Lucas 19

Buk Baibel long Tok Pisin (TPI) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Orait Jisas i go insait long taun Jeriko, na em i laik bihainim rot i go na lusim taun.
1 Jesus entrou em Jericó e ia atravessando a cidade.
2 Wanpela man i stap long dispela taun, nem bilong en Sakius. Em i hetman bilong ol man bilong kisim takis, na em i gat planti mani.
2 Havia aí um homem muito rico chamado Zaqueu, chefe dos recebedores de impostos.
3 Em i laik lukim Jisas em i wanem kain man. Tasol bikpela lain manmeri i stap, na Sakius em i sotpela man. Olsem na em i no inap lukim Jisas.
3 Ele procurava ver quem era Jesus, mas não o conseguia por causa da multidão, porque era de baixa estatura.
4 Orait em i ran i go pas, na i go antap long wanpela diwai fik, bai em i ken lukim Jisas. Em i save, Jisas bai i wokabaut i kam long dispela rot.
4 Ele correu adiande, subiu a um sicômoro para o ver, quando ele passasse por ali.
5 Orait Jisas i kamap long dispela hap, na em i lukluk i go antap long dispela diwai, na i tokim Sakius olsem, “Sakius, yu kam daun hariap. Nau mi mas i stap long haus bilong yu.”
5 Chegando Jesus àquele lugar e levantando os olhos, viu-o e disse-lhe: Zaqueu, desce depressa, porque é preciso que eu fique hoje em tua casa.
6 Olsem na em i kam daun hariap, na bel bilong en i amamas tru, na em i kisim Jisas i go long haus bilong en.
6 Ele desceu a toda a pressa e recebeu-o alegremente.
7 Na olgeta man i lukim, ol i tok kros olsem, “Em i go i stap long haus bilong wanpela man i save mekim sin.”
7 Vendo isto, todos murmuravam e diziam: Ele vai hospedar-se em casa de um pecador...
8 Ol i stap long haus na Sakius i sanap, na em i tokim Bikpela olsem, “Bikpela, yu harim. Nau bai mi tilim olgeta samting bilong mi long tupela hap na givim wanpela hap long ol rabisman. Na sapos mi bin giamanim wanpela man na stilim wanpela samting bilong en, orait bai mi bekim 4-pela samting long en.”
8 Zaqueu, entretanto, de pé diante do Senhor, disse-lhe: Senhor, vou dar a metade dos meus bens aos pobres e, se tiver defraudado alguém, restituirei o quádruplo.
9 Na Jisas i tokim em olsem, “Nau God i kisim bek pinis ol manmeri bilong dispela haus. Dispela man tu em i pikinini bilong Abraham.
9 Disse-lhe Jesus: Hoje entrou a salvação nesta casa, porquanto também este é filho de Abraão.
10 Pikinini Bilong Man i kam bilong painim ol man i lus na kisim bek ol.”
10 Pois o Filho do Homem veio procurar e salvar o que estava perdido.
11 Ol manmeri i harim Jisas i toktok i stap, na em i givim wanpela tok piksa tu long ol, long wanem, em i kamap klostu pinis long Jerusalem, na ol i ting nau tasol kingdom bilong God bai i kamap ples klia.
11 Ouviam-no falar. E como estava perto de Jerusalém, alguns se persuadiam de que o Reino de Deus se havia de manifestar brevemente; ele acrescentou esta parábola:
12 Em i tok olsem, “Wanpela bikman i laik i go long wanpela longwe ples, bai ol i ken makim em i kamap king. Na bihain bai em i kam bek long as ples na bosim ol lain bilong en.
12 Um homem ilustre foi para um país distante, a fim de ser investido da realeza e depois regressar.
13 Taim em i laik i go, em i singautim 10-pela wokboi bilong en, na em i tilim 20 kina 20 kina long ol. Na em i tokim ol olsem, ‘Yupela kisim dispela mani na wok bisnis long en, inap long taim mi kam bek.’
13 Chamou dez dos seus servos e deu-lhes dez minas, dizendo-lhes: Negociai até eu voltar.
14 “Tasol ol wanples bilong dispela man ol i bel nogut tru long em. Olsem na taim em i go pinis ol i salim sampela man bilong bringim tok i go long dispela ples bikman i bin i go long en. Ol i mas tok olsem, ‘Mipela i no laik bai dispela man i kamap king bilong mipela.’
14 Mas os homens daquela região odiavam-no e enviaram atrás dele embaixadores, para protestarem: Não queremos que ele reine sobre nós.
15 Tasol ol i makim em i kamap king, na bihain em i kam bek. Em i kam bek pinis, orait em i tok olsem, ‘Singautim ol dispela wokboi bipo mi bin givim mani long ol. Mi laik save hamas winmani olgeta wan wan man i bin kisim.’
15 Quando, investido da dignidade real, voltou, mandou chamar os servos a quem confiara o dinheiro, a fim de saber quanto cada um tinha lucrado.
16 “Orait wanpela man i kam paslain, na em i tok, ‘Bikman, mi wok bisnis long dispela 20 kina bilong yu na mi kisim 200 kina profit long en.’
16 Veio o primeiro: Senhor, a tua mina rendeu dez outras minas.
17 Na king i tokim em olsem, ‘Yu gutpela wokboi, na yu bin mekim gutpela wok tru. Yu bin lukautim gut dispela samting i liklik tru, olsem na nau mi givim namba long yu bilong bosim 10-pela taun.’
17 Ele lhe disse: Muito bem, servo bom; porque foste fiel nas coisas pequenas, receberás o governo de dez cidades.
18 “Orait namba 2 wokboi i kam, na em i tok, ‘Bikman, mi wok bisnis long 20 kina bilong yu, na nau mi kisim 100 kina profit.’
18 Veio o segundo: Senhor, a tua mina rendeu cinco outras minas.
19 Na king i tokim em, ‘Mi putim yu bilong bosim 5-pela taun.’
19 Disse a este: Sê também tu governador de cinco cidades.
20 Na narapela wokboi i kam, na em i tok, ‘Bikman, 20 kina bilong yu i stap hia. Mi bin pasim insait long wanpela hankisip na mi putim i stap,
20 Veio também o outro: Senhor, aqui tens a tua mina, que guardei embrulhada num lenço;
21 long wanem, mi lukim yu, yu hatpela man. Samting ol arapela man i putim i stap, em yu save kisim. Na ol kaikai ol arapela man i planim, em tu yu save kisim. Olsem na mi pret long yu.’
21 pois tive medo de ti, por seres homem rigoroso, que tiras o que não puseste e ceifas o que não semeaste.
22 “Orait king i tokim dispela wokboi olsem, ‘Yu wokboi nogut tru! Long tok bilong yu yet bai mi kotim yu. Yu save pinis olsem, mi hatpela man, na mi save kisim ol samting ol arapela man i bin putim i stap na ol kaikai ol arapela man i bin planim.
22 Replicou-lhe ele: Servo mau, pelas tuas palavras te julgo. Sabias que sou rigoroso, que tiro o que não depositei e ceifo o que não semeei...
23 Orait watpo yu no bin putim mani bilong mi long beng, na taim mi kam bek mi inap kisim gen wantaim sampela winmani?’
23 Por que, pois, não puseste o meu dinheiro num banco? Na minha volta, eu o teria retirado com juros.
24 Na em i tok olsem long ol man i sanap klostu, ‘Yupela kisim dispela 20 kina long em, na givim long dispela man i gat 200 kina.’
24 E disse aos que estavam presentes: Tirai-lhe a mina, e dai-a ao que tem dez minas.
25 Na ol i tokim em olsem, ‘Bikman, em i gat 200 kina pinis.’
25 Replicaram-lhe: Senhor, este já tem dez minas!...
26 “Na em i tok, ‘Mi tokim yupela, olgeta man i gat sampela samting, bai mi givim sampela moa long ol. Tasol sapos wanpela man i no gat ol samting, orait liklik samting em i holim, em bai mi rausim long em.
26 Eu vos declaro: a todo aquele que tiver, dar-se-lhe-á; mas, ao que não tiver, ser-lhe-á tirado até o que tem.
27 Tasol ol dispela birua bilong mi, ol i no laik bai mi stap king bilong ol, yupela kisim ol i kam hia na kilim ol i dai long ai bilong mi.’”
27 Quanto aos que me odeiam, e que não me quiseram por rei, trazei-os e massacrai-os na minha presença.
28 Jisas i mekim dispela tok piksa pinis, na em i statim gen wokabaut bilong en, na i bihainim rot i go antap long Jerusalem.
28 Depois destas palavras, Jesus os foi precedendo no caminho que sobe a Jerusalém.
29 Jisas i kamap klostu long ples Betfage na Betani, long maunten ol i kolim Oliv, na em i salim tupela disaipel
29 Chegando perto de Betfagé e de Betânia, junto do monte chamado das Oliveiras, Jesus enviou dois dos seus discípulos e disse-lhes:
30 na i tokim tupela olsem, “Yutupela go long dispela ples i stap long hap. Yutupela go long dispela ples, na bai yutupela i lukim wanpela yangpela donki ol i pasim i stap. I no gat wanpela man i bin sindaun long en bipo. Lusim rop na bringim donki i kam hia.Ol i pasim wanpela yangpela donki i stap.|alt="80" src="luk 19.30 or 1G" size="span" ref="19.30"
30 Ide a essa aldeia que está defronte de vós. Entrando nela, achareis um jumentinho atado, em que nunca montou pessoa alguma; desprendei-o e trazei-mo.
31 Na sapos wanpela man i askim yutupela olsem, ‘Bilong wanem yutupela i lusim dispela donki?’, orait yutupela i mas bekim tok bilong em olsem, ‘Bikpela i gat wok long en.’”
31 Se alguém vos perguntar por que o soltais, responder-lhe-eis assim: O Senhor precisa dele.
32 Jisas i salim tupela, na tupela i go, na tupela i lukim olgeta samting i stap olsem em i bin tokim tupela.
32 Partiram os dois discípulos e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Tupela i wok long lusim rop bilong dispela donki, na ol papa bilong en ol i askim tupela olsem, “Bilong wanem yutupela i lusim dispela donki?”
33 Quando desprendiam o jumentinho, perguntaram-lhes seus donos: Por que fazeis isto?
34 Na tupela i tok, “Bikpela i gat wok long en.”
34 Eles responderam: O Senhor precisa dele.
35 Orait tupela i bringim donki i kam long Jisas. Na tupela i putim longpela klos bilong tupela antap long donki. Na ol i helpim Jisas long sindaun antap.
35 E trouxeram a Jesus o jumentinho, sobre o qual deitaram seus mantos e fizeram Jesus montar.
36 Em i sindaun long donki na i go, na ol manmeri i rausim longpela klos bilong ol na lainim long rot.
36 À sua passagem, muitas pessoas estendiam seus mantos no caminho.
37 Em i kam klostu pinis long hap rot i lusim maunten Oliv na i go daun. Na ol bikpela lain disaipel bilong en i stat long amamas. Ol i ting long olgeta mirakel ol i bin lukim, na ol i singaut strong, na ol i litimapim nem bilong God.
37 Quando já se ia aproximando da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos, tomada de alegria, começou a louvar a Deus em altas vozes, por todas as maravilhas que tinha visto.
38 Ol i singaut olsem, “God i ken mekim gut long dispela king i kam long nem bilong Bikpela. Litimapim nem bilong God Antap Tru! Em i mekim yumi manmeri i stap bel isi.”
38 E dizia: Bendito o rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória no mais alto dos céus!
39 Na sampela Farisi ol i stap insait long dispela bikpela lain manmeri, ol i tokim Jisas olsem, “Tisa, yu mas krosim ol dispela disaipel bilong yu. Ol i no ken mekim dispela kain tok.”
39 Neste momento, alguns fariseus interpelaram a Jesus no meio da multidão: Mestre, repreende os teus discípulos.
40 Na em i bekim tok olsem, “Mi tokim yupela, sapos ol i pasim maus, ol ston yet bai i singaut na litimapim nem bilong God.”
40 Ele respondeu: Digo-vos: se estes se calarem, clamarão as pedras!
41 Jisas i kamap klostu long Jerusalem, na em i lukim taun, na em i krai long em.
41 Aproximando-se ainda mais, Jesus contemplou Jerusalém e chorou sobre ela, dizendo:
42 Em i tok olsem, “Jerusalem, nau long dispela de yet mi laik bai yu ken save long ol samting inap long mekim yu i stap gut. Tasol ol dispela samting i stap hait, na yu no inap lukim.
42 Oh! Se também tu, ao menos neste dia que te é dado, conhecesses o que te pode trazer a paz!... Mas não, isso está oculto aos teus olhos.
43 Yu harim. Bihain wanpela taim bai i kamap, na ol birua bilong yu bai i kam hipim graun raunim bikpela banis bilong yu. Na ol bai i banisim yu tru long olgeta hap.
43 Virão sobre ti dias em que os teus inimigos te cercarão de trincheiras, te sitiarão e te apertarão de todos os lados;
44 Na ol bai i brukim yu na bagarapim yu tru, yu wantaim ol pikinini bilong yu i stap insait long yu. Na ol bai i no larim wanpela ston bilong yu i stap antap long narapela ston, long wanem, yu no bin save long taim God i kam bilong helpim yu.”
44 destruir-te-ão a ti e a teus filhos que estiverem dentro de ti, e não deixarão em ti pedra sobre pedra, porque não conheceste o tempo em que foste visitada.
45 Orait Jisas i go insait long banis bilong tempel, na em i stat long rausim ol man i mekim wok bisnis i stap long dispela hap.
45 Em seguida, entrou no templo e começou a expulsar os mercadores.
46 Em i tokim ol olsem, “Buk bilong God i gat tok olsem, ‘Haus bilong mi bai i stap haus bilong beten.’ Tasol yupela i mekim em i kamap olsem ples hait bilong ol stilman.”
46 Disse ele: Está escrito: A minha casa é casa de oração! Mas vós a fizestes um covil de ladrões {Is 56,7; Jr 7,11}.
47 Na long olgeta de em i wok long skulim ol manmeri insait long banis bilong tempel. Na ol bikpris na ol saveman bilong lo na ol hetman bilong ol manmeri, ol i stat long painim rot bilong kilim Jisas i dai.
47 Todos os dias ensinava no templo. Os príncipes dos sacerdotes, porém, os escribas e os chefes do povo procuravam tirar-lhe a vida.
48 Tasol olgeta manmeri i strong tumas long harim tok bilong em, olsem na ol hetman i no lukim wanpela rot bilong kilim em i dai.
48 Mas não sabiam como realizá-lo, porque todo o povo ficava suspenso de admiração, quando o ouvia falar.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.