Marcos 12
Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs NVT
1 Bojawãrõrikaᵽi ikuᵽaka ᵽo'imajare kiwãrõũ'mueka ate. —Ĩakõrĩ je'e: Ĩ'rĩka iyarioa õterimajire imaeka. Sõteweatirã sakiwaeta'teka. Suᵽabatirã iyaka mukerũkia kibaaeka iyaokoa e'eokaro'si. I'suᵽaka baaweatirã ĩmiᵽañakarã wi'ia kibaaeka sĩarĩᵽaraka nimarũkirõ'õ. I'suᵽaka baaweatirã aᵽerãte ikuᵽaka kẽrĩka: “Yirioa mija tuerãkareka iyaka mija e'erãkakaka mijare ñijirãñu.” Suᵽabatirã turitaᵽarĩ nare ke'ritaᵽaeka mae.
1 Então Jesus começou a lhes ensinar por meio de parábolas: “Um homem plantou um vinhedo. Construiu uma cerca ao seu redor, um tanque de prensar e uma torre para o guarda. Depois, arrendou o vinhedo a alguns lavradores e partiu para um lugar distante.
2 Iyaka rẽrĩka ᵽoto ĩ'rĩka kiro'si ba'irabeĩjirimajire kiᵽũataeka iyaka kiro'si imaeka ke'eokaro'si.
2 No tempo da colheita da uva, enviou um de seus servos para receber sua parte da produção.
3 Iyarioarã keyaeka ᵽoto kire ñi'atirã rioa tuerimajare kire ᵽajeka, kire iyaka ĩjiriyaᵽaberiwa'ri. Toᵽi mae “Me'ᵽe”, kire narĩka. Suᵽa imarĩ dakomarĩaja kiᵽe'rieyaeka kire jã'meᵽũataekaki ᵽõ'irã.
3 Os lavradores agarraram o servo, o espancaram e o mandaram de volta de mãos vazias.
4 Iyaka ke'eetabeᵽakã'ã ĩatirã, aᵽika ba'iraberimajire kiᵽũataeka iyaka kire e'erũjebaraka. Iyarioarã keyaeka ᵽoto, kiruᵽuko'arã kire naᵽajeta'ruika. I'suᵽaka kire baatirã tĩmarĩji kire najairiwã'imarĩka.
4 Então o dono da terra enviou outro servo, mas eles o insultaram e bateram na cabeça dele.
5 I'suᵽaka kire nabaamaka ĩatirã, aᵽikate ate rioba'iᵽite ᵽũataeka. Torã keyamaka, rioa tuerimajare kire jããtorika mae. I'suᵽaka nare nabaawã'imaᵽakã'ã ĩawa'ri rĩkimarãre rioba'iᵽite ᵽũataeka. I'suᵽaka nare kiᵽũatako'omakaja ĩ'rãrimarãre jãjia naᵽajeka, aᵽerãte ᵽuri najããeka.
5 O próximo servo que ele mandou foi morto. Outros servos que ele enviou foram espancados ou mortos,
6 Suᵽa imarĩ kimaki ĩ'rĩkaja jariwa'rikaki mae. Jimarĩa kiwãtaki kimaeka. “Yimakire ᵽuri ‘Rioba'iᵽi maki kime’, ãrĩwa'ri kire nayi'rirãñu je'e”, kẽrĩᵽuᵽajoaeka. I'suᵽaka ᵽuᵽajoawa'ri kimakire ᵽiyia kiᵽũataeka mae.
6 até que só restou um: seu filho muito amado. Por fim, o dono o enviou, pois pensou: ‘Certamente respeitarão meu filho’.
7 I'suᵽaka kiᵽuᵽajoaeka simako'omakaja rioba'iᵽi makire eyamaka ĩatirã, ikuᵽaka rioa tuerimajare jaibu'aeka: “Ika rioba'iᵽi maki kime. Kiᵽakire reyarãka be'erõ'õ kiro'si jariwa'rirũkia sime ika rioa. Kire majããerã ika rioa maro'si sajariwa'yaokaro'si”, narĩka.
7 “Os lavradores, porém, disseram uns aos outros: ‘Aí vem o herdeiro da propriedade. Vamos matá-lo e tomar posse desta terra!’.
8 I'suᵽaka ᵽuᵽajoawa'ri kire ñi'atirã kire najããeka. Suᵽabatirã kiᵽo'ia riorijerã nataaeka. I'tojĩrãja sime ika majaroka,— Jesúre nare ãrĩka.
8 Então o agarraram, o mataram e jogaram seu corpo para fora do vinhedo.
9 I'suᵽaka nare bojaweatirã, ikuᵽaka ᵽo'imajare kijẽrĩaeka: —¿I'suᵽaka kiro'si ba'iraberimajare baaekarãte marãkã'ã rioba'iᵽite nare baarãñu ruku? Ikuᵽaka nare kibaarãñu: Rioa tuerimajare jããrĩ ke'rirãñu. Suᵽabatirã aᵽerãte rioa kĩarĩrĩrũjerãñu.
9 “O que vocês acham que o dono do vinhedo fará?”, perguntou Jesus. “Ele virá, matará os lavradores e arrendará o vinhedo a outros.
10 Mija ã'mitiᵽe. Tuᵽarã majaroᵽũñu ĩ'rãkõ'rĩmato ikuᵽaka bojaika ¿yaje mija ĩakoyu je'e? Ikuᵽaka Tuᵽarãro'si bojaĩjirimajire o'oeka:
10 Vocês nunca leram nas Escrituras: ‘A pedra que os construtores rejeitaram se tornou a pedra angular.
11 — ausente —
11 Isso é obra do Senhor e é maravilhosa de ver’?”
12 I'suᵽaka Jesúre ãᵽakã'ã ã'mitiritirã, judíotata ĩᵽarimarãre kire ñi'ariyaᵽaeka. “ ‘Rioa ba'iraberimaja uᵽaka nime’, mareka ãrĩwa'ri i'suᵽaka majaroka Jesúre mare bojako'o”, narĩᵽuᵽajoaeka. I'suᵽaka simako'omakaja ᵽo'imajare kĩkiwa'ri kire nañi'aberika. Suᵽa imarĩ toᵽi na'rika mae.
12 Os líderes religiosos queriam prender Jesus, pois perceberam que eram eles os lavradores maus a que Jesus se referia. No entanto, por medo da multidão, deixaram-no e foram embora.
13 Ĩ'rãrimaki fariseokaka ᵽuᵽajoairã, Herodes jeyomarãoka Jesús ᵽõ'irã eyaekarã, niᵽamarãre nare ᵽũataeka simamaka. “Jesúre jia yijare yi'riwãrũbesarãkareka, kire yija okabaarãñu”, ãrĩwa'ri kiᵽõ'irã neyaeka.
13 Mais tarde, os líderes enviaram alguns fariseus e membros do partido de Herodes com o objetivo de levar Jesus a dizer algo que desse motivo para o prenderem.
14 Kiᵽõ'irã eyatirã ikuᵽaka narĩka: —Mia'mitiᵽe wãrõrimaji. Rita oyiaja bojaiki mime. Ᵽo'imajare mire jaiyuyekoᵽeika dakoa jo'abeyua mire. Imatiyairã, imatiyabeyurãro'sioka kĩkibekaja Tuᵽarãrikakaka wãrõiki mime. Suᵽa imarĩ ikuᵽaka mire yija jẽrĩayu: ¿Yaje Romawejeakaki ĩᵽire jã'meika uᵽakaja imᵽuestos kire yija waᵽaĩjijĩñu ruku? Kire yija waᵽaĩjijĩkareka ¿Moisés imaekakite jã'meka ba'iaja baairã yija jarijĩñu bai?—
14 Disseram: “Mestre, sabemos como o senhor é honesto. É imparcial e não demonstra favoritismo. Ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade. Agora, diga-nos: É certo pagar impostos a César ou não?
15 I'suᵽaka jiaᵽi kire narĩko'omakaja kire ᵽakirika naᵽakatarikoᵽeka Jesúre õrĩka. Suᵽa imarĩ ikuᵽaka nare kiyi'rika: —¿Dako baaerã mijare yiyi'yua ã'mitiritirã yire mija okabaariyaᵽayu? Ĩ'rãto niñerũyiro'si mija e'era'abe ñiaokaro'si,— nare kẽrĩka.
15 Devemos pagar ou não?”. Jesus percebeu a hipocrisia deles e disse: “Por que vocês tentam me apanhar numa armadilha? Mostrem-me uma moeda de prata,
16 I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ã'mitiritirã, ĩ'rãto niñerũ kiro'si ne'era'aeka. Sĩatirã ikuᵽaka nare kẽrĩka: —¿Maki ᵽema sime samija ĩamaka? Suᵽabatirã, ¿maki wãmea sareka o'oeka sime?— nare kẽrĩka. I'suᵽaka kẽᵽakã'ã ikuᵽaka kire nayi'rika: —Ĩᵽi César ᵽema uᵽaka sime,— kire narĩka.
16 Quando lhe deram a moeda, ele disse: “De quem são a imagem e o título nela gravados?”. “De César”, responderam.
17 I'suᵽaka naᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Ĩᵽi César rika ima kire samija ĩjibe. I'suᵽakajaoka Tuᵽarãrika ima kireje samija ĩjibe,— nare kẽrĩka.I'suᵽaka Jesúre ãᵽakã'ã ã'mitiritirã okamarĩaja najarika õrĩtiyaiki kime ãrĩwa'ri.
17 “Então deem a César o que pertence a César, e deem a Deus o que pertence a Deus”, disse ele. Sua resposta os deixou muito admirados.
18 Suᵽa imarĩ ĩ'rãrimaki saduceokaka ᵽuᵽajoairãte eyaeka Jesúka jairĩ. “Ᵽo'imajare reyarãka be'erõ'õ õñia jariᵽe'ririka imabeyua”, ãñurã nimaeka. Suᵽa imarĩ Jesúre sakaka jẽrĩaokaro'si kiᵽõ'irã neyaeka.
18 Depois vieram a Jesus alguns saduceus, líderes religiosos que afirmam não haver ressurreição dos mortos, e perguntaram:
19 —Mia'mitiᵽe wãrõrimaji. Ikuᵽaka maro'si Moisés imaekakite o'oeka: “Kima'mi makarãmarĩaja rũmure kireyataᵽajĩka, kima'mi rũmu mirãkote kibe'erõ'õkakire e'ejĩka marã imabeyua kika komakarãrirã”, ãrĩwa'ri Moisés imaekakite o'oeka,— kire narĩka. Suᵽabatirã ikuᵽaka narĩka ate:
19 “Mestre, Moisés nos deu uma lei segundo a qual se um homem morrer sem deixar filhos, o irmão dele deve se casar com a viúva e ter um filho que dará continuidade ao nome do irmão.
20 —Ĩakõrĩ je'e: Bikija ĩ'rĩkate imaeka. Ĩ'rõtẽñarirakamarã kibe'erõ'õkarãre imaeka. Mamarĩ kirõmie'eũ'mueka nama'mi. Makarãmarĩaja kirũmure kireyataᵽaeka.
20 Numa família havia sete irmãos. O mais velho se casou e morreu sem deixar filhos.
21 Suᵽa imarĩ kotĩmite reyataᵽamaka kibe'erõ'õkakite kore e'eka ate. I'suᵽakajaoka makarãmarĩaja kireyaeka kiro'si. Suᵽa imarĩ kibe'erõ'õjĩtekaki koka imaekaki. Nuᵽakajaoka kireyaeka.
21 O segundo irmão se casou com a viúva, mas também morreu sem deixar filhos. Então o terceiro irmão se casou com ela.
22 I'suᵽakaja oyiaja kirĩrãre ritaja koka imakoriᵽatakoᵽeka. Koka makarãririmarĩaja nareyaᵽataeka. Nareyaᵽataeka be'erõ'õ koreyaeka narũmu imakoᵽeroyikako.
22 O mesmo aconteceu até o sétimo irmão, e nenhum deixou filhos. Por fim, a mulher também morreu.
23 “Ᵽo'imaja reyariᵽotojo õñia jariᵽe'rirãñurã”, ãñuka mime. Karemarĩa rita bojaiki mimarãkareka, ¿ritaja narũmu koimaeka simamaka, ni'ika kotĩmiaritiyarãñu ruku õñia kojariᵽe'rirãka ᵽoto?— saduceokaka ᵽuᵽajoairãte ãrĩka Jesúre.
23 Diga-nos, de quem ela será esposa na ressurreição? Afinal, os sete se casaram com ela”.
24 I'suᵽaka kire naᵽakã'ã, ikuᵽaka kiyi'rika: —Tuᵽarã majaroᵽũñurã o'oeka õrĩbeyurã mija ime. Suᵽabatirã “Ritaja baawãrũiki kime Tuᵽarã”, ãrĩwãrũbeyurã mija. I'suᵽaka imarã imarĩ, rukubaka ᵽuᵽajoairã mija ime. Õñia najariᵽe'rirãka ᵽoto rõmie'ebesarãñurã ᵽo'imaja. I'suᵽakajaoka simarãñu rõmijãro'si. Tuᵽarãte imarõ'õkarã ángelrãka uᵽaka ᵽo'imajare imarãñu.
24 Jesus respondeu: “O erro de vocês está em não conhecerem as Escrituras nem o poder de Deus.
25 — ausente —
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, não se casarão nem se darão em casamento. Nesse sentido, serão como os anjos do céu.
26 Mae reyariᵽotojo õñia ᵽo'imajare jariᵽe'rirũkiakaka mijare yibojaerã baayu. ¿Moisés imaekakite o'oekakaka ĩakoribeyurã mija bai je'e? Yaᵽumakarãka jũ'rẽika watoᵽekaᵽi Tuᵽarãte ikuᵽaka ãrĩka Moisés imaekakite: “Mija ñeki Abraham imaekaki jia yire baarijayuka. I'suᵽakajaoka Isaac suᵽabatirã Jacob imaekarã jia yire baarijayurã”, Tuᵽarãte kire ãrĩka.
26 “Agora, quanto a haver ressurreição dos mortos, vocês não leram a esse respeito nos escritos de Moisés, no relato sobre o arbusto em chamas? Deus disse a Moisés: ‘Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó’.
27 “Ĩ'rã maekarakamarã jia yire baabaraka imarijayurã”, Tuᵽarãte ãrĩka, õñia nimamaka. Tuᵽarã ᵽõ'irã nime, reyaekarã imariᵽotojo naririberika simamaka. Suᵽa imarĩ “Õñia ᵽo'imajare jariᵽe'ribesarãñu”, ãñurã imarĩ, tẽrĩrikaja rukubaka ᵽuᵽajoairã mija ime,— saduceokaka ᵽuᵽajoairãte kẽrĩka.
27 Portanto, ele é o Deus dos vivos, e não dos mortos. Vocês estão completamente enganados!”.
28 Toᵽi mae saduceokaka ᵽuᵽajoairãte Jesúka jaika ᵽoto Moiséte jã'meka wãrõrimajire sã'mitiritirã, “Jia Jesúre nare yi'yu”, kẽrĩᵽuᵽajoaeka. Suᵽa ãrĩwa'ri Jesús ᵽõ'irã ke'rika kire jẽrĩaokaro'si. —¿Dika sime Tuᵽarãte jã'meika imatiyaika?— ãrĩwa'ri Jesúre kijẽrĩaeka.
28 Um dos mestres da lei estava ali ouvindo a discussão. Ao perceber que Jesus tinha respondido bem, perguntou: “De todos os mandamentos, qual é o mais importante?”.
29 Suᵽa imarĩ ikuᵽaka kire kiyi'rika: —Tuᵽarãte jã'meika imatiyaikakaka ikuᵽaka sabojayu: “Mija ã'mitiᵽe Israelka'iakarã. Tuᵽarã ĩ'rĩkaja imaki Maiᵽamaki. Aᵽerãte mawayuĩaika tẽrĩwa'ribaji jia maiᵽamaki Tuᵽarãte mayi'ririjarijĩñu. I'suᵽakajaoka ritaja õrĩriᵽuᵽakirã maimaᵽitiyika jia Tuᵽarãte mayi'rijĩñu. Suᵽabatirã ĩ'rãmijiᵽiji ᵽuᵽajoatirã jia kire mabaarijarijĩñu”, ãrĩwa'ri sabojayu imatiyaika Tuᵽarãte jã'meika.
29 Jesus respondeu: “O mandamento mais importante é este: ‘Ouça, ó Israel! O Senhor, nosso Deus, é o único Senhor.
30 — ausente —
30 Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua mente e de todas as suas forças’.
31 I'sia rokajĩtekaka ikuᵽaka bojaika: “Maᵽo'ia mawãtaika uᵽakajaoka aᵽerãte mawãtajĩñu.” Dika aᵽea ika ĩ'ᵽakurikaka Tuᵽarãte jã'meika tẽrĩwa'ribaji imatiyaika imabeyua,— Moiséte jã'meka wãrõrimajire kẽrĩka.
31 O segundo é igualmente importante: ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’. Nenhum outro mandamento é maior que esses”.
32 Suᵽa kẽᵽakã'ã ikuᵽaka Jesúre kiyi'rika: —Rita meñu wãrõrimaji. Ĩ'rĩkaja kime Tuᵽarã. Maki aᵽika imabeyuka kiuᵽaka imaki. I'suᵽaka meñua rita sime.
32 O mestre da lei respondeu: “Muito bem, mestre. O senhor falou a verdade ao dizer que há só um Deus, e nenhum outro.
33 “Aᵽerãte mawãtaika tẽrĩwa'ribaji jia Tuᵽarãte mayi'ririjarijĩñu. Ritaja õrĩriᵽuᵽakirã maimaᵽitiyika jia Tuᵽarãte mayi'rijĩñu. Suᵽabatirã ĩ'rãmijiᵽiji ᵽuᵽajoatirã jia kire mabaarijarijĩñu. I'suᵽakajaoka maᵽo'ia mawãtaika uᵽakaja aᵽerãteoka mawãtajĩñu”, ãrĩwa'ri mibojaika imatiyaika sime. Moisés imaekakite jã'meka uᵽakaja Tuᵽarãte jia baawa'ri wa'iro'si ri'ia kiro'si majoeĩjiyu. I'suᵽaka mabaaika jia ima simako'omakaja Tuᵽarãte mayi'ririjayua, suᵽabatirã aᵽerãte mawãtarijayuaoka, tẽrĩrikaja imatiyaika sime,— kire kẽrĩka.
33 E sei que é importante amá-lo de todo o meu coração, de todo o meu entendimento e de todas as minhas forças, e amar o meu próximo como a mim mesmo. É mais importante que oferecer todos os holocaustos e sacrifícios exigidos pela lei”.
34 Jia kiyi'ᵽakã'ã ã'mitiritirã, ikuᵽaka Jesúre kire ãrĩka: —Yire meñua ña'mitiyuareka, “Tuᵽarã, miyaᵽaika uᵽakatakaja yibaarãñu”, ãrĩwãrũrũkika mime. Kirikitaki mimatiyarika kũᵽajĩji mire jariwa'yua je'e,— kire kẽrĩka. I'suᵽaka Jesúre ãᵽakã'ã ã'mitiritirã, ni'i ĩ'rĩkaoka kire jẽrĩaberikaki mae, “Mare tẽrĩwa'ribaji õñuka kime”, ãrĩᵽuᵽajoawa'ri.
34 Ao perceber quanto o homem compreendia, Jesus disse: “Você não está longe do reino de Deus”. Depois disso, ninguém se atreveu a lhe fazer mais perguntas.
35 Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iarã wãrõbaraka kimaekarõ'õᵽi ikuᵽaka ᵽo'imajare kẽrĩka: —“Jã'merũkika Tuᵽarãte wã'maekakiDavid imaekaki riᵽarãmi kimarãñu”, nañu Moiséte jã'meka wãrõrimaja. ¿Yaje rita nañu ruku jee? ¿Yaje kiriᵽarãmitakioka kimarãñu je'e mijareka?
35 Mais tarde, enquanto ensinava o povo no templo, Jesus fez a seguinte pergunta: “Por que os mestres da lei afirmam que o Cristo é filho de Davi?
36 I'suᵽaka naᵽuᵽajoaika simako'omakaja, kiriᵽarãmireka ĩᵽi Davidre jaika ᵽoto, “Ñiᵽamaki mime”, kireka kẽrĩka. I'suᵽaka simamaka, David imaekaki Esᵽíritu Santore kire jeyobaaekaᵽi ikuᵽaka kio'oeka:
36 O próprio Davi, falando por meio do Espírito Santo, disse: ‘O Senhor disse ao meu Senhor: Sente-se no lugar de honra à minha direita até que eu humilhe seus inimigos debaixo de seus pés’.
37 “Ñiᵽamaki mime”, ĩᵽi Davidre kire ãᵽakã'ã, ¿yaje ruku kiriᵽarãmitakiji kime je'e? Davidre tẽrĩwa'ribaji kimema,— nare kẽrĩka. Jia nare kiwãrõmaka ã'mitiritirã, rĩkimarãja torã imaekarãte jĩjimaka jarika.
37 Uma vez que Davi chamou o Cristo de ‘meu Senhor’, como ele pode ser filho de Davi?”. E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Ikuᵽaka ᵽo'imajare kiwãrõeka ate: —Moiséte jã'meka wãrõrimajare baarijayu uᵽaka mija baakoreka jia mija ᵽuᵽajoabe. Mija ĩabe, ikuᵽaka nabaarijayu. “Imatiyairã yija ime”, ãrĩᵽuᵽajoairã imarĩ, jariroaka jía jããtirã ᵽo'imajare ĩaika wãjitãji naturirijayu. Suᵽabatirã wejeñe'metãji na'ririjayu ᵽoto jiaᵽi aᵽerãte nare jẽñerika nayaᵽayu.
38 Jesus também ensinou: “Cuidado com os mestres da lei! Eles gostam de se exibir com vestes longas e de receber saudações respeitosas quando andam pelas praças.
39 Rẽrĩriwi'iarã nakãkaika ᵽoto imatiyarimajare ruᵽarõ'õrã oyiaja naruᵽariyaᵽarijayu. Baya nabaarijayu ᵽoto i'suᵽakajaoka imarika nayaᵽayu.
39 E como gostam de sentar-se nos lugares de honra nas sinagogas e à cabeceira da mesa nos banquetes!
40 “Jia baairã maime”, ãrĩriᵽotojo, nañu uᵽakaja baabeyurã nime. Natĩmiarãte reyataᵽaekarãte ᵽakitirã, naba'irĩjia, nawi'iaoka nareka ne'marijayu. I'suᵽaka wayuoka baairãte wayuĩabeyurã imariᵽotojo ᵽo'imajare ĩaika wãjitãji, ñoaka Tuᵽarãka najaiyu. “Tuᵽarãte yaᵽaika uᵽakaja jia baairã nime”, ᵽo'imajare ãrĩᵽuᵽajoarũ ãrĩwa'ri i'suᵽaka kika najairijayu. I'suᵽaka nabaakoᵽeika jiamarĩa sime. I'suᵽaka ba'iaja nabaaika waᵽa, waᵽaĩjibaraka jimarĩa ba'iaja najũarãñu. Nuᵽaka mija baa'si jia mija ᵽuᵽajoabe,— Jesúre ãrĩka ritaja ᵽo'imajare.
40 No entanto, tomam posse dos bens das viúvas de maneira desonesta e, depois, para dar a impressão de piedade, fazem longas orações em público. Por causa disso, serão duramente castigados”.
41 Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õrĩriwi'iarã niñerũ jããrũkia wã'tarã Jesúre ruᵽaeka. Ᵽo'imajare niñerũ jããika kĩarijarika. Rĩkimaka ba'irĩjia rikairã rĩkimakaja niñerũ i'sikotorã jããekarã.
41 Jesus sentou-se perto da caixa de ofertas do templo e ficou observando o povo colocar o dinheiro. Muitos ricos contribuíam com grandes quantias.
42 I'suᵽaka nabaairõ'õrã wayuoka baaikote eyaeka. Kotĩmite reyataᵽaekako koimaeka. Ĩ'ᵽato niñerũ yabirĩjiaka i'sikotorã kojããeka. Cobrekaka simaeka imarĩ, waᵽajã'rĩmarĩa simaeka koniñerũjĩka.
42 Então veio uma viúva pobre e colocou duas moedas pequenas.
43 Suᵽa imarĩ kika wãrũrimajare akatirã ikuᵽaka nare kẽrĩka: —Jia mija ã'mitiᵽe. Wayuoka baaiko imariᵽotojo jia Tuᵽarãro'si i'kore ĩjiyu. Rĩkimaka ba'irĩjirã ᵽemajĩrã ĩjiko koime.
43 Jesus chamou seus discípulos e disse: “Eu lhes digo a verdade: essa viúva depositou na caixa de ofertas mais que todos os outros.
44 Rĩkimakaja ba'irĩjirã ᵽuri rĩkimaka niñerũ rikairã. Sakaka nijika simako'omakaja rĩkimakaja sajariwa'yu narika ruᵽu. I'ko ᵽuri wayuoka baaiko imariᵽotojo korikaikajĩka simauᵽatiji ĩjiᵽataiko. Ba'arika kowaᵽaĩjirũkia imakoᵽeikaja Tuᵽarãte kõjiᵽatayu,— kika wãrũrimajare kẽrĩka.
44 Eles deram uma parte do que lhes sobrava, mas ela, em sua pobreza, deu tudo que tinha”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.