1 Coríntios 1
Tanimuca-Retuarã NT portions (TNC_WBT) vs NVI
1 ¿Yaje mija ime Corintokarã? Yi'i Ᵽablo, Sóstenes majeyomakika, “Jia nimarũ”, mijare yija ãrĩᵽũayu ika ᵽaᵽeraᵽi. Kiyaᵽaeka uᵽakaja aᵽóstol ñimaokaro'si Tuᵽarãte yire wã'maeka. Suᵽa imarĩ Jesucristorika bojariroka wãrõtaᵽaiki ñime.
1 Paulo, chamado para ser apóstolo de Cristo Jesus pela vontade de Deus, e o irmão Sóstenes,
2 Mija Corintowejeakarãoka Tuᵽarãte jiyiᵽuᵽaka õñurã imarĩ, jia kire baawa'ri mija rẽrĩrijayu. Jesucristorirã mija imamaka Tuᵽarãte mijare wã'maeka kirirã mija imaokaro'si. I'suᵽaka kibaaeka “Ba'iaja baabekaja nimarũ”, ãrĩwa'ri. I'suᵽaka oyiaja sime ritaja wejeareka Jesucristore ã'mitiriᵽẽairãro'si. Maiᵽamaki kima uᵽakaja ritajaro'sioka niᵽamaki kime Jesucristo.
2 à igreja de Deus que está em Corinto, aos santificados em Cristo Jesus e chamados para serem santos, juntamente com todos os que, em toda parte, invocam o nome de nosso Senhor Jesus Cristo, Senhor deles e nosso:
3 Maᵽaki Tuᵽarã, suᵽabatirã maiᵽamaki Jesucristoreoka “Jia nare mija baabe”, ãᵽaraka mijaro'si nare yija jẽñerijayu. I'suᵽakaja yija baayu jĩjimaka ᵽuᵽaᵽaraka mijare nimarũjeokaro'si.
3 A vocês, graça e paz da parte de Deus nosso Pai e do Senhor Jesus Cristo.
4 Jesucristorirã mija imamaka jia Tuᵽarãte mijare jeyobaarijayu. I'suᵽaka kibaamaka, “Jia mibaayu Tuᵽarã”, kire ñarĩrijayu. Suᵽa imarĩ kioka jia mija jaiokaro'si, suᵽabatirã kirikakaka jia mija õrĩwaᵽu'awãrũokaro'si mijare kijeyobaayu. I'suᵽakajaoka ritaja kiyaᵽaika uᵽakaja mija baawãrũokaro'si kirika Tuᵽarãte mijare ja'atayu Jesúrirã mija imamaka.
4 Sempre dou graças a meu Deus por vocês, por causa da graça que lhes foi dada por ele em Cristo Jesus.
5 — ausente —
5 Pois nele vocês foram enriquecidos em tudo, em toda palavra e em todo conhecimento,
6 I'suᵽaka mijaro'si kibaaeka simamaka, “Jesucristorika bojariroka yijare nabojaeka rita sime”, mija ãrĩwãrũeka.
6 porque o testemunho de Cristo foi confirmado entre vocês,
7 Suᵽa imarĩ maiᵽamaki Jesucristore etarũkirĩmi ta'abaraka mija ima ᵽoto jia mijare jeyobaarijaᵽaraka Tuᵽarãte ime. I'suᵽaka jia mijare kibaamaka dakoa jariwa'ribeyua mijaro'si, kirika mija ba'irabewãrũrijayaokaro'si.
7 de modo que não lhes falta nenhum dom espiritual, enquanto vocês aguardam que o nosso Senhor Jesus Cristo seja revelado.
8 I'suᵽakajaoka Jesucristore mija ã'mitiriᵽẽarija'ata'si ãrĩwa'ri Tuᵽarãte mijaka imajiᵽarãñu. Suᵽa imarĩ maiᵽamaki Jesucristore ᵽe'rietarãñurĩmi “Oka nareka ima”, maki mijareka ãrĩwãrũbesarãki.
8 Ele os manterá firmes até o fim, de modo que vocês serão irrepreensíveis no dia de nosso Senhor Jesus Cristo.
9 Suᵽa imarĩ “ ‘Ikuᵽaka yibaarãñu’, kẽrĩka uᵽakaja Tuᵽarãte mare baarãñu”, ãrĩwãrũirã mija ime. Suᵽabatirãoka iki Tuᵽarãja imaki Kimaki Jesucristo Maiᵽamakika jia jĩjimaka maimabu'arijarirã mare wã'maekaki.
9 Fiel é Deus, o qual os chamou à comunhão com seu Filho Jesus Cristo, nosso Senhor.
10 Mija ã'mitiᵽe yijeyomarã. Jesucristore ᵽũataekaki ñima imarĩ ikuᵽaka mijare ñañu: Ĩ'rĩkate ᵽuᵽajoairokaᵽiji mija imabe, rakaka ᵽuᵽajoabekaja. I'suᵽaka mija baarãkareka ĩ'rĩka ta'iarãja mija imarãñu.
10 Irmãos, em nome de nosso Senhor Jesus Cristo suplico a todos vocês que concordem uns com os outros no que falam, para que não haja divisões entre vocês, e, sim, que todos estejam unidos num só pensamento e num só parecer.
11 “Rakakaja ᵽuᵽajoabaraka Corintokarãre ime”, Cloe tã'omajare yire ãñu. “ ‘Ᵽablote yija ã'mitiriᵽẽayu’, ‘Yija ᵽuri Aᵽolore ã'mitiriᵽẽairã.’ Suᵽabatirã ‘Ᵽedrote ã'mitiriᵽẽairã yija ime’, ãñurã, aᵽerã ‘Jesúre yija ã'mitiriᵽẽayu’, ãñurã naro'sijioka imarã”, ãrĩwa'ri yire nabojayu.
11 Meus irmãos, fui informado por alguns da casa de Cloe de que há divisões entre vocês.
12 — ausente —
12 Com isso quero dizer que cada um de vocês afirma: "Eu sou de Paulo"; "eu de Apolo"; "eu de Pedro"; e "eu de Cristo".
13 ¿Dako baaerã i'suᵽaka mija jaibu'ayu je'e? “Cristo ĩ'rĩkaja kime Maiᵽamaki”, ãñurã imariᵽotojo “¿Rĩkimarãja maĩᵽarimarãre ime”, ãñurã uᵽaka mija ime bai je'e? ¿Yi'i bai yaᵽua tetaekarã mijaro'si reyaĩjiekaki? “¿Ᵽablorirã yija imaye'e”, ãᵽaraka ruᵽuko'a mija jũjerũjeka bai je'e? Jẽno'o Jesúrirã imawa'ri ruᵽuko'a mija jũjerũjeka.
13 Acaso Cristo está dividido? Foi Paulo crucificado em favor de vocês? Foram vocês batizados em nome de Paulo?
14 Mija ᵽõ'irã imarã, Crisᵽo suᵽabatirã Gayore ruᵽuko'a yijũjeraᵽe. Saᵽi ãrĩwa'ri “Kiuᵽaka oyiaja ᵽuᵽajoairã yija imamaka, Ᵽablote yijare ruᵽuko'a jũjeka”, mija ãñaokaro'simarĩa simaraᵽe. Suᵽa imarĩ ĩ'ᵽarãte takaja ruᵽuko'a yijũjeka simamaka, “Jia sime yiro'si”, ñarĩᵽuᵽajoayu.
14 Dou graças a Deus por não ter batizado nenhum de vocês, exceto Crispo e Gaio;
15 — ausente —
15 de modo que ninguém pode dizer que foi batizado em meu nome.
16 (Ã'ã, mae aᵽea ñoñu. Estéfanas rĩrãre ruᵽuko'a yijũjeka. I'suᵽaka baaekaki ñimako'omakaja aᵽerã imabeyurã ruᵽuko'a yijũjekarã ñoñuareka).
16 ( Batizei também os da casa de Estéfanas; além destes, não me lembro se batizei alguém mais. )
17 “Ruᵽuko'a mijũjetaᵽaaᵽe”, ãrĩwa'rimarĩa Jesúre yire ᵽũataeka. “Ᵽo'imajare tããrimaji kime Cristo”, ãᵽaraka “Yirika bojariroka mibojataᵽaᵽe”, ãrĩwa'ri yire kiᵽũataeka. Jiyurika yoka ã'mitiririjiyuwa'ri ᵽo'imajare yire yi'rirũ ãrĩwa'rimarĩa Jesúrika bojariroka yiwãrõyu. Yiᵽuᵽaka yire ãñu uᵽaka jiyurika na'mitiyuaᵽitakaja nare yiwãrõrikareka “Mare tããwa'ri yaᵽua tetaekarã Cristore reyaeka”, ãrĩrika õrĩbeyurã ᵽo'imajare imajããeka.
17 Pois Cristo não me enviou para batizar, mas para pregar o evangelho, não com palavras de sabedoria humana, para que a cruz de Cristo não seja esvaziada. Cristo, Sabedoria e Poder de Deus
18 Suᵽa imarĩ Jesucristore yaᵽua tetaekarã naᵽatakĩaekakaka majaroka ã'mitirikoᵽetirã, “Waᵽuju õrĩᵽũamarĩ oka sime”, nañu ba'iaja imarika tiyibeyurõ'õrã a'rirũkirã. Tuᵽarãte yi'riwa'ri kiᵽõ'irã a'rirũkirã ᵽuri, “Tẽrĩwa'ribaji imaki imarĩ, ika majarokaᵽi Tuᵽarãte mare tããrãñu”, ãñurã maime.
18 Pois a mensagem da cruz é loucura para os que estão perecendo, mas para nós, que estamos sendo salvos, é o poder de Deus.
19 Mija ĩabe, ikuᵽaka sabojayu mamarĩji kiro'si o'orimajire Tuᵽarã majaroᵽũñurã o'oeka:
19 Pois está escrito: "Destruirei a sabedoria dos sábios e rejeitarei a inteligência dos inteligentes".
20 Jesúre reyaekaᵽi ãrĩwa'ri bikija sabojatika uᵽakaja sajarika. Suᵽa imarĩ jia ᵽuᵽajoarika õñurã, noñuaᵽi Tuᵽarãte õrĩwãrũbeyurã. I'suᵽakajaoka Moisés imaroyikakite jã'meka wãrõrimaja, saᵽi natããrũkimarĩa sime. Suᵽabatirã naᵽuᵽaka nare ãñu uᵽakaja ᵽuᵽajoatirã jia jaiwãrũrijayurãoka, saᵽi Tuᵽarã ᵽõ'irã eyawãrũbesarãñurã. I'suᵽaka ᵽuᵽajoairãre dakoa waᵽamarĩa naᵽuᵽajoaika jarirũjeiki kime Tuᵽarã.
20 Onde está o sábio? Onde está o erudito? Onde está o questionador desta era? Acaso não tornou Deus louca a sabedoria deste mundo?
21 Ritaja jẽrãko'awãrũᵽataiki imarĩ, “Naᵽuᵽajoaikaᵽi yire õrĩbesarãñurã ᵽo'imaja”, Tuᵽarãte ãrĩka. I'suᵽaka simamaka ikuᵽaka simarika kiyaᵽaeka: Kirika bojariroka yi'yurãte ba'iaja jũarũkia imakoᵽekareka Tuᵽarãte nare tããeka, “Waᵽuju ᵽakiriroka sime Jesucristorika bojariroka”, kire ã'mitiriᵽẽabeyurãte ãrĩko'omakaja.
21 Visto que, na sabedoria de Deus, o mundo não o conheceu por meio da sabedoria humana, agradou a Deus salvar aqueles que crêem por meio da loucura da pregação.
22 “Karemarĩa rita ima Ᵽablote yijare bojarikareka, maikoribeyua Tuᵽarãte jeyobaaikaᵽi yijare kibaabeajããeka”, judíotatarãte ãrĩᵽuᵽajoayu. Judíorãkamarĩrã ᵽuri, “Yija õñumijikakamarĩa Jesucristorika bojariroka imamaka, sayija yaᵽabeyu”, ãrĩᵽuᵽajoairã.
22 Os judeus pedem sinais miraculosos, e os gregos procuram sabedoria;
23 Tuᵽarãte yi'yurã ᵽuri, “Maro'si yaᵽua tetaekarã Jesúre reyaeka”, ãñua majaroka bojarijayurã maime. Samabojarika ã'mitiririyaᵽabeyurã imarĩ, judíotatarãte saᵽe'yoyu. Judíotatamarĩrãoka sã'mitiritirã, “Waᵽuju õrĩᵽũamarĩ oka sime”, nañu naro'si.
23 nós, porém, pregamos a Cristo crucificado, o qual, de fato, é escândalo para os judeus e loucura para os gentios
24 I'suᵽaka narĩko'omakaja ĩ'rãrimaki judíorãka, suᵽabatirã judíorãkamarĩrãoka Tuᵽarãte wã'maekarã imarĩ, Jesúrika bojariroka ã'mitiritirã sayi'yurã maime. Suᵽa imarĩ “Cristoᵽi ãrĩwa'ri mare tããekaki imarĩ, ritaja tẽrĩwa'ribaji kime Tuᵽarã. Suᵽabatirãoka ritaja õñuka kime”, marĩᵽuᵽajoarijayu.
24 mas para os que foram chamados, tanto judeus como gregos, Cristo é o poder de Deus e a sabedoria de Deus.
25 Tuᵽarã õrĩwãrũriroka õrĩwãrũbeyurã imarĩ, “Kimakire reyaerã Tuᵽarãte ᵽũatamaka waᵽuju õrĩᵽũabekaja kibaaeka”, nañu kire ã'mitiriᵽẽabeyurã. “Dika jariwa'ririmarĩa yija õñu”, narĩkoᵽeko'omakaja, norĩkoᵽeika tẽrĩwa'ribaji sime Tuᵽarãte õñua. I'suᵽakajaoka, “Kimakire reyaerã kiᵽũatamaka tẽrĩrimarĩka kimaeka”, nañu. I'suᵽaka narĩko'omakaja “Tẽrĩribajirã yija ime”, narĩkoᵽeika i'suᵽakamarĩa sime. Kimakire ᵽũatawa'ri nare tẽrĩwa'ribaji kimaeka.
25 Porque a loucura de Deus é mais sábia que a sabedoria humana, e a fraqueza de Deus é mais forte que a força do homem.
26 Mija ã'mitiᵽe yijeyomarã. “Kũᵽajĩjikaja õrĩᵽũairã nime”, ᵽo'imajare mijareka ãrĩko'omakaja Tuᵽarãte mijare wã'maeka. Suᵽabatirã kũᵽajĩjikajaoka mijakarã ᵽo'imajare jã'merimaja imaeka. I'suᵽakajaoka nimaeka imatiyarimaja makarã mija watoᵽekarã.
26 Irmãos, pensem no que vocês eram quando foram chamados. Poucos eram sábios segundo os padrões humanos; poucos eram poderosos; poucos eram de nobre nascimento.
27 Tuᵽarãte mijare wã'maeka “Jia õrĩᵽũabeyurã nime”, kire õrĩbeyurãre mijareka ãrĩko'omakaja. “Jia õñurã yija ime”, ãrĩkoᵽekarãte “Ba'iaja maᵽuᵽajoayu”, narĩwãrũrũ ãrĩwa'ri, i'suᵽaka kibaaeka. Suᵽabatirã i'suᵽakajaoka baawa'ri “Imatiyabeyurã nime”, narĩkarãte Tuᵽarãte wã'maeka kirirã nimaokaro'si. I'suᵽaka kibaaeka “Tẽrĩrã yija ime”, ãrĩkoᵽekarãte wayuᵽi'rirũ ãrĩwa'ri. Suᵽabatirã ᵽo'imajare jiyiᵽuᵽaka õrĩbeyurãte kiwã'maeka, Tuᵽarãte yi'ribeyurãte jiyiᵽuᵽayeeikakaka “Dako waᵽamarĩa sime”, ᵽo'imajare ãrĩwãrũokaro'si.
27 Mas Deus escolheu as coisas loucas do mundo para envergonhar os sábios, e escolheu as coisas fracas do mundo para envergonhar as fortes.
28 — ausente —
28 Ele escolheu as coisas insignificantes do mundo, as desprezadas e as que nada são, para reduzir a nada as que são,
29 I'suᵽaka baaiki Tuᵽarãte imamaka, kĩaika wãjitãji, “Imatiyaiki ñimamaka, yire miwã'maeka”, ãrĩᵽuᵽajoarika imabeyua.
29 para que ninguém se vanglorie diante dele.
30 I'suᵽaka simamaka Tuᵽarãᵽi ãrĩwa'ritakaja Jesúre yi'yurã majayu. Kimakiᵽi ãrĩwa'ri mare kitããeka õñurã imarĩ, “Ritaja ᵽuᵽaiki kime”, marĩwãrũyu. Cristore reyaekaᵽi ãrĩwa'ri ba'iaja mabaakoᵽeka waᵽakoyika simamaka jiirã maime kiñakoareka mae. Suᵽa imarĩ kirirã mare jarirũjekaki imarĩ, ba'iaja mabaako'omakaja saja'atabaraka jiaᵽiji kika imarijayurã Tuᵽarãte mare imarũjeyu.
30 É, porém, por iniciativa dele que vocês estão em Cristo Jesus, o qual se tornou sabedoria de Deus para nós, isto é, justiça, santidade e redenção,
31 I'suᵽaka maro'si kibaaeka simamaka, ikuᵽaka sabojayu kioka o'oeka ᵽũñurã: “Maᵽuᵽayariji maimakaka jĩjimaka bojabekaja Tuᵽarãte maro'si baarijayuakaka takaja jĩjimakaᵽi mabojarijariye'e”, ãrĩwa'ri sabojayu.
31 para que, como está escrito: "Quem se gloriar, glorie-se no Senhor".
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.