Atos 5

Te akʼaʼj tuʼjal tuj tuʼjal qtata Dios (TTCNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 At tuq jun ichan tb'i Ananiys, b'ix te txu'jel Sapir tuq tb'i, kyetz oqet kykawla' tzan txik kyk'ayi' jun ktx'o'otx'.
1 Orot wabin Ananias aawan Sapphira hairi auman hai sawar turin hiya’aitit sabuw hitubun.
2 Te ja ichanni oqet tkawla' tuky'i txu'jel, okaj tewa' ch'in ti'j twib'en te tx'o'tx' b'ix te txq'anky oxik kyq'apo' kyuky'i kye tky'ixel Jesus.
2 Naatu kabay turin i botan, aawan i so’ob, naatu i ana baibasit auman iwa’an, turinawat bai in tur abarayah nahimaim ihouw ra’iy.
3 Yaji te Xhpe'y oxik tq'uma' tetz ikxjani: «Ananiys, ¿tistil ma atzoqpij tzan tyolin te Satanas tuj awanim? ¿Tistil yatz tuj anab'l b'a'n tzan tqet aweq'i' te Txew Dios, ma kaj awewa' ch'in te tmin aj ma chojlik ti'j te atx'o'otx'?
3 Peter Ananias isan eo, “Aisim Satan not kakafin dogor wanawanan yaru’uy Anun Kakafiyin matanamaim ifuwen, a me hitutubun kabay turin o isa ibotan?
4 ¿Ti'tzun, nya'tx petzun yatz tuq te tx'o'tx'? B'ix txiklen ak'ayi', ¿nya'tx petzun tuj aq'ab' tuq atkaj kyaqil? ¿Tistil ma qet ab'isu' tuj awanim tzan ak'ulun ikxji? Yatz nya'tx kyuky'i xjal ma'tx chnik'on sinoke ma'tx chnik'on tuky'i Qtata Dios.»
4 Inaso’ob iti me i o nowa, baise o a baibasitamaim sabuw hitubun, naatu sabuw hitutubun ufunamaim iti kabay i o nowa. Aisim iti na’atube isinaf? O men orot ifuw, baise God ifuw.”
5 Ntons, ya ma tz'ok xhcha'o' te Ananiys ikxji, oqet tilan b'ix b'eyx okamik. Kye aj akyeqet tuq tzi, otzaj jun nim xob'alj kyi'j.
5 Ananias tur iti nonowar ana maramaim an uy re morob, sabuw etei’imak tur iti hinonowar hai hibir ra’at.
6 Eb'ajtzaj kye txq'an ku'xon, oqet ksi' tmortaj, owex kyin tzi b'ix oxwa'q kymuqu'tz.
6 Oro’orot boubuh hina hirun biyan hibai hisum hibai hin rahemaim hiyai.
7 Ntons yaji, qanq ojetq tuq ky'ik oxe or, tpon te txu'jel. Tetz k'onti'l tuq teb'en te aj ojetq ky'ik.
7 Three hours na’atube sasawar ufunamaim aawan babin na tit, i men so’ob Ananias isan abisa mamatar.
8 Yaji te Xhpe'y oxik xhcha'o' tetz ikxjani: «Instzaj aq'uma' qa te tx'o'tx' aj oxik ek'ayi', ochojlik ikxjani ti'j tzan kyaqil.» Yaji tetz owaj stzaq'b'e' ikxjani: «Ye', ikxji.»
8 Peter babin ibatiy, “Ku’o gewas anowar, aaw airi a me hitutubun baiyanaban ana fofonin iti kwabai?” Babin iya’afut eo, “Me hitutubun ana baiyan etei i nati.”
9 Yaji te Xhpe'y oxik tq'uma' tetz ikxjani: «¿Tistil oqet ekawla' ekab'il tzan tqet eteq'i' te Txew Dios? Intxik awen; kye'ul kye aj ma kyexwa'tz muqul te awichmil, b'ix ajna'l ax yatz otxe'l kyin junky'el.»
9 Peter babin isan eo, “Aisim aaw airi kwaibasit, Regah Anunin kwarutubun? Oro’orot iyab o aaw hibai hin hiya’iy i nati etawanamaim tebatabat o hina’abar kwananamih.”
10 B'eyxnajji oqet tilan ax twitz te Xhpe'y b'ix okamik. Ya ma kye'okon kye ku'xon, otzaj kykamb'a' ojetq tuq kamik, yaji owex kyin b'ix oxwa'q kymuqu'tz ti'jx te tichmil.
10 Mar ta’imon babin Peter anamaim ra’iy rab morob, oro’orot boubuh hina hirur babin morob inu’in hi’itin hi’abar hin aawan sisibinamaim hiyai.
11 B'ix kyaqil kye qerman txini, b'ix ax kyaqil kye txq'anky xjal aj owok kcha'o' ti'j te ntzani, kkyaqil kyetz eb'ajxob' nim.
11 Sawar iti mamatar ekaleisia sabuw naatu sabuw afa auman iti tur hinonowar hi’oror sa’irih naatu hai hibir ra’at.
12 Kye tky'ixel Jesus nqet tuq kyk'ulu' tidi'chq yek'b'il tuky'i nim tajwalil Dios b'ix tidi'chq aj nkyelab'an tuq kye xjal ti'j. Kkyaqil [kye aj nkye'okslan tuq ti'j Jesus] n'ok tuq kchimo' kyib' tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios tuj te twitzjay aj n'ok kyq'uma' tuq “Aj Salomon” b'ix b'an dyakwerd tuq ate'.
12 Tur Abarayah ina’inan naatu baifofofor moumurih maiyow sabuw wanawanahimaim hisisinaf. Naatu baitumatumayah hai rou’ay mar etei i Solomon ana sebosebomaim hiruru’ay.
13 B'an nkyeqet tuq jiq'b'a' tzan kyaqil kye xjal, per kye txq'anky xjal [aj k'on tuq kygan tzan kyokslan], nijunwt kxol kyetz ntnimsa' tuq kyk'u'j tzan tox ksamo' kyib' kxol.
13 Orot babin ufunane men karam boro hitakofanih, basit baitumatumayah hai gewasih isan sabuw wabih hibobora’ara’ah.
14 Per mas tuq ky'ila'j kye xjal nkye'okslan ti'j te Qajawil, ichan b'ix xuj nkye'okslan tuq ti'j.
14 Naatu orot babin iyab Regah hibitumatum hina hirun kou’ay yayababar yen ra’at.
15 B'ix kye yab' nkye'etz tuq kyin tuj kyjay twitz kywatub' tzan kyqet tuq ksi' tuj b'ey aj ja' nky'ik tuq te Xhpe'y tzan tky'ik tuq nkesey a'ox ch'i txmojomal kyajsik.
15 Rou’obow nati’imaim sabuw sawusawuwih hi’abaren hitit ef gagamih yah emo’em afe’eh naatu ir yah hi’i’inuwih, saise Peter tanan ana youn afa tafahimaim tarabon isan.
16 Kye xjal tuj amaq' qaynin tzi, ax nkyepon tuq Jerusalen, npon kyin tuq kye yab' b'ix kye aj n'ok kyen twitz xhcho'nal tzan tpaj malspirit tuj kyanim, b'ix kyaqil nkyeb'antik tuq.
16 Sabuw rou’ay gagamin maiyow hiru’ay, naatu bar merar afa Jerusalem sisibinamaim hima’am hai sabuw sawusawuwih naatu afa afiy kakafih hitoun buriburih hima’am hibuwih hinan etei’imak hiyayawasih.
17 Ntons tzaj te twitzale' pal b'ix kye tuky'i'l aj b'uch'uj Sadusey, kyetz otzaj nim kyq'oj
17 Firis Gagamin ana ofonah etei naatu Sadducee hai kou’ay bairi hibusuruf tur abarayah isah yah so’ar hibobowen, naatu sinafumaim hiyai.
18 b'ix ejaw ktzyu' kye tky'ixel Jesus b'ix eqex ksi' tuj pres.
18 Tur Abarayah hibow hifatumih naatu hibuwih hin dibur bar gagaminamaim hiyariyih.
19 Per qonik'an jun ángel tlajen Qajawil owel tjaqo' te tlamelul te pres, eb'ajjatz teq'i', b'ix oxik tq'uma' kyetz ikxjani:
19 Baise gugumin wanawanan Regah ana tounamatar na etawan etei botawiyen tur abarayah iunawiyih hitit, iuwih eo, Tounamatar tur abarayah dibur barane botaitih|alt="angel frees the apostles from the prison" src="cn01911b.tif" size="col" loc="Act 5.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="5.19-20"
20 «Pex waq tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios, intxik epakb'a' kye xjal kyaqil tume'l ti'j titza' tzan kyanq'in [tuky'i Jesus].»
20 “Kwanan Tafaror Bar gagamin wanawanan kwanabat iti yawas boubun ana tur tutufin sabuw etei hai tur kwana’owen.”
21 Ntons, iktza'x ojetq tuq tzaj q'uma' kyetz, tuj junky iwitq b'an q'eqo' eb'ajxik tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios b'ix e'aq'ik tzan txik kxnaq'tza'. Yatzun te twitzale' pal kyuky'i kye tuky'i'l, kyetz etzaj kyuk'le' kyaqil kye txq'anky aj te b'uch'uj mas nim kyajwalil kxol kye aj tijajil Israel tzan tok kchimo' kyib', b'ix yaji oxik kyk'ulu' mandad tzan ktzaj in kye tuky'i'l Jesus aj akyeqex tuq tuj pres.
21 Mar sibisib auman tur abarayah Tafaror Bar wanawanan was efanamaim hibusuruf sabuw hi’obaibiyih.
22 Ya ma kyepon kye mulon tuj te pres, k'onti'l tuq akyeqex tuj te pres. Emeltz'jik b'ix oxik kyq'uma' tpakb'alil ikxjani:
22 Baise hina dibur baremaim hititit hibouyuwih naatu ma’utenayah hai ukwarih himatabir maiye hina hai tur hio’wen hio,
23 «Ma tzaj jkamb'a'na te pres b'an lamo' tuq b'ix kye soldad nkyexb'uqin tuq stzi' te lamel per aj stz'ox qjaqo'na k'onti'l tuq akyeqex kye xjal tuj te pres.»
23 “Aki an dibur bar atitit etawan etei i tufatufbonen naatu etawan ma’utenayah auman hibatabat ai’itih, baise etawan abobotawiyen i men yait ta nati bar wanawananamaim atita’urimih.”
24 Ya ma tz'ok kchan ikxji, te k'ulul mandad kye aj xb'uqil te Nin Jay Nab'il Qtata Dios b'ix kye pal aj nim kyajwalil b'an nkyelab'an tuq, nkyeb'isun tuq tidi' oky'el tzan tpaj nini.
24 Firis ukwarih naatu Tafaror Bar kaifenayan hai ukwarin iti tur hinonowar etei hai kasiy ra’at hio, “Iti orot isah abisa matar?”
25 Per yaji opon jun swal tpakb'alil kyuky'i'l ikxjani: «Kye xjal aj eqex esi' etetz tuj pres, kyetz akye'ox tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios b'ix nxik kxnaq'tza' kye xjal.»
25 Rubira’e orot ta na run eo, “Kwananowar oro’orot kwabow dibur kwaya’aya i Tafaror Bar wanawanan sabuw tibi’obaibiyih.”
26 Yaji kyetzaj kye xb'uqil jay b'ix te k'ulul mandad kxol kyetz, exwa'q e'el kyetz, b'ix etzaj kyin kyeb'a', k'onti'l owok kyk'ulu' ch'inwt kyi'j tzan tpaj nkyexob' tuq kyi'j kye xjal, kebal tuq tzan kyok xo'o' tuky'i ab'j.
26 Naatu kaifenayan ukwarin ana orot afa bairi hin tur abarayah hibuwih bairi himatabir maiye, men hifair o hikwararihimih, anayabin sabuw agimamaim borabirabih hirouw hibir.
27 Ya ma kyepon eq'i', eqet si' kywitz kkyaqil kye aj nim kyajwalil kxol kye aj tijajil Israel, b'ix tzaj te twitzale' pal, oxik tq'uma' kyetz ikxjani:
27 Tur Abarayah hibuwih hina hirun Kaniser (Sanhedrin) nahimaim hibat naatu Firis Gagamin ibatiyih eo,
28 «¿Ti'tzun, k'onti'l oxik jq'uma'na etetz tzan k'on exnaq'tzan ti'j aj xjalni? B'ix ajna'l oje kyexik exnaq'tza' kyaqil xjal tuj Jerusalen. B'ix egan tzan tok esi' qpajna qa tzan qpaj qetza okamik te aj ichan aj n'eq'uma' etetzni.»
28 “Aki tur fokarin maiyow ao fafari iti orot wabinamaim sabuw men kwani’obaiyih, naatu baise kwa abai’obaiyen i tit Jerusalem wanawanan sabuw etei tenonowar, naatu kwakok iti orot momorob ana ubar aki bain isan kwayayamatat.”
29 Yaji te Xhpe'y kyuky'i kye txq'anky tky'ixel Jesus owaj ktzaq'b'e' ikxjani: «Qetza presis tzan tqet qoksla'na te Qtata Dios b'ix nya'tx cha a'ox kyyol xjal.
29 Peter naatu tur abarayah afa bairi hiyafutih hio, “Aki i God fanan anab men orot fanahimih.
30 Te Qtata Dios aj ntzaj kyna'o' tuq kye qijajil oqtxi', otk'uluj tzan tjaw anq'in te Jesus, axkix aj oqet ekansa' etetz aj tjaw eyob'a' twitz krus.
30 It ata a’agir hai God Jesu kwa onaf tafanamaim kwa’onaf kwa’asabun momorob i morobone God bora’ah maiye,
31 Ajna'l oje jaw anq'in tzan te Qtata Dios, b'ix ajna'l wit'lik tuj tb'anq'ab' b'ix oje tk'uluj tzan tok te Twitzale' K'ulul Mandad b'ix Koloyon kyi'j qxjalil aj tijajil Israel. Tzan tpaj tetz kye qxjalil b'a'n tzan tjaw kky'ixpu' kynab'lin tzan tqet najsa' te kchoj.
31 God bora’ah yen uman ana asukwafune ima’an, bonawiyenayan naatu baiyawasayan matar, saise Israel sabuw hai ef nabotawiy dogor baikitabiren naatu notawiyen hinab.
32 Qetza oje tz'ok qena te ntzani. B'ix ax te Txew Dios teb'en b'ix nyolin b'an'ax ti'j ntzani, b'ix tetz oje tzaj si' tzan Qtata Dios kye a'e' aj nkyeqet okslan tetz.»
32 Aki i iti sawar hai sifrubonayah, naatu sabuw iyab hibifanabow isan God Anun Kakafiyin bitih auman siftirurubon.”
33 Ya ma tz'ok kcha'o' kyetz ikxjani, kye k'ulul mandad eb'ajjaw q'ojlik kyi'j tky'ixel Jesus b'ix kygan tuq tzan kyqet kykansa'.
33 Kaniser sabuw iti tur hinonowar ana veya, gagamat yen bufutih hikokok kwanekwan i boro tur abarayah hita’asbunih.
34 Ntons jun xjal aj b'uch'uj Parisey, Gamaliel tb'i, ojaw wa'let kxol. Tetz jun xnaq'tzal Kawb'il ti'j kyrelijyon tuq b'ix jiq'b'a' tuq tzan kye xjal. Yaji tetz oxik tk'ulu' mandad tzan kyex in tuq kye tky'ixel Jesus jun rat jwer.
34 Baise Pharisee orot wabin Gamaliel, ofafar bai’obaiyenayan, sabuw etei iti orot hikakakafiy, kou’ay wanawanan misir iuwih tur abarayah hibuwih hitit ufunamaim mar kafai hibat.
35 Yaji tetz oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Etetz aj tijajil Israel, intok esi' enab'l ti'j aj oqtel ek'ulu' kyuky'i kye ja xjalni.
35 Naatu imaibo Kaniser iuwih eo, “Taituwau Israel, abisa iti orot isah kwayayakitifuw mata toniwa’an gewas kwananotabo kwanasinaf.
36 Instzaj ena'o', jun-el jun xjal Teúdas tb'i, nxik tuq tpakb'a' at tuq nim tajwalil. Tuj aj tyempji ky'ila'j xjal e'ok lapet ti'j, qanq kaj oqal (400) xjal tuq. Yaji txq'an xjal oqet kansan tetz; yatzun kye aj lapike' tuq ti'j, oxik kslab'u' kyib' b'ix ikxji te aj nkyek'ulun oponaj.
36 Kwananot iti boro’omo Theudas tit orot gagamin ta rouw eorereb naatu oro’orot etei 400 na’atube hikofan, Baise hi’a’asabun ana veya ana bai’ufununayah etei hitaragiy nanabin hin, naatu ana kou’ay re rumoromorob sawar.
37 Yaji, mas yaj otzaj junky, te Juds aj Galiley, mer tuj te tyemp aj njaw tuq kyajlal kye xjal, b'ix ax ky'ila'j xjal eb'aj'ok lapet ti'j. Yaji ax tetz oqet kansa' b'ix kye aj ajune' tuq tuky'i'l oxik kslab'u' kyib' b'ix te aj nkyek'ulun tuq oponaj.
37 Nati ufunamaim Judas Galilee orot sabuw hibiyab ana veya tit, sabuw bow kou’ay busuruf, baise i auman hi’asabun naatu ana bai’ufununayah hitaragiy nanabin hin.
38 Ntons kyi'j ja xjalni, oxe'l nq'uma' etetz tzan tel epawa' etib' kyi'j, inkxik etzoqpi'. Qa te aj nxik kxnaq'tza' cha tuj kywi'x kyetz, ntons opoyonaj.
38 Isan imih abisa iti boun emamatar isan au’uwi, iti orot kwaihamiyih, naatu kwa’uwih ten, anayabin orot ana notane hinayakitifuw hinasisinaf na’at boro nasawar.
39 Per qa te aj nxik kxnaq'tza' b'an'ax tzajnaq tuky'i Qtata Dios, etetz nlay b'antik tzan tpon enajsa'. ¡Oj stzaj enab'e' etib', qanq kebal nkxq'ojin tuky'i Qtata Dios!» Ntons kye txq'anky aj nkyecha'on tuq ti'j oxik kyoksla' tyol.
39 Baise Godane nanan na’at, kwa men karam boro kwana’otanih, kwa boro taiyuw God bairi kwanabiyow kwana’itin.”
40 Yaji etzaj kyuk'le' kye tky'ixel Jesus b'ix eqetb'aj kyjub'cha'. Yaji e'ok kyili' tzan k'on tuq kxnaq'tzan junky'el tuky'i tb'i te Jesus b'ix yaji exik ktzoqpi'.
40 Tur Abarayah hi’afih hirun naatu hirouw. Imaibo tur fokarin maiyow hi’uwih naatu hiofafarih Jesu wabin men hinao rerereb, naatu hi’uwih hai au ubar hin.
41 Kye tky'ixel Jesus eb'ajchalaj aj kyex kxol, tzan tpaj te Qtata Dios owel galan tuj twitz tzan [kypakb'an, anke] n'ok kyen tuq twitz xhcho'nal tzan tpaj te Jesukrist.
41 Tur Abarayah Kaniser hihamiyih hitit naatu ereyasisir auman hin, anayabin Jesu wabinamaim hibi’akir i igewasin kwanekwan.
42 B'ajq'ij kyetz k'onti'l tuq nkaj ksi' tzan kxik tuj te Nin Jay Nab'il Qtata Dios b'ix ja'chq tuj kyjay kye xjal, tzan txik kxnaq'tza' b'ix tzan txik kypakb'a' a te Jesus te Koloyon aj Q'umankaj.
42 Mar etei Tafaror Baremaim naatu hai baremaim sabuw hibi’obaiyih naatu tur gewasin Jesu Keriso isan sabuw hai tur hi’o’owen.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.