Marcos 9
Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs NVI
1 Ate ikuᵽaka Jesúre nare ãrĩka: —Rita sime, tẽrĩwa'ribaji kirikaᵽi Tuᵽarãte jã'merũkia eyarãñu. I'suᵽaka simamaka õñia nimañujuju, ĩ'rãrimarã õ'õrã yika imarãte sĩarãñu,— nare kẽrĩka.
1 E lhes disse: "Garanto-lhes que alguns dos que aqui estão de modo nenhum experimentarão a morte, antes de verem o Reino de Deus vindo com poder".
2 Ĩ'rõtẽñarirakarĩmi be'erõ'õ Ᵽedro, Santiago, Juan maekarakamarãre Jesúre ᵽusiᵽemarã akawa'rika. Torã neyaeka ᵽoto aᵽea ĩoika Jesúre jaᵽakã'ã niaeka.
2 Seis dias depois, Jesus tomou consigo Pedro, Tiago e João e os levou a um alto monte, onde ficaram a sós. Ali ele foi transfigurado diante deles.
3 Kijariroaka boitakaja ya'tarika sajarika, samajũjekoᵽemakaoka ᵽemawa'ribaji boiya'tarika sajarika.
3 Suas roupas se tornaram brancas, de um branco resplandecente, como nenhum lavandeiro no mundo seria capaz de branqueá-las.
4 I'suᵽaka Jesúre jarika ᵽoto, torã Elías, Moisés imaroyikarã kiᵽõ'irã ᵽemakotowirikarã. I'suᵽaka baatirã kika najaimaka maekarakamarã kiakawa'rikarãte sĩaeka.
4 E apareceram diante deles Elias e Moisés, os quais conversavam com Jesus.
5 I'suᵽaka sima ĩatirã naᵽuᵽataeka. I'suᵽaka simamaka ᵽuᵽatawa'ri, marãkã'ã ãrĩwãrũberiwa'riji ikuᵽaka Ᵽedrote ãrĩka: —Mia'mitiᵽe wãrõrimaji, õ'õrã maimajĩka jiitaka sime. Mijaro'si maekarakawi'i ᵽesiwi'ia yija baarãñu. Miriwi'i, Moisériwi'i, suᵽabatirã Elíariwi'ioka yija baarãñu,— kire kẽrĩka.
5 Então Pedro disse a Jesus: "Mestre, é bom estarmos aqui. Façamos três tendas: uma para ti, uma para Moisés e uma para Elias".
6 — ausente —
6 Ele não sabia o que dizer, pois estavam apavorados.
7 I'suᵽaka kimaeka ᵽoto oko ũmakaka uᵽaka ruira'atirã nare sarubu'ataeka. I'suᵽaka baatirã ikuᵽaka nare sajaika sawatoᵽekaᵽi: —Ĩ'ĩ, kime Yimaki. Yiwãtaitakiji kime. Suᵽa imarĩ jia kire mija ã'mitiriᵽẽabe,— sãrĩka.
7 A seguir apareceu uma nuvem e os envolveu, e dela saiu uma voz, que disse: "Este é o meu Filho amado. Ouçam-no! "
8 I'suᵽaka nare sãrĩka be'erõ'õ, ĩabaotaerã baakõrĩ ĩ'rĩkaja Jesúre rĩkakamaᵽakã'ã niaeka mae.
8 Repentinamente, quando olharam ao redor, não viram mais ninguém, a não ser Jesus.
9 Ĩmimaᵽemarã nimaekarõ'õᵽi kika torã a'rikarãᵽitiyika Jesúre tu'ara'aeka ate. Natu'arijarika ᵽoto ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Mija ĩako'a aᵽerãte mija boja'si. Yi'i, Ᵽo'imaja Ma'mire reyarãka simako'omakaja õñia yijariᵽe'rirãka be'erõ'õ aᵽerãte samija bojarãñu,— nare kẽrĩka.
9 Enquanto desciam do monte, Jesus lhes ordenou que não contassem a ninguém o que tinham visto, até que o Filho do homem tivesse ressuscitado dos mortos.
10 I'suᵽaka kẽrĩka jia yi'rikarã imarĩ, aᵽerãte sanabojaberika. I'suᵽaka simako'omakaja natiyiaja ᵽuri ikuᵽaka narĩbu'aeka: —¿Marãkã'ã ãrĩwa'ri “Reyariᵽotojo ate õñia yijariᵽe'rirãñu”, kẽrĩko'o ruku?— narĩka.
10 Eles guardaram o assunto apenas entre si, discutindo o que significaria "ressuscitar dos mortos".
11 I'suᵽaka ãrĩkarã imarĩ ikuᵽaka kire najẽrĩaeka: —¿Dako baaerã, “Ᵽo'imajare jã'merũkikaTuᵽarãte ᵽũãtaerã baarãka ruᵽu Elías imaki mamarĩ etaũ'murãki”, Moiséte jã'meka wãrõrimajare ãñu?— narĩka.
11 E lhe perguntaram: "Por que os mestres da lei dizem que é necessário que Elias venha primeiro? "
12 I'suᵽaka naᵽakã'ã, —Rita sime suᵽa nañua. Elías imaekakite baaeka uᵽaka baarimaji etarãki mamarĩ. Etatirã, ritaja imatikaja nimaokaro'si ikuᵽaka ᵽo'imajare kẽrĩrãñu: “Koyiaja sajariwa'yu Tuᵽarãte ᵽũatarãkire etarũkia. I'suᵽaka simamaka Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽakaja baabaraka, kire ta'atikaja mija imabe.” Ikuᵽaka ñañua õrĩriᵽotojo “Ketarãka ᵽotorã jia kire mabaaye'e”, ᵽo'imajare ãrĩᵽuᵽajoakoᵽeyu. I'suᵽaka naᵽuᵽajoaika simako'omakaja, ikuᵽaka kijũarãñu ãrĩwa'ri Tuᵽarãrika bikija o'ora'aekarãte yireka ãrĩka: “Ᵽo'imaja Ma'mire ba'iaja ã'mika jũarãñu. Suᵽabatirã ‘Tuᵽarãte ᵽũataekakimarĩka mime’, ãᵽaraka ᵽo'imajare kire ᵽe'yorãñu.”
12 Jesus respondeu: "De fato, Elias vem primeiro e restaura todas as coisas. Então, por que está escrito que é necessário que o Filho do homem sofra muito e seja rejeitado com desprezo?
13 Rita sime. Elías imaekaki uᵽaka baarimaji etatiraᵽaki mae. I'suᵽaka simamaka nayaᵽaika uᵽakaja ba'iaja ᵽo'imajare kire baaraᵽe. I'suᵽaka kijũarũkia uᵽakaja ãñua Tuᵽarãrika no'oeka ᵽũñurã,— nare kẽrĩka.
13 Mas eu lhes digo: Elias já veio, e fizeram com ele tudo o que quiseram, como está escrito a seu respeito".
14 Torãjĩrã mae aᵽerã kika wãrũrimaja ᵽõ'irã Jesúre ᵽe'rieyaeka ate. Torã keyaeka ᵽoto kika wãrũrimaja ᵽõ'irã rĩkimarãja ᵽo'imajare imaeka. Suᵽabatirã Moiséte jã'meka wãrõrimajare kika wãrũrimajaka okabojibu'abaraka nimamaka kĩaeyaeka.
14 Quando chegaram onde estavam os outros discípulos, viram uma grande multidão ao redor deles e os mestres da lei discutindo com eles.
15 “Ikuᵽarõ'õᵽiji Jesúre etarãñu je'e”, ãrĩᵽuᵽajoabekaja imaekarã imarĩ, ketamaka ĩawa'ri, jĩjimaitakaja ᵽo'imajare jarika. Jĩjimaka jariwa'ri kiᵽõ'irã narĩrĩwa'rika kire jẽñarĩ.
15 Logo que todo o povo viu Jesus, ficou muito surpreso e correu para saudá-lo.
16 I'suᵽaka ᵽo'imajare imaekarõ'õrã eyatirã ikuᵽaka kika wãrũrimajare kijẽrĩaeka: —¿Dakoakaka naka mija okabojiko'o?— nare kẽrĩka.
16 Perguntou Jesus: "O que vocês estão discutindo? "
17 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, ikuᵽaka ĩ'rĩkate ᵽo'imaja watoᵽekaᵽi kire yi'rika: —Mia'mitiᵽe wãrõrimaji. Yimaki kiᵽuᵽakarã Satanárika ima kireka ña'rĩjãika imaki, suᵽabatirãoka okamarĩka kime. I'suᵽaka imaki kimamaka, miᵽõ'irã kire ye'era'ako'o.
17 Um homem, no meio da multidão, respondeu: "Mestre, eu te trouxe o meu filho, que está com um espírito que o impede de falar.
18 Ikuᵽaka kire sabaarijayu: Yimakire ba'iaja sabaaika rakakaja jãjia kire saña'atarijayu. I'suᵽaka kire sabaaika ᵽoto kirijeaᵽi jõᵽotakaja ᵽoririjayua. Suᵽabatirãoka kioᵽia kã'rĩᵽaatabaraka ritikaja kijiyirijayu. I'suᵽaka kimamaka “Yimaki ᵽuᵽakarã Satanárika ima ña'rĩjãikakite mija ᵽoatabe”, ñarĩkoᵽeko'o mika wãrũrimajare. Suᵽa ñarĩko'omakaja sanaᵽoatawãrũberiko'o,— kire kẽrĩka.
18 Onde quer que o apanhe, joga-o no chão. Ele espuma pela boca, range os dentes e fica rígido. Pedi aos teus discípulos que expulsassem o espírito, mas eles não conseguiram".
19 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka Jesúre ãrĩka ᵽo'imajare: —Yika ñoaka yibaarijayua ĩarijayurã imariᵽotojo, “¿Yaje rita Tuᵽarãrikaᵽi yijare kijeyobaatiyajĩñu ruku?”, ãñurã mija ime bai je'e ruᵽu. I'suᵽaka imarã imarĩ, yire mija ã'mitiriᵽẽaokaro'si ¿no'ojĩrã takaja mijare yiwãrõrãñu je'e? Mae, yiᵽõ'irã me'rĩre mija e'era'abe,— nare kẽrĩka.
19 Respondeu Jesus: "Ó geração incrédula, até quando estarei com vocês? Até quando terei que suportá-los? Tragam-me o menino".
20 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã Jesús ᵽõ'irã kire ne'ewa'rika. Jesúre ĩawa'ri, ikuᵽarõ'õᵽiji me'rĩreka imaekakire kire tarataeka. I'suᵽaka kire sabaamaka, jĩrĩña'rĩtirã kitũrũeka. I'suᵽaka baabaraka jõᵽoaja kirijokoᵽea jarika.
20 Então, eles o trouxeram. Quando o espírito viu Jesus, imediatamente causou uma convulsão no menino. Este caiu no chão e começou a rolar, espumando pela boca.
21 I'suᵽaka kibaamaka ĩatirã ikuᵽaka kiᵽakire kijẽrĩaeka: —¿Dikarakakuri wejejẽ'rãka mimakire eyawa'yu i'suᵽaka kima?— kire kẽrĩka. I'suᵽaka kẽᵽakã'ã, ikuᵽaka kiyi'rika: —Kũᵽajĩka kimaeka ᵽotorãja i'suᵽaka yimakire imaũ'mueka.
21 Jesus perguntou ao pai do menino: "Há quanto tempo ele está assim? " "Desde a infância", respondeu ele.
22 Ĩ'rãkurimarĩa ᵽekaõ'toarã Satanárika ima kire ña'ataraᵽe, suᵽabatirã okoarãoka kire saña'ataroyiraᵽe kire riatariyaᵽawa'ri. I'suᵽaka simamaka sakaka jiewãrũiki mimaye'e, yijare miwayuĩarãkareka yijaro'si kire mijiebe,— kire kẽrĩka.
22 "Muitas vezes o tem lançado no fogo e na água para matá-lo. Mas, se podes fazer alguma coisa, tem compaixão de nós e ajuda-nos. "
23 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiriwa'ri, ikuᵽaka kire kẽrĩka: —¿Dako baaerã, “Jiewãrũiki mimaye'e”, yire meñu je'e? Yire ã'mitiriᵽẽaiki mimarãkareka, “Dakoa ka'wisika imabeyua miro'si”, yire merĩrãñu,— kire kẽrĩka.
23 "Se podes? ", disse Jesus. "Tudo é possível àquele que crê. "
24 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka kiᵽakire ãrĩka: —“Yimakire kijiejĩñu je'e aᵽeyari”, ãrĩwa'ri mire ña'mitiriᵽẽayu. Suᵽa imarĩ jiibaji mire ña'mitiriᵽẽaokaro'si yire mijeyobaabe,— akasererikaᵽi kire kẽrĩka.
24 Imediatamente o pai do menino exclamou: "Creio, ajuda-me a vencer a minha incredulidade! "
25 I'suᵽaka jaibaraka Jesúre imaeka ᵽoto rĩkimabaji ᵽo'imajare naᵽõ'irã rĩrĩra'amaka kĩaeka. Rĩkimarãja ni'tamaka kĩaekarãre kiᵽõ'irã etabeyukaji ikuᵽaka Satanárika ima kẽrĩka: —Mia'mitiᵽe, ᵽo'imajare okamarĩa imaerã, ã'mitiribeyurã nimaokaro'sioka nare imarũjeiki mimamaka me'rĩ ᵽuᵽakareka mire yiᵽorirũjeyu. Suᵽabatirã aᵽekurioka kireka miña'rĩjãibesarãñu,— sakẽrĩka.
25 Quando Jesus viu que uma multidão estava se ajuntando, repreendeu o espírito imundo, dizendo: "Espírito mudo e surdo, eu ordeno que o deixe e nunca mais entre nele".
26 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiriwa'ri tĩmarĩji akasererikaᵽi, tararikaᵽitiyika kire sariaña'taeka. Suᵽa kire baatirã kiᵽuᵽakareka ña'rĩjãikakite ᵽorika mae. Kiᵽoritaᵽaeka be'erõ'õ ᵽuᵽaririkaki uᵽaka me'rĩte jarika. Toᵽi kire ĩatirã, “Koᵽakaja jĩrĩka kimajaka ime”, ᵽo'imajare ãrĩka.
26 O espírito gritou, agitou-o violentamente e saiu. O menino ficou como morto, a ponto de muitos dizerem: "Ele morreu".
27 I'suᵽaka narĩko'omakaja kiᵽitakaᵽi kire ñi'atirã Jesúre kire baimi'mataeka. Ikuᵽaka kire kibaaeka ᵽotojo jia rĩkamañuka kijarika mae.
27 Mas Jesus tomou-o pela mão e o levantou, e ele ficou em pé.
28 I'sia be'erõ'õ wi'iarã Jesúre kãkawa'rika. Torã kika wãrũrimajaka takaja kimaeka ᵽoto ikuᵽaka kire narĩka: —¿Dako baaerã yija ᵽuri Satanárika ima ᵽoatawãrũberiko'orã je'e?— kire narĩka.
28 Depois de Jesus ter entrado em casa, seus discípulos lhe perguntaram em particular: "Por que não conseguimos expulsá-lo? "
29 Toᵽi ikuᵽaka nare kiyi'rika: —Tuᵽarãte takaja jẽñetirã, i'suᵽaka ima mija ᵽoatawãrũrãñu. Ikiᵽi takaja sime i'suᵽaka baawãrũrika, dakoa imabeyua aᵽea,— nare kẽrĩka.
29 Ele respondeu: "Essa espécie só sai pela oração e pelo jejum".
30 Toᵽi no'rika ᵽoto Galilea ka'iarã a'ririjaᵽaraka kiwãrũrimajare kiwãrõrijarika. Nare wãrõbaraka kimaekarõ'õ ᵽo'imajare õrĩrika kiyaᵽaberika. Ikuᵽaka nare kiwãrõeka: —Ĩ'rĩka imaki yire bojajããrũkika ᵽo'imajare yire ñi'aokaro'si. Ᵽo'imaja Ma'mire ñi'atirã, najããrãñu. Suᵽa yire nabaako'omakaja maekarakarĩmi be'erõ'õ õñia yijariᵽe'rirãñu,— nare kẽrĩka.
30 Eles saíram daquele lugar e atravessaram a Galiléia. Jesus não queria que ninguém soubesse onde eles estavam,
31 — ausente —
31 porque estava ensinando os seus discípulos. E lhes dizia: "O Filho do homem está para ser entregue nas mãos dos homens. Eles o matarão, e três dias depois ele ressuscitará".
32 I'suᵽaka nare kijaibojarijarika kika wãrũrimajare õrĩwãrũberika. Sõrĩwãrũbeririᵽotojo, “ ‘Õrĩᵽũawãrũbeyurã mija ime ruᵽu bai je'e’, mare kẽrĩjĩñu aᵽeyari”, ãrĩᵽuᵽajoawa'ri kire sanajẽrĩaberika.
32 Mas eles não entendiam o que ele queria dizer e tinham receio de perguntar-lhe.
33 Toᵽi no'riwa'rika Caᵽernaúm wejearã neyaeka. Torã eyatirã wi'iarã nakãkaeka. Wi'itõsiarã nimaeka ᵽoto, ikuᵽaka nare kijẽrĩaeka: —Ma'aᵽi mai'tarijariko'o ᵽoto ¿dakoakaka mija jaibu'arijariko'o?— nare kẽrĩka.
33 E chegaram a Cafarnaum. Quando ele estava em casa, perguntou-lhes: "O que vocês estavam discutindo no caminho? "
34 I'suᵽaka kẽrĩko'omakaja, kire nayi'riberika. “¿Maki imaki ruku imatiyaiki?”, ãrĩwa'ri ma'aᵽi i'tarijaᵽaraka najaibu'arijarika kire nabojaribi'aeka.
34 Mas eles guardaram silêncio, porque no caminho haviam discutido sobre quem era o maior.
35 Kire nayi'ribeᵽakã'ã, yuruᵽatirã kika wãrũrimajare kiakaeka. —Ĩ'rĩkate imatiyaiki imariyaᵽarãka, “Yiᵽemawa'ribaji imarã aᵽerã”, ãrĩwa'ri dako okamirãmarĩaja ritaja ᵽo'imajaro'si ba'irabeĩjirimaji kimarãñu,— nare kẽrĩka.
35 Assentando-se, Jesus chamou os Doze e disse: "Se alguém quiser ser o primeiro, será o último, e servo de todos".
36 Suᵽa imarĩ nawatoᵽekarã imaekaki me'rĩre e'erikatirã ikuᵽaka nare kẽrĩka:
36 E, tomando uma criança, colocou-a no meio deles. Pegando-a nos braços, disse-lhes:
37 —Ĩ'ĩ me'rĩ imatiyaikimarĩka kime. I'suᵽaka kimako'omakaja, yire yi'riwa'ri ĩ'rĩkate jia kire baajĩka, jia yire baarika koᵽakaja i'suᵽaka kire kibaayu. Suᵽabaawa'ri yire ᵽũataekakiteoka i'suᵽakaja baaiki kime,— nare kẽrĩka.
37 "Quem recebe uma destas crianças em meu nome, está me recebendo; e quem me recebe, não está apenas me recebendo, mas também àquele que me enviou".
38 Ikuᵽaka Juanre kire bojaeka: —Wãrõrimaji, miwãmeaᵽi Satanárika ima ᵽoataraᵽakire yija ĩaraᵽe. Maka imakoribeyuka kimaraᵽe. Satanárika ima ᵽoatarika mijã'meberikaki kimamaka, “I'suᵽaka mibaa'si”, kire yija ãrãᵽe,— Juanre kire ãrĩka.
38 "Mestre", disse João, "vimos um homem expulsando demônios em teu nome e procuramos impedi-lo, porque ele não era um dos nossos. "
39 Suᵽa kire kẽᵽakã'ã, ikuᵽaka kiyi'rika: —Jia kibaaraᵽe. I'suᵽaka baaikite mija jãjibaa'si. Ĩ'rĩka yire ã'mitiriᵽẽawa'ri maikoribeyua kibaabeaika be'erõ'õ ba'iaja yire jaiyuyebeyuka kime.
39 "Não o impeçam", disse Jesus. "Ninguém que faça um milagre em meu nome, pode falar mal de mim logo em seguida,
40 Ba'iaja mare baabeyuka imarĩ, maka imatikaki uᵽakaja kime.
40 pois quem não é contra nós está a nosso favor.
41 Rita mijare yibojayu. Yirirã mija imamaka ĩawa'ri mijare jeyobaaikika jia jĩjimaka Tuᵽarãte imarãñu. Okoa kũᵽajĩ kisĩarãka ãrĩwa'ri ᵽariji “Jiika kime”, Tuᵽarãte kireka ãrĩrãñu. I'suᵽaka kibaaika waᵽa jia Tuᵽarãte kire jeyobaarãñu,— nare kẽrĩka.
41 Eu lhes digo a verdade: Quem lhes der um copo de água em meu nome, por vocês pertencerem a Cristo, de modo nenhum perderá a sua recompensa. "
42 Me'rĩre ĩatirã ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Me'rãrĩjaka ima uᵽaka yire yi'yurãte imarijayu. Suᵽa simamaka, ba'iaja nare baarũjeikite jimarĩa ba'iaja Tuᵽarãte kire baarãñu. I'suᵽaka kijũakoreka aᵽikate ba'iaja kibaarũki ruᵽubaji, ãta jo'baka kiwãmuarã ji'abaatirã kire naña'metarikareka jia simajããeka kiro'si.
42 "Se alguém fizer tropeçar um destes pequeninos que crêem em mim, seria melhor que fosse lançado no mar com uma grande pedra amarrada no pescoço.
43 Ba'iaja baarika mija ja'atabe. Ĩakõrĩ je'e: Mija ᵽitakaᵽi ba'iaja mija baarijariye'e samija toata'tabe saᵽi ba'iaja mija baakoreka. Mija ᵽitaka ĩ'rãᵽẽ'rõto imabeᵽakã'ã jiamarĩa mijaro'si simakoᵽeko'omakaja Tuᵽarã ᵽõ'irã mija a'rirãñu. Ĩ'ᵽaᵽẽ'rõto ᵽitaka mijareka imamaka, ba'iaja mija baaika, tẽrĩwa'ribaji ba'iaja mijaro'si simarãñu ba'iaja imarika tiyibeyurõ'õrã mija a'rirũkia. Ᵽeka jũ'rẽika yaribeyua ima torã.
43 Se a sua mão o fizer tropeçar, corte-a. É melhor entrar na vida mutilado do que, tendo as duas mãos, ir para o inferno, onde o fogo nunca se apaga,
44 — ausente —
44 onde o seu verme não morre, e o fogo não se apaga.
45 Mija ũ'ᵽuaᵽi ba'iaja mija baarijariye'e ĩ'rãᵽẽ'rõto mija toata'tabe. Mija ũ'ᵽua ĩ'rãᵽẽ'rõto imabeᵽakã'ã jiamarĩa mijaro'si simakoᵽeko'omakaja Tuᵽarã ᵽõ'irã mija a'rirãñu. Ĩ'ᵽaᵽẽ'rõto mija ũ'ᵽua imamaka, ba'iaja mija baaika tẽrĩwa'ribaji ba'iaja mijaro'si simarãñu ba'iaja imarika tiyibeyurõ'õrã mija a'rirũkia.
45 E se o seu pé o fizer tropeçar, corte-o. É melhor entrar na vida aleijado do que, tendo os dois pés, ser lançado no inferno.
46 — ausente —
46 onde o seu verme não morre, e o fogo não se apaga.
47 Mija ñakoaᵽi ba'iaja mija baarijarirãkarekaoka samija e'etabe. Mija ñakoa ĩ'rãᵽẽ'rõto imabeᵽakã'ã jiamarĩa mijaro'si simakoᵽeko'omakaja Tuᵽarã ᵽõ'irã mija a'rirũkirã mija jarirãñu. Ĩ'ᵽaᵽẽ'rõto mija ñakoa imamaka, ba'iaja mija baaika tẽrĩwa'ribaji ba'iaja mijaro'si simarãñu ba'iaja imarika tiyibeyurõ'õrã mija a'rirũkia.
47 E se o seu olho o fizer tropeçar, arranque-o. É melhor entrar no Reino de Deus com um só olho do que, tendo os dois olhos, ser lançado no inferno,
48 Ᵽeka jũ'rẽika yaribeyua ima torã. Suᵽa imarĩ jimarĩa naᵽo'ia bekoa ba'arijarirãka.
48 onde ‘o seu verme não morre, e o fogo não se apaga’.
49 Mae imarã ᵽo'imaja ba'iaja jũaᵽatarũkirã nime. “Ᵽekaᵽi mooika be'erõ'õ rakajekaja maimaye'e”, ãrĩwãrũirã mija ime. I'suᵽakajaoka ba'iaja jũakoritirã, ba'iaja baarika mija ja'atarãñu, jiibaji Tuᵽarãte ã'mitiriᵽẽaokaro'si.
49 Cada um será salgado com fogo.
50 Mija ĩabe. Ba'arika yukiraika simamaka jia sajayu. I'suᵽaka simako'omakaja okaka sima sawayu ᵽoto ᵽuri, marãkã'ã baatirãoka okaka samabaawãrũbeyu ate.I'suᵽaka simamaka sataarikaja sime i'tojĩrã. Yukira ᵽuᵽajoatirã, yukira majããmaka jia maba'arika jayu uᵽaka jia mija baabu'aikaᵽi ãrĩwa'ri jiibaji imarã mija jarirãñu. Suᵽa imarĩ Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽakaja baarija'atabekaja mija imarijaᵽe dakoa okamirãmarĩaja mija imaokaro'si,— nare kẽrĩka.
50 "O sal é bom, mas se deixar de ser salgado, como restaurar o seu sabor? Tenham sal em vocês mesmos e vivam em paz uns com os outros".
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.