Marcos 9

Buk Baibel long Tok Pisin (TPI) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Na Jisas i tokim ol olsem, “Mi tok tru long yupela, sampela man i sanap hia bai ol i no i dai yet, na bai ol i lukim kingdom bilong God i kamap wantaim bikpela strong bilong en.”
1 E Jesus terminou, dizendo:
2 6-pela de i go pinis, orait Jisas i kisim Pita na Jems na Jon, na em i bringim ol i go long wanpela maunten i antap moa. Na ol tasol i stap. Na taim ol i lukluk i stap, bodi bilong Jisas i senis na em i kamap narakain.
2 Seis dias depois, Jesus foi para um monte alto, levando consigo somente Pedro, Tiago e João. Ali, eles viram a aparência de Jesus mudar.
3 Ol laplap samting bilong en i kamap olsem lait, na i waitpela tru. I no gat wanpela man long graun em inap long mekim laplap i kamap waitpela olsem.
3 A sua roupa ficou muito branca e brilhante, mais do que qualquer lavadeira seria capaz de deixar.
4 Na Elaija wantaim Moses tupela i kamap, na ol disaipel i lukim tupela i toktok wantaim Jisas.
4 E os três discípulos viram Elias e Moisés conversando com Jesus.
5 Pita i lukim dispela na em i tokim Jisas olsem, “Tisa, yumi stap hia, em i gutpela. Mipela i ken wokim tripela haus win, wanpela bilong yu na wanpela bilong Moses na wanpela bilong Elaija.”
5 Então Pedro disse a Jesus: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Pita i tok olsem, long wanem, ol i pret tru, na Pita em i no save, bai em i mekim wanem tok.
6 Pedro não sabia o que deveria dizer, pois ele e os outros dois discípulos estavam apavorados.
7 Orait wanpela klaut i kamap na i karamapim ol. Na wanpela maus insait long dispela klaut i tok olsem, “Dispela em i Pikinini bilong mi, mi laikim em tumas. Yupela harim tok bilong em.”
7 Logo depois, uma nuvem os cobriu, e dela veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho querido. Escutem o que ele diz!
8 Na wantu tasol ol disaipel i lukluk nabaut, na ol i no lukim narapela man. Jisas wanpela tasol i stap wantaim ol.
8 Aí os discípulos olharam em volta e viram somente Jesus com eles.
9 Orait ol i lusim maunten na i wokabaut i go daun, na Jisas i tokim ol olsem, “Dispela samting yupela i bin lukim, yupela i no ken tokim wanpela man long en, i go inap long taim Pikinini Bilong Man bai i lusim matmat na i kirap bek.”
9 Quando estavam descendo do monte, Jesus mandou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do Homem ressuscitasse.
10 Na ol i holimpas dispela tok, na ol i toktok namel long ol yet olsem, “Dispela tok bilong lusim matmat na kirap bek, em wanem samting?”
10 Eles obedeceram à ordem, mas discutiram entre si sobre o que queria dizer essa ressurreição.
11 Na ol i askim Jisas olsem, “Bilong wanem ol saveman bilong lo i save tok long Elaija i mas i kam pastaim?”
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os
12 Jisas i bekim tok bilong ol olsem, “Dispela tok em i tru. Elaija em i mas kam pastaim na stretim bek olgeta samting. Tasol olsem wanem long dispela tok i stap long buk bilong God, em i tok long Pikinini Bilong Man i mas karim planti pen, na bai ol man i rabisim em?
12 Ele respondeu:
13 Tasol mi tokim yupela olsem, Elaija em i kam pinis. Na ol man i bin bihainim laik bilong ol yet na ol i bin mekim ol kain kain pasin long em, olsem tok i stap long buk bilong God.”
13 Eu afirmo a vocês que Elias já veio, e o maltrataram como quiseram, conforme as Escrituras dizem a respeito dele.
14 Jisas wantaim tripela disaipel i go kamap long ol arapela disaipel, na ol i lukim bikpela lain manmeri i raunim ol i stap. Na sampela saveman bilong lo ol i pait long toktok wantaim ol.
14 Quando eles chegaram perto dos outros discípulos, viram uma grande multidão em volta deles e alguns mestres da Lei discutindo com eles.
15 Dispela olgeta manmeri ol i lukim Jisas i kam, na kwiktaim ol i kirap nogut. Ol i ran i go long em, na ol i givim gude long em.
15 Quando o povo viu Jesus, todos ficaram admirados e correram logo para o cumprimentarem.
16 Na Jisas i askim ol olsem, “Yupela i pait long toktok wantaim ol long wanem samting?”
16 Jesus perguntou aos discípulos:
17 Na wanpela man namel long dispela lain manmeri em i bekim tok bilong Jisas olsem, “Tisa, pikinini man bilong mi em i gat wanpela spirit mauspas i stap long em, na mi bringim em i kam long yu.
17 Um homem que estava na multidão respondeu: — Mestre, eu trouxe o meu filho para o senhor, porque ele está dominado por um espírito mau e não pode falar.
18 Planti taim dispela spirit i save holim em strong, na i save tromoi em i go daun long graun. Na waitpela spet i save kamap long maus bilong en, na em i save kaikaim tit, na bodi bilong en i save tait olgeta. Na mi askim ol disaipel bilong yu long rausim dispela spirit nogut, tasol ol i no inap.”
18 Sempre que o espírito ataca o meu filho, joga-o no chão, e ele começa a espumar e a ranger os dentes; e ele está ficando cada vez mais fraco. Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito, mas eles não conseguiram.
19 Jisas i harim dispela tok, na em i tokim ol manmeri olsem, “Yupela lain manmeri i no bilip, hamas taim bai mi stap yet wantaim yupela? Hamas taim moa bai mi karim hevi bilong yupela? Bringim dispela pikinini i kam long mi.”
19 Jesus disse:
20 Na ol i bringim dispela pikinini i kam long em. Dispela spirit i lukim Jisas, na kwiktaim em i sakim pikinini nogut tru, na pikinini i pundaun long graun, na i tantanim, na waitpela spet i kamap long maus bilong en.
20 Quando o levaram, o espírito viu Jesus e sacudiu com força o menino. Ele caiu e começou a rolar no chão, espumando pela boca.
21 Na Jisas i askim papa bilong en olsem, “Hamas taim em i stap olsem?” Na papa i tok, “Stat long taim em i liklik yet.
21 Aí Jesus perguntou ao pai: O pai respondeu: — Ele está assim desde pequeno.
22 Planti taim dispela spirit nogut i save tromoim em i go daun long paia na long wara, na i laik kilim em i dai. Tasol sapos yu inap, orait yu ken sori long mipela na helpim mipela.”
22 Muitas vezes o espírito o joga no fogo e na água para matá-lo. Mas, se o senhor pode, então nos ajude. Tenha pena de nós!
23 Na Jisas i tokim em olsem, “Bilong wanem yu tok, ‘sapos yu inap’? Sapos yu bilip, yu inap long mekim olgeta samting.”
23 Jesus respondeu:
24 Na kwiktaim papa bilong dispela pikinini i singaut olsem, “Mi bilip, tasol bilip bilong mi i sot. Yu mas helpim mi.”
24 Então o pai gritou: — Eu tenho fé! Ajude-me a ter mais fé ainda!
25 Jisas i lukim ol bikpela lain manmeri i ran i kam klostu long ol. Olsem na em i krosim dispela spirit nogut olsem, “Yu spirit mauspas na yaupas, mi tokim yu, yu mas lusim dispela pikinini. Na yu no ken i go insait long em gen.”
25 Quando Jesus viu que muita gente estava se juntando ao redor dele, ordenou ao espírito mau:
26 Na dispela spirit i singaut nogut, na em i sakim pikinini moa yet, na em i lusim em na i go. Na pikinini i stap olsem em i dai pinis. Na planti man i lukim na i tok, “Em i dai pinis.”
26 O espírito gritou, sacudiu o menino e saiu dele, deixando-o como morto. Por isso todos diziam que ele havia morrido.
27 Tasol Jisas i holim han bilong en na i kirapim em, na em i sanap.
27 Mas Jesus pegou o menino pela mão e o ajudou a ficar de pé.
28 Bihain Jisas i go long haus, na ol disaipel tasol i stap na ol i askim em olsem, “Olsem wanem na mipela i no inap long rausim dispela spirit nogut?”
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que foi que nós não pudemos expulsar aquele espírito?
29 Na em i tokim ol, “Pasin bilong prea tasol em inap long rausim dispela kain spirit. I no gat narapela rot.”
29 Jesus respondeu:
30 Jisas wantaim ol disaipel i lusim dispela ples na ol i wokabaut i go namel long distrik Galili. Na Jisas i no laik long wanpela man i ken save olsem em i stap,
30 Jesus e os discípulos saíram daquele lugar e continuaram atravessando a Galileia. Jesus não queria que ninguém soubesse onde ele estava
31 long wanem, em i wok long skulim ol disaipel bilong en. Em i tokim ol olsem, “Ol bai i putim Pikinini Bilong Man long han bilong ol man, na ol bai i kilim em i dai. Ol i kilim em i dai pinis, orait long de namba 3 bai em i kirap bek.”
31 porque estava ensinando os discípulos. Ele lhes dizia:
32 Tasol ol i no save long as bilong dispela tok. Na ol i pret long askim em long tokim ol.
32 Eles não entendiam o que Jesus dizia, mas tinham medo de perguntar.
33 Orait Jisas wantaim ol disaipel i kamap long taun Kaperneam. Ol i go insait long haus pinis, na Jisas i askim ol disaipel olsem, “Long rot yupela i mekim wanem toktok?”
33 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum. Quando já estavam em casa, Jesus perguntou aos doze discípulos:
34 Tasol ol i no gat tok. Long wanem, long rot ol i bin tok pait long husat em i namba wan bilong ol.
34 Mas eles ficaram calados porque no caminho tinham discutido sobre qual deles era o mais importante.
35 Na Jisas i sindaun, na i singautim ol 12-pela disaipel i kam. Na em i tokim ol olsem, “Sapos wanpela man i laik i stap namba wan, orait em i mas i stap las tru, olsem wokman bilong helpim olgeta man.”
35 Jesus sentou-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Na em i kisim wanpela liklik pikinini na i sanapim em namel long ol. Na Jisas i holim pikinini na i tokim ol disaipel olsem,
36 Aí segurou uma criança e a pôs no meio deles. E, abraçando-a, disse aos discípulos:
37 “Man i tingting long mi na i helpim wanpela liklik pikinini olsem dispela pikinini, em i helpim mi. Na man i helpim mi, em i no helpim mi tasol. Nogat. Em i helpim Papa, em i bin salim mi na mi kam.”
37 — Aquele que, por ser meu seguidor, receber uma criança como esta estará também me recebendo. E quem me receber não recebe somente a mim, mas também aquele que me enviou.
38 Jon i tokim Jisas olsem, “Tisa, mipela i lukim wanpela man i wok long rausim ol spirit nogut long nem bilong yu. Tasol em i no bihainim yumi. Olsem na mipela i tambuim em.”
38 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
39 Na Jisas i tokim em, “Yupela i no ken tambuim em. Sapos wanpela man i wokim mirakel long nem bilong mi, bai em i no inap tok nogut long mi kwiktaim.
39 Jesus respondeu:
40 Man i no birua long yumi, em i pren bilong yumi.
40 Porque quem não é contra nós é por nós.
41 Sapos wanpela man i lukim yupela, na em i ting, ‘Mi laik helpim ol dispela man bilong lain bilong Krais,’ na em i givim kap wara long yupela, orait mi tok tru long yupela, pe bilong dispela man bai i no inap lus.”
41 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem der um copo de água a vocês, porque vocês são de Cristo, com toda a certeza receberá a sua recompensa.
42 Jisas i tok moa olsem, “Sapos wanpela man i mekim wanpela bilong ol dispela liklik pikinini i bilip long mi i pundaun long sin, orait mobeta ol man i pasim wanpela bikpela ston long nek bilong dispela man, na tromoi em i go daun long solwara na bai em i dai.
42 Jesus continuou:
43 — ausente —
43 Se uma das suas mãos faz com que você peque, corte-a fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna com uma só mão do que ter as duas e ir para o inferno, onde o fogo nunca se apaga.
44 — ausente —
44 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
45 — ausente —
45 Se um dos seus pés faz com que você peque, corte-o fora! Pois é melhor você entrar na vida eterna aleijado do que ter os dois pés e ser jogado no inferno.
46 — ausente —
46 [Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.]
47 Na sapos ai bilong yu em i pulim yu long mekim sin, orait yu mas kamautim na tromoi i go. Mobeta yu gat wanpela ai tasol na yu go insait long kingdom bilong God. Nogut yu gat tupela ai na ol i tromoi yu i go long hel.
47 Se um dos seus olhos faz com que você peque, arranque-o! Pois é melhor você entrar no
48 Long dispela ples ‘ol liklik snek i wok long kaikai bodi bilong ol, ol bai i no inap pinis. Na paia i wok long kukim bodi bilong ol, em tu bai i no inap pinis.’
48 Ali os vermes que devoram não morrem, e o fogo nunca se apaga.
49 “Ol i save putim sol long olgeta ofa, bilong mekim ol i kamap klin long ai bilong God. Olsem tasol, paia i mas kamap long olgeta man.
49 — Pois todas as pessoas serão
50 “Sol em i gutpela samting. Tasol sapos pait bilong sol em i lus pinis, bai yupela inap mekim wanem na dispela sol i gat pait gen? Sol i save mekim ol abus samting i stap gut, olsem tasol yupela i mas kamap olsem gutpela sol i kamapim gutpela sindaun namel long ol brata.”
50 O sal é uma coisa útil; mas, se perder o gosto, como é que vocês poderão lhe dar gosto de novo? Tenham sal em vocês mesmos e vivam em paz uns com os outros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.