1 Coríntios 9

God Ami Alokso Weng (TIF) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Tunum malo ma imi min lo tem kawu tiin-bom-biliya, ita nami tiin saanin dinim. Ale, tunum malo ma ili boko-lomdip: Pol ayo Yesus Kraist ami kalaan tunum disa yo, kal-bom ale, Ali numi Kamokim Yesus ali almi tiin alep alep kaali atamsa disa yo, kal-bom kanubip. Katale, nami sang bakabip kaali, kasen-fakabip. Nali Kamokim Yesus ami ok kaata-kup okok ke-bilila, ibi kabak-ata utafii-bamdipla tiltam Kristen kem-tabasip.
1 Acaso não sou livre como qualquer outro? Não sou apóstolo? Não vi Jesus, nosso Senhor, com meus próprios olhos? Não são vocês resultado de meu trabalho no Senhor?
2 Tunum kiimi aket fukunin ayo boko-lom: Pol kaali Yesus ami kalaan tunum disa yo, nakan-kaabip. Yale, kuyak ali nali maan tiimin disa. Kemin, kipkal utamsip taa! Nali Yesus Kraist ami kalaan tunum kemin, kayak kayak ili kipni kama kukup kanubip kaali, utam-ilomdip Pol ali tifan Kamokim Yesus ami kalaan tunum ke-bomda kukuyin-bala kaa kanubip o, kem-tabasip.
2 Mesmo que outros pensem que não sou apóstolo, certamente o sou para vocês. Vocês mesmos são prova de que sou apóstolo do Senhor.
3 Kemin, tunum malo ma iyo baloop-nam-bilipla, imi weng kanup-nambip kaami maan tiiyila-yaabi namti kala bombe.
3 Esta é minha resposta aos que questionam minha autoridade.
4 Yesus aptum kusal kalaan tunum nuli God almi ok kaata-kup fuku-bulupla, God ami unang tunum ita taba-lom inin-inin ayo numi kukaayilip namti, kaata yaap keyokomu. Ale,
4 Acaso não temos o direito de receber comida e bebida por nosso trabalho?
5 Kraist ami kalaan tunum kusnum iso, Yesus Kamokim ami nakal iso, Pita kabe aso, nikil kanolin kiili, Kristen unang kesip ita-kup dunu-silip. Kemin, God ami okok kem-tal-unemip kaali, akal almi kalel e, kala kusiin daala kusiin daala kem-tal-une-bamdip okok kem-tal-une-bilipla, Kristen unang tunum iyo moni aye, mafek mafek aa, iyo kuluu dong dakaayila-yaabip ale, nali yi? Nakal ti kanu-mokomi kaata yaap keyokomu.
5 Não temos o direito de levar conosco uma esposa crente, como fazem os outros apóstolos, e como fazem os irmãos do Senhor e Pedro?
6 Aa nasole, Banabas so, alep nuli God ami ok sole, tawaal diim moni wok kulaaso, kano alep alep okok ken-tabasup. Ibi numi bokoya-lomdip: Alep kipni God ami okokbip kaali, nuli dong dakaayin-bam moni kaa kukaayokomup disa. Kemin, moni kaali, alep iltipni san. Kemin, alep ipni moni ok tabuumin kaali, kulaa kela-yaamin disa. Alep ti kano ok tabuu-bomdiwa yo, kalbip. La, ibi Kraist ami kalaan tunum kusnum yakal ti kanolin weng kaa kuno kulakamin disa ema? Daa. Nokol ti kanola moni ok kaali, kambola God ami ok kaata-kup okok ke-buluple, kipta numi moni aye kaayo kuluu numi dong dakaayokomip kaata ti tambal.
6 Ou será que só Barnabé e eu precisamos trabalhar para nos sustentarmos?
7 Kemin, dok nolin tunum kaata ma waasi dinin kaami ok kaata ma tabuula namti, almi inin kaa alalta fen-tal-une-mokoma disa. Almi tiin molin tunum alalta inin-inin ayo tiin mo kukaalokoma. Aa, dok kanolin tunum kaata ima lang dikima namti, ti alalta-kup din dabuu bi kulii-tal inokoma. Aa, tunum kaa kanta bulumaki tiin molin tunum kela namti, bulumaki muuk ok anung kaali alalta ilii tal inam-nokoma. Kanolin kemin ale, ibi moni anang ayo alep nuli dong dakaayim-bilipla, nuta taba God ami weng kaata kipni kukuyokomup kaata tambal dukum o.
7 Que soldado precisa pagar pelas próprias despesas? Que agricultor planta uma videira e não tem direito de comer de seus frutos? Que pastor cuida de um rebanho e não tem permissão de tomar de seu leite?
8 Tunum kipni kukup kaami sang kaata-kup bakayimbi disa; lo ukol kanum bokosu. Kemin,
8 Será que expresso apenas uma opinião humana ou a lei diz o mesmo?
9 Moses ali Lo kabak-ami sang maakup ma kaata kanum boko dola-lomda:
9 Pois está escrito na lei de Moisés: “Não amordacem o boi para impedir que ele coma enquanto trilha os cereais”. Deus estava pensando apenas nos bois quando disse isso?
10 Yesus almi kalaan tunum numi aket so fukun-bamda ima tinap ilokomip kaa mafak o, kala-lomdaya kabak kanum bokosa. God ami aket fukunba kaali, tunum iyo malii bak-daa kuluu wiit lang diki-balale, malii ma wiit yakaana ayo daka-bala yo. Kemin, tunum iyo aket fukuniwa yi, Daka-mokomup kaa, nokol anung kaali faka-mokomup kala, kal-bomdiwa, okok ke-mokomip kaali, tambal kala-somdala God ali numi aket kaata fukun-bamdala, Lo kaa Moses ami bokolale ata dolsa.
10 Será que, na verdade, não estava se referindo a nós? Sim, essas palavras foram escritas a nosso respeito e, portanto, quem ara e quem trilha o cereal deve ter a esperança de receber uma parte da colheita.
11 Kemin, Banabas alep nuta God ami weng tambal kaali, kulii-din kipni iipyak tem daalupla, tiltam dukumasu. Kemin, kipni inin-inin aa, ilim aye, moni ayo kuluu numi dong dakaayokomip kaa, kukup tangbal disa yo, kebip ema?
11 Se plantamos sementes espirituais entre vocês, não temos direito a uma colheita material?
12 Kipni aket fukunbip kaayo, kaa tambal o, kala kanolin mafek mafek kaali, tunum kusnum imi kukaayokomup kalbip. Yale, ibi numi aket kaali, fukun-bom nokol mafek mafek kaali, kukaayim-bam kemalip disa yoko? Faneng, nokol kanolin mafek mafek kulaa kuluulalup o.
12 Se vocês sustentam outros que pregam a vocês, não temos ainda mais direito de receber o mesmo sustento? Mas nunca fizemos uso desse direito. Preferimos suportar qualquer coisa a fim de não sermos obstáculo para as boas-novas a respeito de Cristo.
13 tunum Jerusalam lotu am diildiil dukum kaptam-ami okok kem-laabip, ili kaptam-ami ima anung ayo faka-bam ale, awem tunum pris o, kebip iyo, taloop kulii-tal tii, kuyak fuulip kiin-bala, God ami kukaanbip kaami daam kaali, ililta taloop kaami anung uyo, ilimi uka-bam kem-yaabip kaa, ibi utamsip disa ema?
13 Vocês não sabem que os que trabalham no templo se alimentam das ofertas levadas ao templo, e os que servem diante do altar recebem uma parte dos sacrifícios oferecidos no altar?
14 Ultap kanolin kemin ale, Kamokim Yesus ali lo kalawuuli kutii-lomda, tunum ali God ami weng tambal kaata kukaayin-bala, weng san-kaamip namti, mep tunum kaa weng, weng san-kaabip isiik ima waan aye, kiili kulii-tal dong dakaayin o, kalalala kutiisa.
14 Da mesma forma, o Senhor ordenou que os que anunciam as boas-novas vivam pelas boas-novas.
15 Lale, nali mafek mafek kaa ma kuluulin dinim. Kemin, kamala kuluwaata mafek mafek ma kuluulon o, kalalila weng kalawaali dolni disa. Atin ti yak kipni moni aye, ayo ma kuluulokomi dinim. Nami God ami ok disa kulu okokbi kaami fiyaap kaata duubi. Kemin, nami aket fukunbi kaali, tunum ma ata taltam moni aye, ma kup-na-lomda, nami fiyaap duubi kaami miit ayo dik-daa kukan-tiip-nokoma disa, kaali mafak o, kalbi.
15 Contudo, nunca usei de nenhum desses direitos. Não escrevo isso para sugerir que desejo agora começar a fazê-lo. De fato, prefiro morrer a perder o privilégio de me orgulhar de pregar sem cobrar nada.
16 Kemin, nakal utamila, God alta bokop-na kalaliya ami weng tambal kaata bakayila-tabasi. Nali dok kanola boko-lomdi: Nalmi aket fukunin kaata kuluu-lomdiya kanubi ni, kalokomi disa. Nali weng tangbal kala kukaayin disa ke-mokomi kaali ti, atin um-tal-daalokomi no.
16 E, no entanto, não posso me orgulhar de anunciar as boas-novas, pois sou impelido por Deus a fazê-lo. Ai de mim se não anunciar as boas-novas!
17 Kano ok kalawaali ti, nalmi aket fukunin kaata-kup num-tabasi dinam, kuuta nali sisol kan-tabasi. Yale, nalmi aket fukunin kaa disa. God ami ok kalawuuta kanuman a! kalala kup-namba kaata-kup kaa kanum-umbi.
17 Se o fizesse por minha própria iniciativa, mereceria pagamento. Mas não tenho escolha, pois Deus me confiou essa responsabilidade.
18 Kemin, nali kabak-ami sisol kaa dok kanolin sisol tap ma kuluulokomi ni? Nami sisol kaali, God ami weng tambal kipni kukaayila-tabasi kabak-ami sisol o, kala moni kaa-mami. Lale, kabak ma kan-umbi disa. God ami weng tambal kaata, kuluu-lomdi disa kukaayimbi kaami fiyaap duubi kaata nami sisol kaamin tap namti kuluubu kemin, kaata-kup ti yo, kalbi no.
18 Qual é, então, minha recompensa? É a oportunidade de anunciar as boas-novas sem cobrar nada de ninguém, de modo a não desfrutar os direitos que tenho por anunciar as boas-novas.
19 Nali tunum ma ami sikil diim kawu bom bii disale, kuno tunum ma ata taba-lom sok de-namulala ami okok kamanbi dinim. Lale, nami aket fukunbi kaali, unang tunum yaapkan imi okok-kamayin tunum alaltap kelila, God ami weng kaata bakayin-biliya, weng san-ilomdiwa tildang God almi miit tem tilin o, kala kalaliya, nalmi aket fukunin kaata kanumin miin kiimi okok-kamayin tunum alaltap kelila kaata talan-umbi.
19 Embora eu seja um homem livre, fiz-me escravo de todos para levar muitos a Cristo.
20 Kemin, nami taba unang tunum miit ma miit ma imi God ami weng bakayila-laabi kaali, kanumin kemin, din Juda iso bomdila imi kukup tangbal kaata utam kaal-ke kutal-fuku-bomdila, imi bakayim-bili nami weng kaali, weng san-somdipya, tildang God almi miit tem tilin o, kalali Juda imi kukup tangbal kaata, kutal-fukun-bomdi God ami weng kaali bakayila-tabasi. Nali Juda imi lo diim kawu bom bi disa. La, nali Juda imi lo yikik-kutal-fukusip, kiiso bomdila imi kukup tambal kuuta kutal-fuku-bomdila, imi bakayin-bilila iyo weng sandipla tildang God ami miit tem tilin o, kalalila imi kukup tambal kaata kutal-fuku-som ale, God ami weng kaa bakaayila-tabasi.
20 Quando estive com os judeus, vivi como os judeus para levá-los a Cristo. Quando estive com os que seguem a lei judaica, vivi debaixo dessa lei. Embora não esteja sujeito à lei, agi desse modo para levar a Cristo aqueles que estão debaixo da lei.
21 Aa, ti nalmi kayaak Juda kiika daa; tunum unang miit yakal alik iso bomdila, God ami weng kaali bakayim-biliya, iyo weng san-ilomdip tildang God ami miit tem tilin o, kala kaata kalali Juda imi lo ayo kambola miit kusnum kayak kayak imi kukup tambal kaata kutal-fuku God ami weng kaata bakayila-tabasi. Yale, nali fan, God ami Lo kuu kulaa kewansi daa. Kaali, nali Yesus Kraist ami weng kutiisa kaata kutal-fukuliya kaa kanum tabasi.
21 Quando estou com os que não seguem a lei judaica, também vivo de modo independente da lei para levá-los a Cristo. Não ignoro, porém, a lei de Deus, pois obedeço à lei de Cristo.
22 Ale, nali unang tunum God ami lak katip katip kebip iso, bomdila bakayim-bilila, weng san-somdipla, tildang God ami miit tem tilin o, kala-lomdi imi kukup tambal kaata tabuu-bomdi God ami weng kaali, bakaayila-tabasi. Kemin, kaa nali tunum miit ma miit ma alik imi God ami weng kaata bakayin-biliya, nami weng kaali talalu weng san-somdiwa, malo ma tildang God ami miit tem tilin o, kalali iso bomdila, imi kukup tambal tambal kiita kutal-fuku-bomdi liip yaapkan uyo um-kuku-bamdi God ami weng kaa bakaayila-tabasi te!
22 Quando estou com os fracos, também me torno fraco, pois quero levar os fracos a Cristo. Sim, tento encontrar algum ponto em comum com todos, fazendo todo o possível para salvar alguns.
23 Kemin, nali God ami weng tambal kaata kufu-biliya tiltam dukum-nuk o, kalaliya, kukup alik kaami sang kulaa bokoyili, kulaa ti kunum tabasi kemin, ilom am ma daanokomu kaali nasole, tunum iip maakup maakup iso, nuli God ami mafek mafek tambal tambal kiita ma kuyila kuluulum o, kalalila kanum tabasi no.
23 Faço tudo isso para espalhar as boas-novas e participar de suas bênçãos.
24 Tunum iyo abiltap bina dilila um-bomdip iyo akaala-sala akaala-sala-ke-bam alik une-mokomip. Lale, maakup ma ata-kup bina dinda mafek mafek kaali, kuluulokoma. Kemin, ibi kabak-ali utamsip dinim ema? Kipkal ti kanola God ami mafek mafek kuyokoma kaa, kipkal abil un-bomdip akaala akaala kem-unebip tap ke-bam God ami ok kaali, titil-fak-daa okok-bamdiwa kayi!
24 Vocês não sabem que, numa corrida, todos competem, mas apenas um ganha o prêmio? Portanto, corram para vencer.
25 Tunum alik imi abiltap bina dilila-unemin kaali, kamasi kaali ti nata nata kelon i! kal-bomdip imi angtiil diim yol tabebu aye, daal dap-tiiyimbu aye, kaa alik ti saak kuno kela-bomdiwa abiltap unemin ayo suunkup kano ti kukumin-kup kanum-yaabipla, kuliili tawaal diim kuldaak-ami mafek mafek mafak-alaamin kulaa nuta nuta ke-lomdupla fakamum o, kal-bomdip kanun-umbip. Lale, nuli mafek mafek mafaka-yaamin disa. Ti suunkup kano ilokomu kaata kuluulum o, kalalupla God ami ok kaa okok-kem-tabasup.
25 O atleta precisa ser disciplinado sob todos os aspectos. Ele se esforça para ganhar um prêmio perecível. Nós, porém, o fazemos para ganhar um prêmio eterno.
26 Kemin, God ami ok kala tabuusi kaali, nakal ti tunum imi abiltap bina-unebip iltap kem-tabasi. Yale, bina-um-bomdi tiin kulaali yak aba tildak aba ken-um-bomdi abiltap unen-umbi disa. Aa, nali tunum alep waasi din-bomdip sikil amim aliim dinbup kawo, kalbip tap kem-tabasi. Yale, uktala kaa-bam sikil amim ayo yak bina daa tildak bina daa ken-umbi disa.
26 Por isso não corro sem objetivo nem luto como quem dá golpes no ar.
27 Kemin, misii nali God ami weng tambal kaali, tunum kusnum imi-kup kukaayinsile, ilom nalmi daak abokomi kaali mafak o, kalaliya kanun-umbi. Kemin, ti nalmi aket fukunbi kaali ti, yaan sikil uyo atin nalmi aket fukun-bamdi kaata kanolak o, kalbi kaata-kup kemuk o, kal-bomdila nalmi titil kaata-kup kanum tabasi no.
27 Disciplino meu corpo como um atleta, treinando-o para fazer o que deve, de modo que, depois de ter pregado a outros, eu mesmo não seja desqualificado.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.