Romanos 7
Hua̱ xasa̱sti talacca̱xlan quinTla̱tican Jesucristo (TOSNT) vs VC
1 Nata̱lani̱n judíos, huixín tancs catzi̱yá̱tit pi̱ yama̱ xli̱ma̱paksi̱n Moisés caj xma̱n huá̱ tla̱n li̱ma̱paksi̱y hua̱ntu̱ xli̱tlahuat cha̱tum xli̱makua lamajcú̱ ca̱tuxá̱huat, sa̱mpi̱ pala aya ni̱ni̱t yama̱ chixcú, nia̱lh lakchá̱n nama̱kantaxti̱y pala tú̱ ya̱ li̱ma̱paksí̱n.
1 Ignorais, irmãos {falo aos que têm conhecimentos jurídicos}, que a lei só tem domínio sobre o homem durante o tempo que vive?
2 Quit nacca̱ta̱ma̱lacastucniyá̱n aktum takalhchihuí̱n hua̱ la̱ntla̱ quintasmani̱ncán, usu nahuana̱hu c-aktum tapu̱chuhuani. C-xli̱ma̱paksi̱n Moisés huan pi̱ cha̱tum pusca̱t hua̱nti̱ ta̱tapu̱chuhuani̱t cha̱tum chixcú, caj luhua xma̱n huá̱ tapaksi̱niy xli̱makua yuma̱ chixcú̱ lama̱ xastacná; hua̱mpi̱ lapi̱ nani̱y xchixcú, xlá̱ tla̱n nata̱tapu̱chuhuay acha̱tum hua̱nti̱ chuná̱ napuhuaniy, chu̱ ni̱ tlahuay tala̱kalhí̱n caj xpa̱lacata hua̱ntu̱ natlahuay.
2 Assim, a mulher casada está sujeita ao marido pela lei enquanto ele vive; mas, se o marido morrer, fica desobrigada da lei que a ligava ao marido.
3 Hua̱mpi̱ pala yuma̱ pusca̱t nata̱tza̱lay, chu̱ nata̱tahuilay a̱tanuj chixcú̱ ma̱squi lamajcú̱ xta̱ko̱lú, pus xli̱ca̱na̱ tlanca tala̱kalhí̱n tlahuay. Hua̱mpi̱ pala aya ni̱ni̱t xchixcú, xlá̱ tla̱n nata̱tahuilay a̱tanuj chixcú̱ pala chuná̱ puhuán, chu̱ ni̱ tlahuay tala̱kalhí̱n, ni̱ pala tí̱ catili̱huánilh.
3 Por isso, enquanto viver o marido, se se tornar mulher de outro homem, será chamada adúltera. Porém, morrendo o marido, fica desligada da lei, de maneira que, sem se tornar adúltera, poderá casar-se com outro homem.
4 Nata̱laní̱n, na̱ chuná̱ chú̱ huixín ca̱qui̱taxtuniyá̱n hua̱nti̱ li̱pa̱huaná̱tit Jesús, sa̱mpi̱ xapu̱lana̱ huá̱ xtapaksi̱niyá̱tit xli̱ma̱paksi̱n Moisés, chu̱ fuerza̱ mili̱xoko̱natcán xuani̱t pala ni̱ xtima̱kantaxtí̱tit pacs hua̱ntu̱ huan mili̱ma̱kantaxti̱tcán xuani̱t. Hua̱mpi̱ acxni̱ Cristo ni̱lh, huixín lacxtum ta̱ní̱tit, huá̱ xpa̱lacata, nia̱lh lay ca̱ma̱paksi̱yá̱n tama̱ li̱ma̱paksí̱n. Huixín huatiya̱ tapaksi̱niyá̱tit Cristo hua̱nti̱ lakastakuánalh ca̱li̱ní̱n laqui̱mpi̱ milatama̱tcán nali̱scujnaniyá̱tit Dios.
4 Assim, meus irmãos, também vós estais mortos para a lei, pelo sacrifício do corpo de Cristo, para pertencerdes a outrem, àquele que ressuscitou dentre os mortos, a fim de que demos frutos para Deus.
5 Hasta acxni̱ huacu xquinca̱ma̱paksi̱yá̱n yama̱ xali̱xcajnit quinta̱yatcán hua̱ntu̱ luhua li̱smani̱ni̱t tlahuay catu̱hua̱ hua̱ntu̱ ni̱ tla̱n, ni̱ lay xtlahuaya̱hu hua̱ntu̱ xatla̱n, huata xta̱chuná̱ pala fuerza xquinca̱aktlakaya̱huayá̱n natlahuaya̱hu hua̱ntu̱ xli̱ma̱paksi̱n Dios quinca̱li̱huaniyá̱n pi̱ ni̱ quili̱tlahuatcán hua̱mpi̱ yamá̱ hua̱ntu̱ xtlahuama̱hu caj naquinca̱ma̱laktzanka̱yá̱n ca̱li̱ní̱n.
5 De fato, quando estávamos na carne, as paixões pecaminosas despertadas pela lei operavam em nossos membros, a fim de frutificarmos para a morte.
6 Hua̱mpi̱ hua̱ chú̱ pi̱ aya ta̱ni̱ni̱tahu Cristo, pus aya laktaxtunini̱tahu tama̱ xli̱tlihuaka li̱ma̱paksí̱n hua̱ntu̱ ni̱ lay xma̱kantaxti̱ya̱hu, ma̱squi luhua juerza̱ xquinca̱ma̱tlahui̱putuná̱n. Quin nia̱lh pe̱cuana̱hu pala ni̱ pacs nama̱kantaxti̱ya̱hu yama̱ li̱ma̱paksí̱n, sa̱mpi̱ chú̱ hua̱ Espíritu Santo quinca̱ma̱catzi̱ni̱yá̱n la̱ntla̱ li̱pa̱xuhu, chu̱ aksti̱tum nalatama̱ya̱hu namakapa̱xuhuaya̱hu Dios.
6 Agora, mortos para essa lei que nos mantinha sujeitos, dela nos temos libertado, e nosso serviço realiza-se conforme a renovação do Espírito e não mais sob a autoridade envelhecida da letra.
7 ¿Pi̱ lakchá̱n chi̱nchu̱ nahuana̱hu pi̱ hua̱ xli̱ma̱paksi̱n Moisés ma̱tlahui̱nán tala̱kalhí̱n? ¡Ni̱ chuná̱ xlá! Sa̱mpi̱ pala ni̱ huá cahuá̱ tama̱ li̱ma̱paksí̱n, ni̱ xacticátzi̱lh xatú̱ yama̱ tala̱kalhí̱n, ni̱ xacticátzi̱lh pala ni̱tlá̱n catu̱huá̱ naclakati̱lacá̱n hua̱ntu̱ ni̱ quilá, pala ni̱ huá cahuá̱ xli̱ma̱paksi̱n Moisés xquintihuánilh anta̱ni̱ na̱má̱ huán: “Ni̱tú̱ tilakati̱lacapina̱ hua̱ntu̱ kalhi̱y minta̱chixcú.”
7 Que diremos, então? Que a lei é pecado? De modo algum. Mas eu não conheci o pecado senão pela lei. Porque não teria idéia da concupiscência, se a lei não dissesse: Não cobiçarás {Ex 20,17}.
8 Hua̱mpi̱ huata yama̱ xali̱xcajnit quintá̱yat tu̱ li̱smani̱ni̱t tlahuay tala̱kalhí̱n quimakatlájalh, chu̱ quima̱puhuá̱ni̱lh pi̱ catu̱huá̱ xackálhi̱lh hua̱ntu̱ quit ni̱tú̱ ckalhi̱y, yama̱ hua̱ntu̱ xli̱ma̱paksi̱n Dios ni̱ lacasquín natlahuaya̱hu. Hua̱mpi̱ hua̱ lapi̱ ni̱tú̱ cahuá̱ li̱ma̱paksí̱n, ma̱squi xtlahuaca̱ tala̱kalhí̱n ni̱tí̱ tú̱ xli̱huánilh, chu̱ ni̱tí̱ nacatzi̱y pala naxoko̱nán xpa̱lacata hua̱ntu̱ tlahuani̱t.
8 Foi o pecado, portanto, que, aproveitando-se da ocasião que lhe foi dada pelo preceito, excitou em mim todas as concupiscências; porque, sem a lei, o pecado estava morto.
9 Xapu̱lana̱ acxni̱ ni̱ xaclakapasa̱ xli̱ma̱peksi̱n Moisés xta̱chuná̱ xastacna xaclama̱, ni̱tú̱ xacli̱puhuán pala ni̱ xacma̱kantaxti̱ma̱, hua̱mpi̱ acxni̱ clakapasli, luhua kálhi̱lh xli̱tlihueke tala̱kalhí̱n hua̱ntu̱ xactlahuama̱, cha̱nchu̱ quit xta̱chuná̱ xaní̱n cuá̱.
9 Quando eu estava sem a lei, eu vivia; mas, sobrevindo o preceito, o pecado recobrou vida,
10 Chuná̱ na̱ cakáta̱ksli̱ pi̱ huatiya̱ yama̱ li̱ma̱paksí̱n hua̱ntu̱ xaccatzi̱y pi̱ naquima̱xqui̱y li̱pa̱xuhu latáma̱t pala tla̱n nacma̱kantaxti̱y, antá̱ quima̱akatá̱ksni̱lh pi̱ quit ni̱ luhua li̱huana̱ cma̱kantaxti̱ma̱ hua̱ntu̱ quinca̱li̱ma̱paksi̱yá̱n, chu̱ xafuerza̱ pi̱ nacxoko̱nán, chu̱ naclaktzanka̱y ca̱li̱ní̱n.
10 e eu morri. Assim o mandamento, que me devia dar a vida, conduziu-me à morte.
11 Sa̱mpi̱ yama̱ xala̱kalhi̱na quintá̱yat hua̱ntu̱ xquima̱pu̱hua̱ni̱y pi̱ nactlahuay tala̱kalhí̱n, quilaksoka̱lí̱nilh nactlahuay hua̱ntu̱ huan c-xli̱ma̱paksi̱n Dios, huata chá̱ caj li̱huacá̱ quima̱puhuá̱ni̱lh pi̱ nactlahuay hua̱ntu̱ naquima̱laktzanka̱ya̱huay.
11 Porque o pecado, aproveitando da ocasião do mandamento, seduziu-me, e por ele me levou à morte.
12 Xli̱ca̱na̱ pi̱ hua̱ tama̱ xli̱ma̱paksi̱n Moisés luhua xtachihui̱n Dios, chu̱ luhua tla̱n sa̱mpi̱ antá̱ lacatancs huan hua̱ntu̱ quili̱tlahuatcán, chu̱ la̱ntla̱ tancs nalatama̱ya̱hu c-xlacatí̱n.
12 Por conseguinte, a lei é santa e o mandamento é santo, e justo, e bom...
13 Pus pala hua̱ xli̱ma̱paksi̱n Dios luhua tancs hua̱ntu̱ huán, ¿tú̱huan chi̱nchu̱ quit quimakstuntláhualh, chu̱ quima̱laktzánka̱lh ca̱li̱ní̱n? ¡Xli̱ca̱na̱ xlá̱ pi̱ ni̱ chuná! Sa̱mpi̱ hua̱ yama̱ xali̱xcajnit quintá̱yat hua̱ntu̱ quima̱tlahui̱y tala̱kalhí̱n quiakskáhuilh, chu̱ hasta ca̱x quima̱tláhui̱lh hua̱ntu̱ huan c-xli̱ma̱paksi̱n Dios pi̱ ni̱ quili̱tláhuat, chu̱ chuná̱ li̱talúlokli̱ pi̱ xli̱ca̱na̱ hua̱ ma̱laktzanka̱ná̱ yama̱ tala̱kalhí̱n. Hua̱mpi̱ hua̱ xli̱ma̱paksi̱n Dios lacatancs ma̱siyuy pi̱ huá̱ luhua li̱xcájnit la̱ntla̱ ma̱laktzanka̱nán tala̱kalhí̱n hua̱ntu̱ ckalhi̱y c-quilatáma̱t.
13 Então o que é bom tornou-se causa de morte para mim? De certo que não. Foi o pecado que, para se mostrar realmente pecado, acarretou para mim a morte por meio do que é bom, a fim de que, pelo mandamento, o pecado se fizesse excessivamente pecaminoso.
14 Catzi̱ya̱hu pi̱ Xli̱ma̱paksi̱n Dios luhua tla̱n, sa̱mpi̱ lacatancs quinca̱huaniyá̱n la̱ntla̱ luhua quili̱latama̱tcán, hua̱mpi̱ huata huá̱ chú̱ xali̱xcajnit quintá̱yat, chu̱ hua̱ntu̱ caj quiacstu quintapa̱xuhuá̱n quima̱puhua̱ni̱y pi̱ cactláhualh tala̱kalhí̱n, chu̱ huata huá̱ ckalhakaxmata.
14 Sabemos, de fato, que a lei é espiritual, mas eu sou carnal, vendido ao pecado.
15 Quit ni̱ pala tzinú̱ cakata̱ksa̱ hua̱ntu̱ quiakspulay, sa̱mpi̱ ni̱ huá̱ ctlahuay hua̱ntu̱ quit cpuhuán, chu̱ na̱ chuná̱ hua̱ntu̱ quit cpuhuán nia̱lh xactláhualh, acxni̱ ccatzi̱palay pi̱ huatiya̱ ctlahuapalani̱t c-quilatáma̱t.
15 Não entendo, absolutamente, o que faço, pois não faço o que quero; faço o que aborreço.
16 Hua̱mpi̱ lapi̱ quit cli̱puhuán acxni̱ ctlahuay hua̱ntu̱ cpuhuán pi̱ nia̱lh xactláhualh sa̱mpi̱ li̱huán Dios, yuma̱ huamputún pi̱ xli̱ca̱na̱ ccatzi̱y pi̱ hua̱ Xli̱ma̱paksi̱n Dios pi̱ luhua tla̱n.
16 E, se faço o que não quero, reconheço que a lei é boa.
17 Xli̱ca̱na̱ pi̱ acxni̱ ctlahuay hua̱ntu̱ nia̱lh ctlahuaputún, qui̱taxtuy xta̱chuná̱ la̱mpala ni̱ quit ma̱n ctlahuama̱, hua̱mpi̱ hua̱ xali̱xcajnit quintá̱yat quima̱tlahui̱y.
17 Mas, então, não sou eu que o faço, mas o pecado que em mim habita.
18 Quit tancs ccatzi̱y pi̱ yuma̱ xtlahuana tala̱kalhí̱n quintá̱yat hua̱ntu̱ ckalhi̱y quimakatlajani̱t, sa̱mpi̱ c-quilatáma̱t xli̱ca̱na̱ pi̱ ni̱tú̱ ckalhi̱y hua̱ntu̱ tla̱n talacapa̱stacni. Ma̱squi lakachuní̱n clacapa̱stacma̱ pi̱ xactláhualh hua̱ntu̱ tla̱n tatlahu, xli̱ca̱na̱ pi̱ ni̱ lay cma̱kantaxti̱y.
18 Eu sei que em mim, isto é, na minha carne, não habita o bem, porque o querer o bem está em mim, mas não sou capaz de efetuá-lo.
19 Xli̱pacs hua̱ntu̱ cpuhuán xactláhualh hua̱ntu̱ tla̱n, ni̱ lay cacstutlahuay, hua̱mpi̱ huata luhua pi̱ huatiya̱ ctlahuay hua̱ntu̱ cpuhuán pi̱ nia̱lh xactláhualh.
19 Não faço o bem que quereria, mas o mal que não quero.
20 Pus pala quit ctlahuapalay hua̱ntu̱ cpuhuán pi̱ nia̱lh xactláhualh, luhua lacatancs ctaluloka̱ pi̱ nia̱lh huá̱ antá̱ c-quinacú̱ mina̱chá̱ quintalacapa̱stacni̱ pi̱ chuná̱ nactlahuay, hua̱mpi̱ hua̱ xali̱xcajnit quintá̱yat tu̱ quimakatlajani̱t quima̱tlahui̱y tala̱kalhí̱n.
20 Ora, se faço o que não quero, já não sou eu que faço, mas sim o pecado que em mim habita.
21 Quit luhua stalanca ccatzi̱y pi̱ ma̱squi maklhu̱huatá̱ cpuhuán pi̱ xactláhualh hua̱ntu̱ tla̱n tatlahu, hua̱mpi̱ acxni̱ chuná̱ clacapa̱staca, hua tuncán quiactahuacapalaya̱chi̱ pi̱ cactláhualh hua̱ntu̱ ni̱ tla̱n.
21 Encontro, pois, em mim esta lei: quando quero fazer o bem, o que se me depara é o mal.
22 Hua̱ la̱ntla̱ luhua quit c-quinacú̱, luhua xli̱ca̱na̱ clakati̱y hua̱ntu̱ huan xli̱ma̱paksi̱n Dios,
22 Deleito-me na lei de Deus, no íntimo do meu ser.
23 hua̱mpi̱ huí̱ pu̱lactum c-quimacni̱ hua̱ntu̱ quisoka̱li̱y pi̱ nacma̱kantaxti̱y, hua̱ tama̱ quintá̱yat hua̱ntu̱ taji̱ li̱smani̱ni̱t natlahuay tala̱kalhí̱n hua̱ntu̱ quima̱puhua̱ni̱y pi̱ nactlahuay tala̱kalhí̱n, xlá̱ quimakatlajani̱t, chu̱ quima̱paksi̱y xta̱chuná̱ la̱ xtachí̱n.
23 Sinto, porém, nos meus membros outra lei, que luta contra a lei do meu espírito e me prende à lei do pecado, que está nos meus membros.
24 ¡Li̱lakalhamánat quit sa̱mpi̱ cha̱catzi̱ya̱ aya caktzanka̱ta̱yani̱t! ¿Tí̱ cahuá̱ tla̱n naquilakma̱xtuy pi̱ ni̱ naquima̱tlahui̱y tala̱kalhí̱n tama̱ xtlahuana tala̱kalhi̱n quintá̱yat hua̱ntu̱ ckalhi̱y?
24 Homem infeliz que sou! Quem me livrará deste corpo que me acarreta a morte?...
25 Ca̱na̱ cpa̱xcatcatzi̱niy Dios pi̱ xma̱n hua̱ Quimpu̱chinacan Jesucristo tla̱n naquilakma̱xtuy. Chuná̱ pi̱ hua̱ quit luhua c-quintapuhuá̱n, cli̱ta̱yaputún pi̱ xacma̱kantáxti̱lh xli̱ma̱paksi̱n Dios, hua̱mpi̱ ni̱ lay aktziyaj clatama̱y sa̱mpi̱ huá̱ quimakatlajani̱t xali̱xcajnit quintá̱yat, chu̱ xta̱chuná̱ la̱mpala xtachí̱n quima̱paksi̱y tala̱kalhí̱n.
25 Graças sejam dadas a Deus por Jesus Cristo, nosso Senhor! Assim, pois, de um lado, pelo meu espírito, sou submisso à lei de Deus; de outro lado, por minha carne, sou escravo da lei do pecado.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.