Este Moisés que desprezaram, dizendo: Quem te constituiu chefe ou juiz?, a este Deus enviou como chefe e libertador pela mão do anjo que lhe apareceu na sarça.
36 Te Moisés e'etz tin kye qijajil tuj Ejipt, b'ix tidi'chq yek'b'il oqet tk'ulu' tuky'i tajwalil Dios b'ix tidi'chq aj nkyelab'an tuq kye xjal ti'j oqet tk'ulu' tuj Ejipt b'ix tuj te nim a' Kyaq A' b'ix kawnaq (40) aq'b'i tuj te ky'ixk'oj tx'o'tx'.
36 Ele os fez sair do Egito, operando prodígios e milagres na terra do Egito, no mar Vermelho e no deserto, por espaço de quarenta anos.
37 Te ja Moisés axkix aj oxik q'uman kyuky'i kye [qxjalil oqtxi'] aj tijajil Israel ikxjani: “Te Qtata Dios otk'ulu'tz tzan tetz exol etetz jun aj yolil tyol iktza' a'in; intqet etoksla'.”
37 Foi este Moisés que disse aos filhos de Israel: Deus vos suscitará dentre os vossos irmãos um profeta como eu.
38 B'ix axkix te Moisés aj oqeten kxol kye aj tijajil Israel tuj te ky'ixk'oj tx'o'tx' b'ix oyolin tuky'i te ángel twi' te witz Sinayi kyuky'i kye aj tijxjal qijajil oqtxi'.
38 Este é o que esteve entre o povo congregado no deserto, e com o anjo que lhe falara no monte Sinai, e com os nossos pais; que recebeu palavras de vida para no-las transmitir.
39 B'ix aji kixi' te aj ok'amon te yol aj k'onti'l nponaj. B'ix kye qijajil oqtxi' owel kyik'o' b'ix k'onti'l oqet kyoksla' sinoke tuj kyanim eb'ajmeltz'jik junky'el Ejipt.
39 Nossos pais não lhe quiseram obedecer, mas o repeliram. Em seus corações voltaram-se para o Egito,
40 Komo oxik kyq'uma' te Aron, “Intqet ak'ulu' txq'an qdios aj oxe'l yek'un te qb'ey, komo je'ky tidi'-alo ma'tx ky'ik ti'j te Moisés aj owetz in te qetz tuj Ejipt.”
40 dizendo a Aarão: Faze-nos deuses, que vão diante de nós, porque quanto a este Moisés, que nos tirou da terra do Egito, não sabemos o que foi feito dele.
41 Ntons oqet kyk'ulu' titzb'alil jun tal wakxh b'ix oxik kyq'apo' te kypresent twitz b'ix oqet kyq'ijla' jun q'ij tzan tpaj te titzb'alil aj ojetq tuq qet kyk'ulu'.
41 Fizeram, naqueles dias, um bezerro de ouro e ofereceram um sacrifício ao ídolo, e se alegravam diante da obra das suas mãos.
42 Astilji te Qtata Dios ekaj tkola', oxik tsi' lad kyetz tzan kxnaq'tzan kywitz che'w twitz ka'j. Ikxji oky'ik iktza'xkix ojetq kaj ktz'ib'a' kye aj yolil tyol Dios oqtxi' ikxjani: “Etetz aj tijajil Israel a'ix, ¿ti'tzun te wetz otzaj eq'apo' te epresent aj nkxb'et tuq tuj te ky'ixk'oj tx'o'tx' kawnaq (40) aq'b'i?
42 Mas Deus afastou-se e os abandonou ao culto dos astros do céu, como está escrito no livro dos profetas: Porventura, casa de Israel, vós me oferecestes vítimas e sacrifícios por quarenta anos no deserto?
43 Nya'tx sinoke ojaw etiqa' tjay te Molok aj nkxqet mejlet twitz, b'ix ax otzaj ena'o' te che'w Ronfa iktza' jun dios te etetz, otzaj ena'o' kyitzb'alil tidi'chq dios aj a'ixk k'ulul tetz. Astilji ajna'l okx'elax nlajo' mas laq'chik twitz te xtx'o'otx' Babilony.”
43 Aceitastes a tenda de Moloc e a estrela do vosso deus Renfão, figuras que vós fizestes para adorá-las! Assim eu vos deportarei para além da Babilônia {Am 5,25ss.}.
44 Ntons, kye qijajil oqtxi', aj akyeqet tuq tuj te ky'ixk'oj tx'o'tx', kyetz at tuq te jay tabernáculo aj ja' tuq atqet xhchk'atunal te Qtata Dios aj telponx tetz atqet tuq kxol. Te jay k'ulu' tuq iktza'x okaj tq'uma' te Qtata Dios tuky'i Moisés tzan tqet tk'ulu' iktza'x te aj ojetq xik tyek'u' tetz.
44 A Arca da Aliança esteve com os nossos pais no deserto, como Deus ordenou a Moisés que a fizesse conforme o modelo que tinha visto.
45 B'ix kye qijajil oqtxi', kyetz eq'i'kix tuq kyitza' te aj jayji, b'ix kye aj ajune' tuq tuky'i Chowe oxik kyinkix kyuky'i'l aj tqet ktzyu' kye amaq' aj ja' te Qtata Dios e'ex tin kye aj nkyenajan tuq tzi. Ikxji okaj te jay kyuky'i'l max aj itz'oj tuq te Dawid.
45 Recebendo-a nossos pais, levaram-na sob a direção de Josué às terras dos pagãos, que Deus expulsou da presença de nossos pais. E ali ficou até o tempo de Davi.
46 Te Dawid owel galan tuj twitz Qtata Dios, b'ix tetz oxik tqani' tuky'i Qtata Dios tzan tuq tqet tk'ulu' jun nim jay aj ja' kye txjalil aj tijajil Jacob b'a'n tuq tzan kyna'on te Qtata Dios.
46 Este encontrou graça diante de Deus e pediu que pudesse achar uma morada para o Deus de Jacó.
47 Per a te Salomon te aj oqet k'ulun te Nin Jay Nab'il Qtata Dios.
47 Salomão foi quem lhe edificou a casa.
48 Per te Qtata Dios aj atjax tuj ka'j, tetz k'onti'l nnajan tuj jun jay aj cha kyk'ulb'en xjal. Ikxji tetz oxik tq'uma' jun-el kye qijajil tzan te aj yolil tyol oqtxi', kyi ikxjani:
48 O Altíssimo, porém, não habita em casas construídas por mãos humanas. Como diz o profeta:
49 “Kyaqil tuj ka'j iktza' te nwit'lel aj ja' tzan nk'ulun mandad ti'j kyaqil, b'ix te twitz tx'o'tx' iktza' tujlb'il woq. ¿Titza' te njay aj oqtel ak'ulu'ni?” kyi te Qajawil. “¿Ja' wetz b'a'n tzan wojlan?
49 O céu é o meu trono, e a terra o escabelo dos meus pés. Que casa me edificareis vós?, diz o Senhor. Qual é o lugar do meu repouso?
50 ¿Nya'tx petzun a'in wetz inqet k'ulun kyaqil aj at?”
50 Acaso não foi minha mão que fez tudo isto {Is 66,1s.}?
51 Ntons, per etetz ajna'l, b'an tz'akkix a'ix. Etetz tuj etanim iktza' aj k'onti'l nkx'okslan Dios b'ix k'onti'l n'ox tyol tuj ewi'. Etetz nkxq'ojin kixi' ti'j te Txew Dios iktza'x okyk'uluj kye etijajil oqtxi'.
51 Homens de dura cerviz, e de corações e ouvidos incircuncisos! Vós sempre resistis ao Espírito Santo. Como procederam os vossos pais, assim procedeis vós também!
52 Kyetz ejaw kylajo' kyaqil kye aj yolil tyol Dios. Oqet kykansa' kye aj nkyepakb'an tuq ti'j te aj tzul mas yaj aj k'onti'l xhchoj, b'ix ajna'l te aj k'onti'l xhchojni oje tzul, b'ix etetz okxjaw meltz'jik ti'j b'ix oqet ekansa'.
52 A qual dos profetas não perseguiram os vossos pais? Mataram os que prediziam a vinda do Justo, do qual vós agora tendes sido traidores e homicidas.
53 Etetz ek'amoj te Kawb'il ti'j qrelijyon aj otzaj si' tzan kye ángel b'ix k'onti'l oqet etoksla'.»
53 Vós que recebestes a lei pelo ministério dos anjos e não a guardastes...
54 Ntons yaji, ya ma tz'ok kcha'o' kye xjal ikxji, otzaj nim kyq'oj b'ix nqitx'itx'in tuq txekye' tzan kyq'oj ti'j te Xhte'k.
54 Ao ouvir tais palavras, esbravejaram de raiva e rangiam os dentes contra ele.
55 Per yatzun te Xhte'k, tetz atqex tuq te Txew Dios tuj tanim b'ix ojax ten tuj ka'j b'ix oxik ten chqitz'unal te Qtata Dios b'ix oxik ten Jesus wa'lqet tuq tuj tb'anq'ab' te Qtat.
55 Mas, cheio do Espírito Santo, Estêvão fitou o céu e viu a glória de Deus e Jesus de pé à direita de Deus:
56 B'ix oxik tq'uma' ikxjani: «Intxik eten. Wetz nxik wen tuj ka'j b'ix te Ichan Aj Tk'wa'al Dios atqet tuj tb'anq'ab' te Qtata Dios.»
56 Eis que vejo, disse ele, os céus abertos e o Filho do Homem, de pé, à direita de Deus.
57 Per kye xjal, owok ktxayi' te kxkyin, eb'ajjaw siky'in kongan b'ix e'ok lab'un ti'j.
57 Levantaram então um grande clamor, taparam os ouvidos e todos juntos se atiraram furiosos contra ele.
58 Owetz kyin xtxa'm amaq' b'ix owok kxo'o' tuky'i ab'j, b'ix kye aj nxik kyq'uma' tuq til, okaj ksi' te ktxo'w tuky'i jun ku'xon tb'i Saulo.
58 Lançaram-no fora da cidade e começaram a apedrejá-lo. As testemunhas depuseram os seus mantos aos pés de um moço chamado Saulo.
59 Yatzun te Xhte'k, aj man tuq n'ok kxo'o' tuky'i ab'j, oxnaq'tzan, «Tat Jesus, k'amoj ch'in te wanim.»
59 E apedrejavam Estêvão, que orava e dizia: Senhor Jesus, recebe o meu espírito.
60 Yaji oqet mejlet twitz tx'o'tx' b'ix oxik tq'uma' kongan ikxjani: «Wajaw, k'on tzaj ana'o' te ja kchojni.» Ya ma xik tq'uma' ikxji, okamik.
60 Posto de joelhos, exclamou em alta voz: Senhor, não lhes leves em conta este pecado... A estas palavras, expirou.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.