Mateus 4
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NTLH
1 Jon ayo oksam ukola disa kelule, mulo kawu God ami Sinik ata Yesus ayo dibiila bilin unang tunum dinim bokon kawu dip-din daalaya, Tunum Mafak Setaan o kala-laabip ayo tal Yesus ami dap-kukulak o, kala dibii una. Kemin,
1 Então o Espírito Santo levou Jesus ao deserto para ser tentado pelo Diabo.
2 Yesus ayo ima kaa inam-nomi dinim o, kala kela bomdala, bii am sin-yaamin almi-kup 40 kiita disa kelala, Yesus ali ima tinap bom-balaya,
2 E, depois de passar quarenta dias e quarenta noites sem comer, Jesus estava com fome.
3 kulaali, Setaan ayo talaba-lomda bokola ko: Kabi fan God ami Man o, kalap namti, daak tuum kalawiili kuluu fal-sikilap ima bret kelula inamnap, titam-somdi, Awu, kabi fan God almi Man tituun kala tokon o, kala kanum bokolale,
3 Então o Diabo chegou perto dele e disse: — Se você é o Filho de Deus, mande que estas pedras virem pão.
4 Yesus ayo asiik maan tela ko: Daa, God ami Sukon Tem kabak-ali boko-lomdu:
4 Jesus respondeu:
5 Kanum bokolale, Setaan ayo Yesus dap-tamala ti umbitam Abip Tangbal Dukum Jerusalam o kala-laabip daale, dibii tam lotu am awak dukum win sokan kaami liip kutal-fuku umbitam asal am desip umi dubim diim daale, bokola ko:
5 Em seguida o Diabo levou Jesus até Jerusalém, a Cidade Santa, e o colocou no lugar mais alto do Templo.
6 Kabi tifan God ami Man namti, mafek mafek ma kaata taba-lomdu telokomu dinim; kemin, asal kalawu uunfoko umbalaak tawaal diim abamnan aa! akale God ami Sukon Tem kabak boko-lomdu:
6 Então disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui, pois as Escrituras Sagradas afirmam: “Deus mandará que os seus anjos cuidem de você. Eles vão segurá-lo com as suas mãos, para que nem mesmo os seus pés sejam feridos nas pedras.”
7 kulaali, Yesus asiik bokola: Daa yo! God ami Sukon Tem weng ma uyo boko-lomdu:
7 Jesus respondeu:
8 Kanum bokolala, Setaan ayo Yesus dap-tamala umbitam amdu fiil diim tam kabale, yak tawaal alik kala bombe umi tunum miit kusnum kusnum kiiso, yak unang tunum imi mafek mafek talalusip iso, iyo kukola utamale,
8 Depois o Diabo levou Jesus para um monte muito alto, mostrou-lhe todos os reinos do mundo e as suas grandezas
9 bokola ko: Kabi nalmi tibi diim kulu katuun duung fekela daak tiin-ilomdap bokopna-lom: Kabi nalmi kamokim o, kalap namti, nayo tawaal kalawaaso, tunum miit kaaso, mafek mafek iso, alik iyo kup-tila kapta tiin molokomap o, akale,
9 e disse: — Eu lhe darei tudo isso se você se ajoelhar e me adorar.
10 Yesus asiik bokola ko: Setaan kapyo, kambop-nalalap tabanan o. God ami Sukon Tem kabak-ali boko-lomdu:
10 Jesus respondeu:
11 Setaan ayo kanum bokola weng san-somdala kulu dap-kukumin uyo kambola tabanale, ensel iyo tal Yesus dong dokola tiin-mo-bomdip ima kulela talemip ko.
11 Então o Diabo foi embora, e vieram anjos e cuidaram de Jesus.
12 Yesus ami bilin saak disanang kawu laaba uyo, kulaa kelala umbital Provins Judiya kawu bom-balaya, Herot ami soldiya iyo Jon ayo dap-tal fuku dibii din kalabus am daalip bom-balaya, Yesus ayo Jon ami sang ayo weng san-somdala, Provins Judiya uyo kulaa kelala Provins Galili una.
12 Quando Jesus soube que João tinha sido preso, foi para a região da Galileia.
13 Lale, din almi abip Nasaret kaa iloma dinim; kulaa yak aba din abip Kapeneam kawu ila. Abip Kapeneam kaptam-ali Ok Galili kumun ami mepso kulu bombuu kemin, abip kaptam-ali Sebulun so, Naptali so, imi man loop imi tawaal namti kawu bombuu ko.
13 Não ficou em Nazaré, mas foi morar na cidade de Cafarnaum, na beira do lago da Galileia, nas regiões de Zebulom e Naftali .
14 Siin sawaayak Aisaya Yesus ami din Kapeneam kawu ilokoma kaami sang uyo God ami Sukon Tem dolsa namti kulu tituun-kup tiltam tuluya, Yesus ayo din kawu bom-biisa. Kabak-ali Aisaya ayo boko-lom:
14 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
15 Sebulun so, Naptali so, alep imi man loop imi bokon ayo yak Ok Jodan malii kulu tela kulii unu ti, kulii umbilin yol ok balang diim kulu dilit kalsu. Imi tawaal kaami win kaa Galili o, ke-bisip. Lale, unang tunum miit kusnum yaapkan ita tal kaptam bom-bilip ko.
15 “Terra de Zebulom e terra de Naftali, na direção do mar, do outro lado do rio Jordão, Galileia, onde moram os pagãos!
16 Tawaal kaptam-ami kasel iyo kutamiip o, kala ban umi diim kawu bomdiwa, taan maaklo ke imi win ayo disa kelakin. Lale, falala-kalin dukum uyo tulu utamdiwa, iyo falala-kalin dukum umi diim kawu bisip o,
16 O povo que vive na escuridão verá uma forte luz! E a luz brilhará sobre os que vivem na região escura da morte!”
17 Kulu Yesus ayo God ami weng uyo kufo-lomda unang tunum imi bakayim-bam bokola ko: God ami unang tunum imi im-taltam almi miit tem daa-lom tiin molokoma uyo mep dikiwa tulu kemin, ibi God kaa numi ban ken-yaabup kaa im-kuku-mokoma, kalaliwa ban ayo kambola aket fal-sikiliwa yo, kala bakayila ko.
17 Daí em diante Jesus começou a anunciar a sua mensagem. Ele dizia:
18 Am ma daanale, Yesus ayo Galili kumun ami balang diim kaa liip un-bomdala tiyak daala yi, Aniing aabi kulii din tiilip saanin tunum alep ma ok fuku-bomdip aniing abuumin men dukum ayo binalip daak ok tem unu aniing fenipla itama ko. Ma kaami win kaali alep, Saimon o, akan-kaa-bam ale, Pita yo, akan-kaa-bam ken-laabip, akal almi niing Andru alep kiita itama ko.
18 Jesus estava andando pela beira do lago da Galileia quando viu dois irmãos que eram pescadores: Simão, também chamado de Pedro, e André. Eles estavam no lago, pescando com redes.
19 Yesus ayo bokoya ko: Nak-tunum kusal kipyo, kipni okok kebip kulaali kela tilipla, naso nikil un-bom ok kusnum ma kuya-lom yim-baali aniing abun-unbip ultap ken-tal-une-bam, unang tunum iyo afet daa yim-bii tildang God ami miit tem kawu dakamin o! yakale,
19 Jesus lhes disse:
20 fan, alep iyo weng sandip, ilmi aniing abuumin men uyo abiltap-kup kano kelalip, yak Yesus ami daang bakaalipla nikil unip ko.
20 Então eles largaram logo as redes e foram com Jesus.
21 Yesus ayo alep iyo imbii soop taba yang ulip, Sebedi ami man tunum man alep Jems sole, almi niing Jon so, alep iyo bom-bilip kala itama, kemin, alep yakal ti kuno aniing abuumin tunum. Alep imi aalap Sebedi aso, alimal maakup ilmi bot tem kabaaku bomdip alimal ilmi aniing abuumin men balat tababa ayo bikibip kala kalale, itama. Ale, Yesus ayo bokoya ko: Nak-tunum kusal kipyo, kipni okok kebip kulaa kela tiliwa, naso, nikil tal-une-bam nami ok kasiik ma kuyilila okokmin o, yakaya,
21 Um pouco mais adiante Jesus viu outros dois irmãos, Tiago e João, filhos de Zebedeu. Eles estavam no barco junto com o pai, consertando as redes. Jesus chamou os dois,
22 weng sandip abiltap-siik aalap ayo bot tem kulaaku kelalip tildak Yesus ami daang bakaaliwa tabanip ko.
22 e, no mesmo instante, eles deixaram o pai e o barco e foram com ele.
23 Yesus ayo Galili bokon kaptam-ami abip ma ma kawu, tal-une-bamda yak aba tam lotu am tam une-bamda, God ami weng tambal uyo unang tunum bakayin-bamda bokola ko: God kanola ibi iltipni ban umi aket uluum ayo kuluu ban wakamin ayo kambolip namti, God ata kipni ban uyo keya-lomda imbii tam alami abip daa-lomda, tiin molokoma no, yakan-kaa-bam ale, unang tunum mafak-alin disa yakal ilmi kusnum e kala kuluu-kuluu unsip imi yam-talal-bam kem-tal-unema ko.
23 Jesus andou por toda a Galileia, ensinando nas sinagogas , anunciando a boa notícia do Reino e curando as enfermidades e as doenças graves do povo.
24 Kanu-balaya, unang so, tunum so, iyo ami kanuba kaami sang kaata weng kulii-una-tala-ke-bilip, dukum-nula unang tunum am bokon samaan kasel Siria kayaak yakal weng san ilmi abip ma ma kawu, kambolalip ilmi ap-tunum kusal angtiil mafak umkan-unsip iyo yim-tamalip Yesus fanang talemip. Kemin, unang tunum imi angtiil umu-laamin kaali, kalanolin angtiil umu-laamin kaata ko: angtiil mamin; tiling tem atul tabemin; sinik mafak ta yam-mafak-daasa; yak angtiil banbin-kup; tilik tilik yela daak tawaal aben-umbip aye, yaan sikil dibim tem dakan-unsip, kalanolin kiita kulii-tale-biliwa, Yesus ayo alik yam-talal-bala, tiltam yaap tem dakamip ko.
24 As notícias a respeito dele se espalharam por toda a região da Síria. Por isso o povo levava a Jesus pessoas que sofriam de várias doenças e de todos os tipos de males, isto é, epiléticos, paralíticos e pessoas dominadas por demônios; e ele curava todos.
25 Ayo kanu-balaya, unang tunum yaapkan iyo Yesus ami fanang Provins Galili lo kawu tale-bala, Provins Dekapolis lo kawu tale-bala, abip dukum Jerusalam lo kawu tale-bala, Provins Judiya bokon abip ma kawu tale-bala, Ok Jodan malii kayaak abip ma ma kasel imi tale-bilip, kem-silom ang dinamsi kaliwa, Yesus aso unip ko.
25 Grandes multidões o seguiam; eram gente da Galileia, das Dez Cidades , de Jerusalém, da Judeia e das regiões que ficam no lado leste do rio Jordão.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.