Mateus 26
God Ami Alokso Weng (TIF) vs NVI
1 Yesus almi daang bakaalin imi weng bakayinba uyo alik disa kelule, kulaa bokoya ko:
1 Tendo dito essas coisas, disse Jesus aos seus discípulos:
2 Nak-tunum kusal kipyo, utamipla yi, Am alep ma disa keluya, kuyaku Juda kayaak numi ima Pasova uyo inokomup kala kalbip. Kemin, kuluwu Dukum Ami Man Nayo, nam-baalip yak waasi imi sikil diim abamnila, nam-bak as diim daa nelip taanokomi kayi! kala kanum bokoyila ko.
2 "Como vocês sabem, estamos a dois dias da Páscoa, e o Filho do homem será entregue para ser crucificado".
3 Kemin, kulaa pris o, kala awem tunum imi kamok kamok isole, Juda kayaak imi kamok kamok iso, iyo din awem tunum imi dabom Kayafas ami am dukum kaptamu tala-tala-ke-lomdiwa,
3 Naquela ocasião os chefes dos sacerdotes e os líderes religioso do povo se reuniram no palácio do sumo sacerdote, cujo nome era Caifás,
4 weng taken-una-tala-ke bile bokolip: Dok kano-somdupla kawu, Yesus ayo maaklo dap-tal fuku aalup taanak i? kala-lomdip
4 e juntos planejaram prender Jesus à traição e matá-lo.
5 bokolip: Nulta unang tunum tala-tala-ke-bamdip ima inokomip Pasova yo kebip kaami tem kabaku aalokomup kaali, unang tunum yaapkan iyo ban boko-lomdip iyo taba nuyo mafak o, yakan-kaa-bamdip yemalip. Kemin, ilom ima ayo alik inamnip dinimnal una-tala-kelip kala, kala-somdupla kawu, aalum o, kala weng kutiilip ko.
5 Mas diziam: "Não durante a festa, para que não haja tumulto entre o povo".
6 Yesus nikil iyo Oliv Tikiin kaptam-ali kambolalip yak aba umbital abip ma Betani kaptam ba tilip ko. Kamasi kawu Yesus ayo Betani tunum ma abang daam Saimon ami dap-talaluse. Kemin, kaata tal Yesus nikil imi bokoya-lomda: Tiliwa, nami am kawu tiin-ilomdup ima inamnum o, kalaya, kulaa fan din ami am kaptamu tiin-bom ima iniwale,
6 Estando Jesus em Betânia, na casa de Simão, o leproso,
7 unang ma taba tal tang tangbal fuunin ok ayo kulii-tal Yesus ami dabom diim kawu sing daawalu ok kaali, tuum alabasta ket dotulin kabaaku abuusip. Kemin, unang uyo moni dukum uyo kuluu-lomdu mo kutal tiibu. Kemin, kaata kanoluya,
7 aproximou-se dele uma mulher com um frasco de alabastro contendo um perfume muito caro. Ela o derramou sobre a cabeça de Jesus, quando ele se encontrava reclinado à mesa.
8 Yesus ami daang bakaalin tunum iyo utamiwa, Unang kuuli, kanubu kala kala-somdipla, aket atul tabeyu kulaa ilmi dik-daalip ko: Uli kanimin o, kalalula, tang tangbal fuunin ok kalawaali tinan-daalu disa kela ni?
8 Os discípulos, ao verem isso, ficaram indignados e perguntaram: "Por que este desperdício?
9 Tang tangbal fuunin ok kalawaali kela-lomdu, kulii-din aptum kusal imi kuyilu ita molipya, atin ti moni dukum ayo kuluu-lom, kulii-din mafek mafek dinim ilin unang tunum imi kuyikinla yo, kalip ko.
9 Este perfume poderia ser vendido por alto preço, e o dinheiro dado aos pobres".
10 Kanumipla, Yesus ayo utama yi, Kanolin weng bakabip kala kalba-kup, kulaali almi daang bakaalin tunum imi bokoyila: Ibi kanimin o, kalaliwa, weng mafak kaa unang bakawipla, uyo aket dukum fukunbu yoko? Kaali kukup tangbal nami kanop-nu kemin, kulaalin a!
10 Percebendo isso, Jesus lhes disse: "Por que vocês estão perturbando essa mulher? Ela praticou uma boa ação para comigo.
11 Unang tunum mafek mafek dinim iyo ipso suunkup ilokomip kemin, ibi yaap dong dakaayilalip. Lale, nali kipso suunkup kalawu ilokomi disa.
11 Pois os pobres vocês sempre terão consigo, mas a mim vocês nem sempre terão.
12 Unang uli utamu yi! Yesus ayo mepso aalip saaknaya, dibii din tuum tem kawu dawaalokomip kala kalaluya, Juda kayaak numi as kuli dotu kulii-din kuwakamin kukup kuuta kuluu-somdula, nayo saaknin disa iliya, tang tangbal-kup tabin ok ayo nami dabom diim kawu sing daap-nu.
12 Quando derramou este perfume sobre o meu corpo, ela o fez a fim de me preparar para o sepultamento.
13 Kemin, kaali ti fan tituun-kup bokoyokomi. Ilom kaptoop ali unang tunum kiimi am bokon alik kula dik-daa kulaasu iyo tal-une-bam nami weng tangbal kukaaya-tal-une-mokomip ayo, unang kuumi kukup tangbal kala kup-nu kaami sang kaa bakayila-tal-une-bamdiwa, umi win ayo suunkup kufuwokomip kayi! kala Yesus ayo kanum bakayila ko.
13 Eu lhes asseguro que onde quer que este evangelho for anunciado, em todo o mundo, também o que ela fez será contado, em sua memória".
14 Yesus ami kalaan tunum talangkal la, maakup ma ali abip Keriot kasel Judas ata din pris awem tunum imi kamok kamok imi itam ale,
14 Então, um dos Doze, chamado Judas Iscariotes, dirigiu-se aos chefes dos sacerdotes
15 ayo dik-daaya-lomda: Kipyo, nali Yesus ayo dabaali yak kipni sikil diim abamna namti, moni kaa kanim kal ma kup-nokomip i? yakaya, ami weng bokoyila ayo weng san-ilom, tuumon dukum almi-kup 30 kiita koliwale,
15 e lhes perguntou: "O que me darão se eu o entregar a vocês? " E eles lhe fixaram o preço: trinta moedas de prata.
16 Judas ayo tuumon dukum ayo kuluuba-kup, Kwin! kaa dok no-somdila, dap-fatap-daalon o, kal-bomda liip fen-tal-unema ko.
16 Desse momento em diante Judas passou a procurar uma oportunidade para entregá-lo.
17 Kemin, bret fuulip faskaamin dinim inin umi am o, kala am maakup diim kawu iintang am uyo daanula, Yesus almi daang bakaalin tunum iyo tal Yesus dik-daala-lomdip: Kabi nuli kaloku ima Pasova ayo dotuliwa yo, kalbap yoko? akiwa,
17 No primeiro dia da festa dos pães sem fermento, os discípulos dirigiram-se a Jesus e lhe perguntaram: "Onde queres que preparemos a refeição da Páscoa? "
18 Yesus asiik bokola: Siin kawu Jerusalam kayaak tunum ma kipni kukuyasii. Kemin, kamala kuluwu din Jerusalam kaba tunum kulaa atamip namti ayo bokola-lomdip: Kapyo, numi kukuyin tunum ami weng bokoyila kulii-tulup kaali, bokop-ta-lom: Nami nak-tunum kapyo, nami taan-laamin am ayo mepso tulu kemin, nami daang bakaalin tunum iso, nikil nuli tal kapni am kaptamu ima Pasova ayo in-bomdup fiyaap duu-bamduwa yo, kala Yesus ayo kanum bokop-tala, tulup o, aki no, kala Yesus ayo kanum bokoyilala, daang bakaalin tunum iyo im-baala din-ilomdip,
18 Ele respondeu dizendo que entrassem na cidade, procurassem um certo homem e lhe dissessem: "O Mestre diz: ‘O meu tempo está próximo. Vou celebrar a Páscoa com meus discípulos em sua casa".
19 ami weng-kup weng san-ilom ima uyo dotulip ko.
19 Os discípulos fizeram como Jesus os havia instruído e prepararam a Páscoa.
20 Bom bii, am tiinu atan ayo yak tem unaya, Yesus so, almi daang bakaalin tunum talangkal iso, iyo tal am kaptam tiin-bom ima ayo in-bom ale,
20 Ao anoitecer, Jesus estava reclinado à mesa com os Doze.
21 Yesus ayo daang bakaalin tunum imi bokoyila ko: Nami weng kalawaali ti tifaneng bokoyokomi: Nikil iltipni tunum maakup ma ata nak-tunum ayo taba-lomda, nam-fatap-daalaya nelokomip o, yakale,
21 E, enquanto estavam comendo, ele disse: "Digo-lhes que certamente um de vocês me trairá".
22 kulaa, daang bakaalin tunum iyo Yesus ami weng bokola uyo weng san fanang alik tam baneyula aket yaapkan fukun-bam ale, aket uluum dukum ke-lomdip ma asiik dik-daala dik-daala kem-una-tala ke-bam ale, bokolip: Kamokim kapyo, nata nelile, ni disa yi? kal-bom dik-daala dik-daala ke-bam aket yaapkan fukunipla,
22 Eles ficaram muito tristes e começaram a dizer-lhe, um após outro: "Com certeza não sou eu, Senhor! "
23 Yesus asiik bokola: Nak-tunum ma naso sikil kutaldaak falet diim kabaaku daa inamnup namti, kulaata nam-fatap-daalaya nelokomip.
23 Afirmou Jesus: "Aquele que comeu comigo do mesmo prato há de me trair.
24 Sawaayak kawu God ami Sukon Tem nami kanola taanokomi kaami sang bokosu kaali, fan kamala kulu kaami sang ayo tiltam tuluya, Dukum Ami Man Nami nelip taanokomi. La, tunum nami nam-fatap-daalokoma ali atin ti angtiil yol awak dukum kuluulokoma. Kemin, awak kuu mep man kaa kuulin dinim nosu dinam, ali angtiil yol awak dukum uyo kuluulama dinim kaali tambal o, kalaya,
24 O Filho do homem vai, como está escrito a seu respeito. Mas ai daquele que trai o Filho do homem! Melhor lhe seria não haver nascido".
25 ami dap-fatap-daalon o, kalba tunum Judas ayo Yesus ami bokola-lomda: Kukuyin tunum kapyo, kabi nami sang bakap-nambap yoko? akala, Yesus asiik ami weng uyo maan tela bokola-lomda: Fan taa! Ti kaa bokolap kalapta te! aka ko.
25 Então, Judas, que haveria de traí-lo, disse: "Com certeza não sou eu, Mestre! " Jesus afirmou: "Sim, é você".
26 Nikil ima in-bom ale, kulaa Yesus ayo bret maakup ma kuluuba-kup, God ami yaap ke yo, aka yak lo kutii daang bakaalin tunum ima kabaanuya-lom bokoya ko: Kalawaali nami tiil kemin, kuluu inamnin o, yakale, kuluu inamnip ko.
26 Enquanto comiam, Jesus tomou o pão, deu graças, partiu-o, e o deu aos seus discípulos, dizendo: "Tomem e comam; isto é o meu corpo".
27 Inamniwa, ata wain ok ma iluu kutal-fuku, God ami yaap ke yo, aka almi daang bakaalin tunum imi kukaayim-bam ale, bokoya ko: Nikil alik kuluwa kuluu-lomdipla inamnin a!
27 Em seguida tomou o cálice, deu graças e o ofereceu aos discípulos, dizendo: "Bebam dele todos vocês.
28 Kalawaali nami kiim kemin, nami nelipla nami kiim ayo sing daa-lomdu God ami kama weng umi de-kutiiluya, ibi nami kiim kaa atam, Wu faneng, God ali unang tunum yaapkan numi ban wakamin kaali, takan-tiiyase no, kalokomip.
28 Isto é o meu sangue da aliança, que é derramado em favor de muitos, para perdão de pecados.
29 Kemin, nali weng kusnum ma bokoyokomi. Asuk nali wain wok kala maso ma inam-nokomi daa, kela bom-bili bii din nami Atok God ami abip kawu ipso bomduwa, alik maakup wain ok alokso kaata inokomup kayi! yaka ko.
29 Eu lhes digo que, de agora em diante, não beberei deste fruto da videira até aquele dia em que beberei o vinho novo com vocês no Reino de meu Pai".
30 Nikil ima inamnip disa kelale, kulaa alik iyo God ami Sukon Tem baal maakup ma uluubip-kup, abip kela yak aba tam Oliv Tikiin unip ko.
30 Depois de terem cantado um hino, saíram para o monte das Oliveiras.
31 Yesus nikil iyo liip un-bom ale, Yesus ayo bokola: Am kamala kutamiip kulaayo, alik ibi kep-nalalip ukadaa unokomip. Kemin, God ami Sukon Tem sawaayak dolsip kaami sang kaali, boko-lomdu:
31 Então Jesus lhes disse: "Ainda esta noite todos vocês me abandonarão. Pois está escrito: ‘Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersas’.
32 La, nili kanola taani, namaalip ilana asuk tam tiiniya, Provins Galili unokomi kawu, ibi din kawu nitamin o, yakale,
32 Mas, depois de ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galiléia".
33 Pita ayo weng sanba-kup, Yesus ami bokola ko: Kamokim, kapyo! Kapni daang bakaalin tunum malo ma ita kapni kanop-tip kaata, kambop-ta wakadaa unokomip. La, nali kuno kep-ta wakadaa unokomi disa.
33 Pedro respondeu: "Ainda que todos te abandonem, eu nunca te abandonarei! "
34 Kulaa, Yesus asiik Pita ami bokola ko: Naktum kapyo! Nami weng kala bokop-tokomi uyo aket fukunapya! Kamala kutamiip kuyaku, awon kakaruk aalap ayo naan-tabin dinim kama ilaya, kabi nami sang ayo bokop-na-lomdap: Yi! Kaali ma atamsi dinim o, nakan-kaamsi, liip asuumano fak-daalokomap o, akale,
34 Respondeu Jesus: "Asseguro-lhe que ainda esta noite, antes que o galo cante, três vezes você me negará".
35 Pita asiik weng dukum-kup bokola-lomda: Atin ti disa yo! Kapso naso yelum o, kalip kaa, nali boko-lomdi: Yi! Kaali ma atamsi dinim o, tokokomi disa yo, kalale, kuno Yesus alami daang bakaalin iyo nikil alik ti Pita ami weng bakaba weng yaan tem kulaata iso, maakup kanum bokolip ko.
35 Mas Pedro declarou: "Mesmo que seja preciso que eu morra contigo, nunca te negarei". E todos os outros discípulos disseram o mesmo.
36 Yesus so, almi daang bakaalin iso, iyo yak aba din langabip Getsemani abale, Yesus ayo bokoya ko: Nali mep yang kalawu beten kemi kemin, nikil ibi kulawu tiin-bom iliwa yo, kala,
36 Então Jesus foi com seus discípulos para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: "Sentem-se aqui enquanto vou ali orar".
37 kamboyila Yesus ayo Pita, Sabedi ami man tunum man alap Jems so, Jon so, nikil ita-kup foko-yim-bii yang abale, Kwin! Yesus ami aket tem uyo ti uluum dukum ke-lomda aket mafak kelu, nikil imi bokoyila ko:
37 Levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Kipyo, nali utamila, Kulaata ti nelip taanokomi kala, kalalila, nami aket tem ayo atin ti uluum dukum kep-nu kemin, nali yang kawu God ami beten kamaali. Kemin, ipkal kuldaaku fen-bam ale, talalu kutii-bomdiwa yo, yaka-lom
38 Disse-lhes então: "A minha alma está profundamente triste, numa tristeza mortal. Fiquem aqui e vigiem comigo".
39 kamboya alakis mep yang kulubale, katuun duung fakela daak tiin dabuuna God ami beten kamaan-bam bokola ko: Atok kapyo, kukup mafak uta tildang nam-mafak-daalon o, kem-talabu kaa, kabi dil molap kuno keluk o, kalap kulaali, kabi yaap titil-foko-lom kanop-nalalap. Yale, nami aket fukunin ayo, kabi nami aket fukun-bam kaata kanop-nan o, kalbi kuu daa: kemin, ti kaltapni fanang daa, kanolon o, kalbap kaata-kup kanolan o, kal-bomda kanuma ko.
39 Indo um pouco mais adiante, prostrou-se com o rosto em terra e orou: "Meu Pai, se for possível, afasta de mim este cálice; contudo, não seja como eu quero, mas sim como tu queres".
40 Yesus ayo beten kemsi kenba-kup, tildang ulaya, Tunum nikil asuumano iyo akan-fak-liibip kala kalale, yam-kafala-lomda bokoya ko: Nikil ibi akanbip yoko? Kibi titil-fak-daa kawang bom kutii ilanin tap kelalip daa; abiltap-siik akanbip o?
40 Então, voltou aos seus discípulos e os encontrou dormindo. "Vocês não puderam vigiar comigo nem por uma hora? ", perguntou ele a Pedro.
41 Setaan ayo ipni oko-takayim-bilila, yang ban ukduulip kala yokon o, kal-bomda ibi yam-kukuba kemin, kipni aket fukunin ayo ti kukup tambal-kup nuumum o, kalbip. Lale, ipni titil ayo katip; yang kukup mafak kaa nuu-mokomip. Kemin, asuk akan-unemin disa kelalip kawong-bomdip God ami beten kamaan-bilip, dong dakaayim-bala yo, kala-somla ko.
41 "Vigiem e orem para que não caiam em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca".
42 Kanum boko kulaa kamboyila, asuk yang olang diim yang abale, God ami beten kamaan-bam bokola: Atok kapyo, kuluu kalapni san, kabi kuno waasi iyo kamboyili ita taba-lom angtiil yol ayo kolik o, nakap kulaali, nali daa yo, kalokomi disa. Nali kapni weng bokolap uyo, ayo kalokomi no, kala beten kemsi, kulaa kelale,
42 E retirou-se outra vez para orar: "Meu Pai, se não for possível afastar de mim este cálice sem que eu o beba, faça-se a tua vontade".
43 asuk tildang ulala yi, Aptum kusal asuumano iyo asuk ti kuno tiin yak dap-tiiyu akan diisa kulaabip kala itam kamboyila
43 Quando voltou, de novo os encontrou dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 tildang kamasi kanola beten kebi, una tap, ti kuno God ami asuk kunolin beten kulaata-kup kema ko.
44 Então os deixou novamente e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Kanumsi kulaa kela asuk tildang ula, Akanbip kala tal yam-kafala bokoya ko: Ibi asuk akan-bom fan-kaabip o? Ipni akan-unemin kulaali ti kutoop kulu diilip disa kelu kemin, tam tiin ibi atam-tamin! Kulaata nak-tunum maakup ma ata taba-lomda Dukum Ami Man Nayo nam-fatap-daa nam-baala yak tunum mafak imi sikil diim abam-nokomi namti kaa tiltam tabu kemin,
45 Depois voltou aos discípulos e lhes disse: "Vocês ainda dormem e descansam? Chegou a hora! Eis que o Filho do homem está sendo entregue nas mãos de pecadores.
46 tiltam tolnip unum a! Nak-tunum nami nam-fatap-daalala, nelokomip ayo din atamdi yo, kalala talaba kemin, tilip una-tala dak-duulum o, kala Yesus ayo almi daang bakaalin tunum iyo kanum bakaya ko.
46 Levantem-se e vamos! Aí vem aquele que me trai! "
47 — ausente —
47 Enquanto ele ainda falava, chegou Judas, um dos Doze. Com ele estava uma grande multidão armada de espadas e varas, enviada pelos chefes dos sacerdotes e líderes religiosos do povo.
48 — ausente —
48 O traidor havia combinado um sinal com eles, dizendo-lhes: "Aquele a quem eu saudar com um beijo, é ele; prendam-no".
49 Judas asiik Yesus almi dik-yak-dela abiltap umbital weng umonba-kup: Kukuyin tunum kaa balap o? kala yak dap-tal miki-bam fiil buluk tokola-laam-salale,
49 Dirigindo-se imediatamente a Jesus, Judas disse: "Salve, Mestre! ", e o beijou.
50 Yesus ayo bokola ko: Nak-tunum, kabi kanimin ma nolon o, kala talap uyo bii-bii kemin daa yo, abiltap nolan o, akan-kaamale, kulu tunum iyo tal Yesus namti dukum-kup dap-tal-fukulip.
50 Jesus perguntou: "Amigo, que é que o traz? " Então os homens se aproximaram, agarraram Jesus e o prenderam.
51 Yesus ami daang bakaalin tunum ma ata bainat almi iim tem kawu bombe kaata, kuluu-lomda, pris awem tunum imi dabom ami ok tabola bom ilin tunum ami talang kaal malii tik-daa kulaawala tildaak abale,
51 Um dos que estavam com Jesus, estendendo a mão, puxou a espada e feriu o servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 kulaali, Yesus ayo almi daang bakaalin tunum ami bokola: Dok kanolin tunum kaata taba-lomda, bainat ta kuluu aptum kusnum iyo yelip taanip namti, imi kayaak isiik bainat ta ti yelip taanokomip kemin, dinin daa. Baan kapni bainat kaa asuk kulaak almi iim tem unak o, aka ko.
52 Disse-lhe Jesus: "Guarde a espada! Pois todos os que empunham a espada, pela espada morrerão.
53 Nali nalmi Aatumen God ami dik-daali ayo abiltap almi ensel yaapkan yam iyo bokoyila, tal nayo dong dokop-nipla tangbal unon o, kali kaali, yaap kanolami. Kabi kabak utabap disa ema?
53 Você acha que eu não posso pedir a meu Pai, e ele não colocaria imediatamente à minha disposição mais de doze legiões de anjos?
54 Ya, nali Atok ami dik-daalila ayo kanolokoma disa. Siin sawaayak kaptoowu God alalta almi Sukon Tem kabaku kutii boko-lomda: Nami Man kaali, waasi ita taba-lom aalipla saaknak o, kalala alta kanum bokosa. Kemin, nalmi Aatumen God ami bokola-lomdi: Atok kabi dong dokop-nawa tangbal unon o, kalokomi kabak-ali ami weng kutiisa kaa, lo kutii-lom kutoop saak telokomi namti, ami weng kutiisa uyo tiltam tituun ke-lokomu dinim o. Nali kabak dik-daalokomi disa kayi! kala Yesus ayo daang bakaalin tunum imi kanum bokoyila ko.
54 Como então se cumpririam as Escrituras que dizem que as coisas deveriam acontecer desta forma? "
55 Kaata Yesus ayo tunum tal dap-tal-fululip imi bokoyila ko: Ibi, nali din lotu am diilim kaptamu tiin-bomdila unang tunum imi suunkup kukuya-laabi kawu, tal nam-tal fukulakin kaa, kanimin o, kalalip kulaasip. La, ibi kamala kalawuuta, aptum kusal ye-bam, mafek mafek yukut dakaayin tunum ami dap-tal fuku dedu-laabip tap ke-lom kanaat bal, asukum bal, bainat aye kiita til akiip-na-lom de-namulum o, kala tiltam tilip yoko?
55 Naquela hora Jesus disse à multidão: "Estou eu chefiando alguma rebelião, para que vocês venham prender-me com espadas e varas? Todos os dias eu estava ensinando no templo, e vocês não me prenderam!
56 Mep kipni kukup kaa kano tiltam tilip kaali, yaap ma ke tiltam tilip disa. Lale, ipni kaa kanolip uyo, God ami profet weng ku-fatap-dakamin tunum kiimi weng, God ami Sukon Tem dolsip uyo kula fan tiknu ko, kala Yesus ayo tunum baa taldip sok dedulip imi kanum bokoyila ko.
56 Mas tudo isso aconteceu para que se cumprissem as Escrituras dos profetas". Então todos os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Kayafas kaali, tunum awem imi kamokim diildiil pris kemin, lo utamsip tunum iso, Juda kayaak imi kamok kamok iso, iyo tal kaami am kawu tiin-bom iliwa, tunum Yesus dap-tal fuku-lomdip iyo ililta dibiilip tal kamokim Kayafas ami be kawu daalipya,
57 Os que prenderam Jesus o levaram a Caifás, o sumo sacerdote, em cuja casa se haviam reunido os mestres da lei e os líderes religiosos.
58 Yesus ayo dafuku dibiilip una-biliple, Pita ayo Yesus ami mafiing tem da samaan so kaltoowu akola tap-tal tap-tal yak aba din hetpris Kayafas ami am kaami daam tem una. Lale, tam am unoma disa. Kalo abip daal uti daam tem kabaaku bom ilomdila kamok kamok iyo Yesus kaa dok nonbip i, kalon o, kala-lomda tiltam daak siip lo kawu soldiya iso, nikil tiinip ko.
58 Mas Pedro o seguiu de longe até o pátio do sumo sacerdote, entrou e sentou-se com os guardas, para ver o que aconteceria.
59 Kemin, pris o, kala awem tunum imi kamok kamok so, alik imi kamok kamok iso, iyo Yesus aalum o, kala-lomdip, tunum kawanta Yesus ata-bilip, kukup mafak so ma nola atabip kala, kala-somdupya, kiita fokoluwa weng talalmin umi baan diim kawu, ibokoliwa yo, kala-lom iyo fen-bam iliwale,
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Sinédrio estavam procurando um depoimento falso contra Jesus, para que pudessem condená-lo à morte.
60 kulaa, tunum yaapkan iyo kamok kamok imi bilip kawu, tal-ilom Yesus ami sang ayo kasen-fakalip. Katale, kamok kamok iyo ma utamiwa yi, Awu, kabak-ata, mafek mafek ban dukum keba kemin, kaami kalan kaata talola aalokomup daa yo, kemipya, kulaa tunum alep ma ita tal boko-lomdip: Kipyo,
60 Mas nada encontraram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas. Finalmente se apresentaram duas
61 tunum kalawaali boko-lomda: Nali ti, God ami lotu am diildiil uyo balata kutiili bii am alep keluya, am asuumano diim kula asuk delami no, kalaya nulmi talang tem alep alep iyo weng san iluwa, kanum bokose no, kala kanum bokoliple,
61 que declararam: "Este homem disse: ‘Sou capaz de destruir o santuário de Deus e reconstruí-lo em três dias’ ".
62 kulaa, awem tunum imi kamokim diildiil Kayafas ayo tam tola Yesus ami dik-daala ko: Mep tunum alep kalawiimi kaa, bakap-tambip uyo kanimin o, kala weng an-anung-daa bokoyin disa, kebap i? Kii kanimin o, timbip i? aka. Kata,
62 Então o sumo sacerdote levantou-se e disse a Jesus: "Você não vai responder à acusação que estes lhe fazem? "
63 Yesus ayo kano duluuma ilale, Kayafas ayo asuk bokola-lomda bokola: Kapyo, nali weng ma dik-daap-ton o. Kabi disa kawu bakap-nin disa suunkup ilin tunum God ami win awem kaata-kup dafo-lomdap tituun-kup maan tiip-napya utamon o, kala-somla kemin, kabi God ami uldaa tam-buula tiltam Kamokim kesap tunum Kraist o kebip kaa, kapta ema? akala
63 Mas Jesus permaneceu em silêncio. O sumo sacerdote lhe disse: "Exijo que você jure pelo Deus vivo: se você é o Cristo, o Filho de Deus, diga-nos".
64 Yesus asiik bokola: Tifaneng kaa bokolap; alik ibi weng san iliwa, nami weng kala bokolon o. Bom ilom kaptoop ali natamipla, Dukum ami Man, Nali abiil tikiin kawu ilin titil-kup tabasa God ami sikil tiingtup diim o, kala Kamokim ami baan diim kawu tiinbi kala nikip ilom ale, kaata utamiwa yi, Abiil tikiin umi ibin umi tip diim kabaaku tiindala tala kalalip nita-mokomip o, kala kala-lom Yesus ayo kamok kamok imi kanum bokoyila ko.
64 "Tu mesmo o disseste", respondeu Jesus. "Mas eu digo a todos vós: chegará o dia em que vereis o Filho do homem assentado à direita do Poderoso e vindo sobre as nuvens do céu".
65 Kanum bokoyilaya, Kayafas tunum awem diildiil ayo weng san-ilomda Juda kayaak imi aket uluum tabemin umi kukup uyo kanumin kemin, almi ilim mikiba uyo balata kutii-lomda, tunum alik tiinbip imi bokoya-lomda: Kipya! kaami weng mafak bokola kalawaali, God ami win ku-mafak-daala, ipkal weng selip. Kemin, almi sang bokola kaa, nuli tunum ma fen-bam atamupla, kaata Yesus ami sang uyo maso ma bokoyokoma disa!
65 Foi quando o sumo sacerdote rasgou as próprias vestes e disse: "Blasfemou! Por que precisamos de mais testemunhas? Vocês acabaram de ouvir a blasfêmia.
66 Kemin, kipni aket fukunin kaali, tunum kalawa kalok nolum o, kalbip i? yakale, isiik bokola-lomdip: Kulaaye? Atin ti kukup mafak ke-lom God ami weng mafak bokola kemin, kuno kambolap aalip saaknak o, aka-lomdip
66 Que acham? " "É réu de morte! ", responderam eles.
67 kulu mok tak-binalip yak Yesus ami tiin matum diim abe-bam ale, sikil tangafap ta biwaka-balale, malo ma sikil amim tup biwaka-bala, ke-bam
67 Então alguns lhe cuspiram no rosto e lhe deram murros. Outros lhe davam tapas
68 atafiimin weng bakan-bamdip: Kabi boko-lomdap: Nali God ata nami uldaa-nam-buula tiltam Kamokim kesi tunum namti kalabii no, kala-laabap kaali, kabi alik utamsap. Kemin, kabi nitaman! Awu, kaa kanta tal neba no, kalbap namti, bokoyapla, weng selum o, kala atafiimin weng bakaalip ko.
68 e diziam: "Profetize-nos, Cristo. Quem foi que lhe bateu? "
69 Kanon-bilipla, Pita ayo abip uti daam tem kawu bom ilale, awem tunum imi kamokim diildiil Kayafas ami ok fukulin unang ma uyo tal Pita ami bokola-lomdu: Kapso ti Provins Galili kayaak Yesus aso tal-unen-umbip o, akuya,
69 Pedro estava sentado no pátio, e uma criada, aproximando-se dele, disse: "Você também estava com Jesus, o galileu".
70 tunum yaapkan imi tiin diim kawu, Pita ayo yawaal daa-lom bokola: I, daa! nali kupni weng bakabap kabak-ali dotu ma kaal kelin dinim bii no, wunba-kup,
70 Mas ele o negou diante de todos, dizendo: "Não sei do que você está falando".
71 kamboya yang abip uti daam tem umi amitom mepso kawu tola ilale, kuno ok tabuulin unang kusnum ma uyo tal Pita ayo atam kenbu-kup, uyo mep tunum malo ma tolbip imi bokoyu ko: Tunum kalawaali abip Nasaret tunum Yesus ami daang bakaalin tunum namti kulube, aka kemula,
71 Depois, saiu em direção à porta, onde outra criada o viu e disse aos que estavam ali: "Este homem estava com Jesus, o Nazareno".
72 Pita ayo asuk atin ti yawaal daa-lomda: I, ti disa te! Ti tifaneng nali tunum kaali ma talalu atamsi disa yo, kala kanum bokowa ko.
72 E ele, jurando, o negou outra vez: "Não conheço esse homem! "
73 Kulaa, kuno ilanin tap ke tunum kulu tolbip iyo din Pita ayo bokolip ko: Kabi nuli weng seluwa yi, Kabi Provins Galili kayaak imi weng tap bakabap kala tukup kemin, fan ti kapso Provins Galili kayaak kemin, kabi fan Yesus ami daang bakaalin tunum o, tambup te! aka kemiwa,
73 Pouco tempo depois, os que estavam por ali chegaram a Pedro e disseram: "Certamente você é um deles! O seu modo de falar o denuncia".
74 Pita asiik weng dukum-kup bokoya-lomda: Ee, nali atin ti tunum kaa ma atamsi disa! Nali kasen-fakamin weng ma bokoyi namti, God ata taba-lom angtiil yol kup-nak o, yakan-kaam-salale, kulu awon kakaruk aalap namti naan-tabamnale,
74 Aí ele começou a se amaldiçoar e a jurar: "Não conheço esse homem! " Imediatamente um galo cantou.
75 kulaa Pita namti weng sandaya, asuk aket fanang daala yi, Awu, Yesus ami kamasi bokop-na-lomda: Awon kakaruk aalap ayo naan-tabin dinim kama bom ilala, Pita kabi nami sang ayo bokop-na-lom: Ni kaa ma atamsi disa yo, nakan-kaabi liip asuumano fak-daalokomap o, namba kaali, faneng kaa kanoli kala aket fuku-daale, tunum kulu aso, nikil tolbip iyo kamboya tam daak uti daam tem kabaaku aba-lom dukum-kup iin-bam amama ko.
75 Então Pedro se lembrou da palavra que Jesus tinha dito: "Antes que o galo cante, você me negará três vezes". E, saindo dali, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.