Apocalipse 19

GOD IMI WENG (TLF) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kale kanube ensel imi weng uyo binimanu e, Jon niyo tolong dolita, abiil tigiin ilota biileng afalik tulu uyo ki, unang tinum kwiin tagang iyo deng tebe-bom aseng kwaa-bom bogo-nilip e, “Nugumal ibaa. God imi win kufu-emum a. God iyo imi unang tinum iyo dong dogobe imi ilim bo-emin ogok boyo binimanu kupka-nala e, beyo atin titil kup tebesa tinum kale, imi titil diim ilep alugum mufekmufek uyo tiin mo-nala e minte,
1 Iti ufunamaim ayu uruw gagamin maiyow anowar, sabuw rou’ay gagamin na’in fanah sib hiwow hio,
2 imi alugum kuguup boyo atin tambal e minte, fen tuluun tol kup tebesu no kale, unang sa dagamin ko age abiip Babilon uta tebe-nulu e, sa dagamin kuguup so minte kuguup mafak migik migik sino uyo kafin kaa kutufosu komi unang tinum iyo kafalebe-nulu e, imi aget fugunin uyo kufak daabe no ke-nuluta, God imi ogok kemin tinum iyo anolu kaan no kelip kalaa age-nalata, God iyo tebe yega dobe-nala e minte, kaal fuyabok boyo kobe no kela o,” agan-bom-nilip e minte,
2 Anayabin i ana baibatiyen i turobe naatu mutufor.
3 asok aseng maak kufo fomtuup kwaa-bom-nilip e, “Ninggil mangkal nuyo maak so God imi win kufu-emum o ageta kale, God iyo waasi iyo bogobelata, abiip afalik Babilon uyo kwegalip ken taban-bo kale, umi at tum uyo suun kup tam iinemu kale, Babilon kasel iyo kuguup mafak uyo maak so unang tinum iyo kopman-temaalu binim o,” agan-bom deng taban-bilip kalaa ageli ko.
3 Sabuw iban hiwow maiye hio, “Orokaiwa! Iti babin na’a’arah ana sow boro nayen wanatowan, wanatowan.”
4 Kale God imi ton-bom alugum imi tiin mo-boma umi baan diim kal ton-balata, kamogimal ilimi kup 24 sino e minte God imi mufekmufek tinum ke dimduum ke kelin kalbinim isino iyo unang tinum imi weng tinangku-nilipta, isiik God imi miit kun diim kugol katuun duung fegela ulotu ke-e-bom imi deng uyo tebe-bom bogobe-nilip e, “Bilip imi weng boyo fen tuluun weng kale, nugol mungkup God imi win uyo kufu-emum o,” agan-kalip ko.
4 Regaregah ai’in etei 24 naatu sawar yawasih ma’anih etei yumatah aubabe hire God ana urama’ama tafanamaim ma’am hikwafir fanah sib hio, “Turobe! Orokaiwa!”
5 Kale tinum God imi tonamin umi baan diim mep so alba iyo bogo-nala e, “Alugum God imi ogok ke-emin tinum iso alugum God imi weng tolong do waafuu no kelin unang tinum win tibin so iip kugol man God imi weng waafulin iso ibaa. Numi God bemi win uyo kufu-e-bom, ‘Misam o,’ agan-bom no kemum o,” agan-kala ko.
5 Imaibo urama’amamaim fanan hinowar eo,
6 Kale Jon niyo tolong dolita, biileng maak tulu boyo unang tinum kwiin tagang ita aseng kwan-bilip kalaa ageli kale, aseng bomi biileng uyo ki, ok fon umi biileng afalik uunbu ulutap e minte, umi biileng uyo tumuun biginkabu ulutap no kale, aseng kwek uyo bogo-nilip e, “Mangkal ninggil nuyo God imi win kufu-e-bom, imi deng tebemum o ageta kale, numi Bisel God beyo titil magam kayaak e minte, beta kup alugum mufekmufek komi dubom no kale,
6 Naatu ayu sabuw rou’ay gagamin hai uruw, siku ere gurugur ebiwa’a na’atube, naatu farafarar erab kereker ebiwa’an na’atube anowar hio,
7 nuyo bemi deng uyo tebe-bom imi win uyo kufu-e-bom bogo-nulup e, ‘Beyo kwiin kiim e minte, afaligen titil so no o,’ agan-kulum o ageta kale, bomi magam uyo dok uta ba kale, am kanum tulu kota, Sipsip Man Yesus iyo bogo-nala, ‘Alugum Kristen unang tinum iyo tinum miit maagup kesu kale, boyo nimi kalel kale, kwep tal nimi am daa tiin molan-temi o,’ agelata, unang bogal telela-bom fen-bo ko.
7 It etei’imak taniyasisir naatu tanakawasa,
8 Kale God iyo ilim namaal tambal dong tebesu uyo unang bomi kobela migilu o,” age unang tinum kwiin tagang iyo aseng uyo kwaamip kale, unang o agelip boyo felep yak Yesus imi unang tinum imi diim to-nilip e minte, umi ilim namaal o agelip bota minte felep yak Yesus imi unang tinum imi kuguup tambal kemin umi diim to no kelip ko.
8 Faifuw boubun gewasin biyan kousisi’arin anababatun hitin usin isan.”
9 Kale siin ensel bogopneba iyo asok bogopne-nala e, “Weng koyo suuk kon tem dola kolal o,” age-nala e, “Weng koyo God imi weng fen tuluun weng bogopnelata, kopkeli kale, imi weng boyo tuluun weng ko. Kale God iyo bogo-nala, ‘Waantap ita olabeli mitam tala tala ke-bom Sipsip Man, unang kulan o agan-be iyo atamip ton-bom iman tigi-bom unan-bom deng tebemip umdii, bilip ita abiin tambal tonan-temip o,’ age God iyo kam agela o,” age ensel iyo bogopnela ko.
9 Imaibo tounamatar iuwu, “Abisa ku’i’itah inakirum, sabuw iyab Lamb ana tabin isan hifefeyanih hina tabin ana hiyuwmaim tirur boro baigegewasin hinab.” Naatu iuwu maiye, “Iti tur i turobe God ana tur.”
10 Kale niyo ensel ilami miit tem kugol imi deng uyo tebe-bom aman duga-eman o age-nilita, daak katuun duung fegela-silita, ensel iyo bogopne-nala e, “Umbae. Kabo nimi deng uyo tebe-bom aman duganemin ba kale, God maagup imi deng uta kup tebe-bom aman duga-emin o,” age-nala e, bogopne-nala e, “Kapsino kapmi kapkumal Kristen ke Yesus imi tuluun weng uyo waafu-bom titil faga-bom baga-em-nuubip isino ibo God imi bon tem kiit fenin unang tinum kale minte, nagal mungkup ulutap God imi bon tem kiit fenin tinum no kale, kabo nimi deng tebe-bom aman duganemin ba o,” agela ko.
10 Iti turamaim ayu anamaim ara’iy akwafir, baise iuwu eo, “Men iti na’atube inasinaf. O ayu airit i God ana akir wairafit, taituwa baitumatumayah afa bairi, it etei i Jesu isan tao’orereb. God akisin inakwafir, anayabin sabuw iyab Jesu isan teorereb i Anun Kakafiyin ana fairamaim teo’orereb.”
11 Kale niyo utamita, abiil tigiin uyo tem kalo kolu e, hos namaal maak mitam tulu kalaa ageli kale, bomi daang kun diim tinum tonba bemi sang uyo bogo-nilip e, “Tinum beyo imi weng kwep daa, ‘Kanubelan-temi o,’ agela uyo uk kugan kolan-temaala binim kale, suun kanu-bom-nala e minte, fen tuluun weng uta kup baga-bom no ke-boma o,” agan-nuubip kale, kanube unang tinum imi im-kuguman-tema so waasi dinan-kalon-tema so uyo, bemi aget fugunin uyo, bilip iyo tol kuguup uta kup kanumin o age-nalata, suun kup im-kuguman-tema ko.
11 Imaibo ayu mar ana etawan botawiy aitin, naatu nau’umaim horse biyan kwes ana boyeyan wabin Bosunub naatu Turobe batabat aitin. Iti orot i sabuw hai ma gewas isan ibatiyih naatu ibiyow.
12 Kale bemi tiin uyo at dong ulutap e minte, ita kup alugum king imi dubom kale, beta king imi dufalum tagang uyo kulep iit dubom diim kal kwaak kali-nala e minte, imi win kaal diim dolebebip uyo bantap win kale, dogonubeta alugum iyo utam-nimip binim kale, maagup beta kup utamsa kuta,
12 Matan i wairaf woun etoto’ab na’atube, ukwarinamaim i kowas moumurih, wabin biyanamaim hikikirum anayabin men yait ta so’ob, baise i akisinamo so’ob.
13 imi win unang tinum imi utamsip uyo ki, God imi Weng ko age Krais e minte, waasi imi isak uta tebe imi ilim uyo isak foga kolu migi abe-balata minte,
13 Ana faifuw rara’amaim hibibour i bai ius, wabin i God ana Tur.
14 abiil tigiin tinum waasi dinan-kalin iyo mitam abe-nilip e, tam hos namaal migik umi daang kun diim ton-nilip e, tinum una bemi daang begebelip unip kale, bilip iyo ilami okumop man waasi tebe inolip kaan-silip ita kale, God imi itamata, bilip iyo atin tinum tambal kelip kalaa age-nala ilim namaal kobeba uta migi unip ko.
14 Mar ana baiyowayah hi’ufunun faifuw kwes gewasih hi’osen horse biyah kwes afe’eh hiyen hin.
15 Kale bemi weng uyo benat ko age un kong atul tebesu ulutap kale, imi titil uta uta ke kafin kaa kutufosu komi tinum miit maak maak iyo kun kulube ita ita ke kubaganip imka-nala e, yagal tiin mo-nala e, ilami kuguup sino weng sino uta kup waafuu abo dulu kwep tebe bom-bilipta o agelan-tema ko. Kale God imi Weng ko age Krais iyo tebe imi waasi iyo kaal fuyap kiim uyo kobelan-tema kale, Krais beyo sok ilang kayaak imi ogok kemin tinum imi sok dum umi diim yaan tamana-bilip bii, sok dum ok uyo alugum mitam e tulu kalaa age kup-kagabip ulutap ke bilip iyo kaal fuyabok kupka-e-bala utama-bilipta bii, God titil magam kayaak imi olsak afalik uyo biniman-temu ko.
15 Awanamaim tafaram afu’afuw ana kaiy wan so’arin tit. Naatu boro ana iron tu’emaim nabonawiyih. God fairin ana yaso’ar gagamin boro wine bunubunuw ana efanamaim nawas kweyakweyar natit.
16 Kale imi ilim diim so imi ung kun diim so uyo dola bogo-nilip e, “Keyo alugum kamogimal imi kamogim e minte, keyo tinum afalik afalik imi kamok miton no o,” age dola kosip ko.
16 Ana faifuwamaim naatu taiyanamaim wabin iti hikirum.
17 Kale niyo atamita, ensel maak ataan tip diim kal moba kalaa ageli kale, uun bisel bisel nuuk aa-bom unan-kalin uun imi iip kwek-tele fufalam tiinan-bilip bilip iyo ensel beyo tebe fomtuup bogobe-nala e, “God iyo iman afalik tigi-eman o agan-be kale, ninggil ibo tala tala ke-nilipta,
17 Imaibo tounamatar veya afe’en batabat aitin, naatu mamu yate hi’in hiroberob isah fanan aumetawat na’in eaf eo, “Kwa etei kwaru’ay God ana hiyuw gagamin isan.
18 tinum kaanip imi diim uyo ugaa ku unelin o,” agela uyo ki, “Uun ibo daak waasi imi king sino, waasi dinan-kalin imi kamogimal sino waasi dinan-kalin tinum so minte, waasi imi kong hos so tinum hos imi daang kun diim tonbip so, tinum mani ogok tubulin sino tinum sok de imolip bisop tinum maak imi ogok tubulin tinum sino, tinum win tibin sino tinum win binim sino imi diim uta uga-bom unan-bilipta, binimanuk o,” agela ko.
18 Kwana saise aiwob sabuw, baiyowayah hai ukwarih, orot fairih, horse, naatu horse hai boyeyah, bai’akirayah, naatu men bai’akirayah, sabuw gagamih naatu sabuw gidigidih etei biyah finimih kwa’aa.”
19 Kale niyo itamita, yol ok kumun tem umi dimduum e minte, sinik mafak imi kafin kaa kutufosu komi kamok kamok ko age king so imi waasi dinan-kalin tinum afeta-bilip isino ita, waasi kong hos daang kun diim tonba isino imi waasi dinan-kalin tinum sino iyo dinan-kulum o age telela-bilip kalaa ageli ko.
19 Imaibo ayu sawaidab naatu tafaram ana aiwob etei hai baiyowayah bairi hiru’ay orot ana horse afe’en ma’am ana baiyowayan bairi baiyow isan hinan aitih.
20 Kale Krais hos daang kun diim tonba iyo yol ok kumun tem umi dimduum iyo aafuu sok de do som-nala e minte, kafin tem umi dimduum ko age bisop bagamin profet iyo aafuu no ke sok de imola alop iyo kaanin-tem bom-bilip e, imdala unanbu daak suun at kenamin umi tem kulaak iinip ko. Kale suun at kenamin boyo tuum naam uyo mimin fuu-bom mangan-nuluta, dela daak ok muk ibolin tap ke-nuluta, kulagal suun kup at kena-bom tang mafak kuun-bom ke-bomu kale, bomi iibak tem kulagal nan-temip ko. Kale bisop bagamin profet beyo yol ok kumun tem umi dimduum imi ogok ke-emin tinum ita kale, yol ok kumun tem umi dimduum iyo imi titil kiim uyo kobela uyo, imi tiin diim kal bom-nalata, iyo mirakel ko age kuguup ugulumi migik migik ke-bom bisop weng baga-bom no ke-balata, unang tinum kwiin tagang iyo imi weng boyo tinangka-bom-nilip e, ilep tol uyo kupkaa yang asit abe fengamip kale, yol ok kumun tem umi dimduum imi namba ko age win felep yak ku tosu uyo tibit kun diim dola-silip kale, imi sinik telela kwep daasip umi deng uta tebe-bom aman duga-emsip ko.
20 Baise sawaidab hibai hifatum naatu ana dinab orot baifuwenayan i wabinamaim ina’inan sisinaf auman hibai hifatum. Iti ina’inanamaim sabuw iyab sawaidab ana ewow hibai hima’am naatu sawaidab ana yumatabe ifufuwih hikwakwafir isan hairi’ika hifatum yawasih wairaf wanatowan etoto’ab ana kukuf yan hisrouwih hire eatuturih.
21 Kale Krais hos namaal daang kun diim tonba bemi weng uyo benat ko age un kong ulutap atin atul kup tebesu kale, yol ok kumun tem umi dimduum so bisop bagamin profet so imi waasi dinan-kalin tinum so iyo Krais iyo tebe ilami weng tuup anola kaanipta, bilip imi diim uyo uun dimduum unan-kalin ita tebe bisil kup tebe-bomta unan-bilipta bii, mat bigin kulalip ko.
21 Baise hai sabuw ura’u’unin etei i orot nati horse tafaram ma’am, awanamaim kaiy titit, imaim yow tar himorob, naatu mamu etei hirob hire biyah finimih hi’aa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Apocalipse 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.