Hebreus 12
Ixchivinti Dios (TEENT) vs NVT
1 Pus lakts'intauch ni slivasalh na lhu alin ju lapanacni ju talaca'inilh ixchivinti Dios mas va tuchi ixtapasai la'is'atsucunti'an. Chai ixlhiyuchi c'atsayau ni lai lhilaksican ju Dios. Pus yuchi calhimacajuch ju tu'u' ju quintamamaktilayan laqui'atsucunti'an chai ju alactu'unti ju quintamak'alhk'osuputunan. Chai catailhi'auch ju qui'atsucunti'an tachi ju quintalhilhcatan ju Dios. Chai jantu jeks ca'u.
1 Portanto, uma vez que estamos rodeados de tão grande multidão de testemunhas, livremo-nos de todo peso que nos torna vagarosos e do pecado que nos atrapalha, e corramos com perseverança a corrida que foi posta diante de nós.
2 Pus p'as calhilaca'au ju Jesús. Yuchi ju quintamasunin ta yu laca'inican ixchivinti Dios ni laich cacha'anau ju lact'iyan. Chai yuchach ju quinta'aktaijuyan ni calaca'inik'alhiyau. Pus ju yuchi ni isc'atsai ni slivasalh cak'achana' astan pus yuchi lhimak'alhk'ajnalh ju lacacurus. Chai vachu' yuchi jantu tu'u' xalhilhiulai ni tamamaxanilh ju lapanacni. Chai ju chavai vanin t'avi ju Dios ju lact'iyan.
2 Mantenhamos o olhar firme em Jesus, o líder e aperfeiçoador de nossa fé. Por causa da alegria que o esperava, ele suportou a cruz sem se importar com a vergonha. Agora ele está sentado no lugar de honra à direita do trono de Deus.
3 Ap'ast'act'it ta yu lalh ju Jesús ni ch'ixk'olh tachi chun ju macxcai ju tanavi ju alactu'uni lapanacni. Chai ni p'ast'ac'at'it ju yuchi pus jantu alhok'ona'it'it ju mimak'alhk'ajnat'an nin yuchi ni lai ac'app'ut'ut'it ju Dios.
3 Pensem em toda a hostilidade que ele suportou dos pecadores; desse modo, vocês não ficarão cansados nem desanimados.
4 Pus ju uxijnan jantuca' maknic'ant'at'it mas na tamamak'alhk'ajniyan ju alactu'uni lapanacni.
4 Afinal, ainda não chegaram a arriscar a vida na luta contra o pecado.
5 Ja va c'apk'ot'at'it ju chivinti ju ts'okcanta junta map'aksicanauch. Ju anch ju Dios quintalhixak'alayan is'ask'at'an. Chai chani ma quintajunan:
5 Acaso vocês se esqueceram das palavras de ânimo que Deus lhes dirigiu como filhos dele? Ele disse: “Meu filho, não despreze a disciplina do Senhor; não desanime quando ele o corrigir.
6 Ju quit'in ni icmapaini tam xamati' pus yuchi iclhik'aji acsni alactu'unun.
6 Pois o Senhor disciplina quem ele ama e castiga todo aquele que aceita como filho”.
7 Pus ach'ixt'itch ju mimak'alhk'ajnat'an ni tachi is'ask'at'an ta'ulhtuyan ju Dios chai va lacasq'uin ni aq'uiclac'a'it'it. Chai mati' xamati' ask'at'a ju jantu cak'ailh ju ixpai acsni alactu'unun.
7 Enquanto suportam essa disciplina de Deus, lembrem-se de que ele os trata como filhos. Quem já ouviu falar de um filho que nunca foi disciplinado pelo pai?
8 Pus ju Dios amamak'alhk'ajni tachi chunch ju is'ask'at'an acsni jantu talaca'i. Para ju uxijnan ni jantu mamak'alhk'ajnic'anat'it pus jantu is'ask'at'an unt'at'it.
8 Se Deus não os disciplina como faz com todos os seus filhos, significa que vocês não são filhos de verdade, mas ilegítimos.
9 Pus ju quilacpa'itni'an ju ani lacamunutpa' xaquintak'ayan acsni jantu ix'aquiclaca'iyau chai ni jantu ix'atalhoniyau. Pus ja va a ti yuchach jantu caquiclaca'iyau ju quimpai'an ju vilhcha lact'iyan ni laich ca'alina' ju qui'atsucunti'an ju conk'alhiya'.
9 Uma vez que respeitávamos nossos pais terrenos que nos disciplinavam, não devemos nos submeter ainda mais à disciplina do Pai de nosso espírito e, assim, obter vida?
10 Pus ju quilacpa'itni'an slivasalh na lacats'unin c'ata ju xaquintalacak'aimayan tachi ju k'ox ixtalhiulai. Para ju quimpai'an Dios quintamamak'alhk'ajniyan acsni quintalakts'inan ni vasalh navitau tu'u'. Ju yuchi va lacasq'uin ni soknic'a capuva lacamak'alhk'ajnat ju qui'atsucunti'an tachi ju yuchi ni soknic'a junita. Chai yuchi quintalhimamak'alhk'ajniyan.
10 Pois nossos pais nos disciplinaram por alguns anos como julgaram melhor, mas a disciplina de Deus é sempre para o nosso bem, a fim de que participemos de sua santidade.
11 Lana jantu k'ox lhiulayau acsni k'aicanau. Alai va lhi'amak'anininau. Para ju tam xamati' ju lai pu'alacpastacnan acsni mamak'alhk'ajnican pus soknic'a jun ju is'atsucunti chai tayak'ach jun ju ix'alhunut.
11 Nenhuma disciplina é agradável no momento em que é aplicada; ao contrário, é dolorosa. Mais tarde, porém, produz uma colheita de vida justa e de paz para os que assim são corrigidos.
12 Chai ni chunch ju iclajuntau pus yuchi jantu jeks alhi'unit'it ju mimak'alhk'ajnat'an. Alai at'ach'ap'uch'ok'ot'itch lamintac'atsan'an.
12 Portanto, revigorem suas mãos cansadas e seus joelhos enfraquecidos.
13 Chai sok ats'uc'ut'it tachi ju k'achani ju Dios. Ju chunch ju na xcai tatailhi'an la'ixti Dios jantu catac'ap'a' para alai p'as catalhilaca'anchokoya' ju Dios.
13 Façam caminhos retos para seus pés a fim de que os mancos não caiam, mas sejam fortalecidos.
14 La'ixlhichux mi'alhunut'an anavit'it talakmask'at'in ni jantu at'alasat'it xamati'. Chai salaka ats'uc'ut'it. Pus ni jantu salaka ju mi'atsucunti'an jantu lai at'ilakts'int'it ju Dios.
14 Esforcem-se para viver em paz com todos e procurem ter uma vida santa, sem a qual ninguém verá o Senhor.
15 Alhist'acc'ant'it mi'akstu'an. Jantu xcai ni xamati' lamilhi'uxijnan cacapputulh ju lamapainin ju tanaviniputunan ju Dios. Alhist'acc'ant'it mi'akstu'an. Jantu xcai ni ca'alilh tam xamati' ju lamilhi'uxijnan ju calhitalhk'amalh tu'u' chai ju yuchi ca'amapast'ac'ani ju amacxcai ju ali'in chai na lhu caputak'alhi ju is'atsucunti'an.
15 Cuidem uns dos outros para que nenhum de vocês deixe de experimentar a graça de Deus. Fiquem atentos para que não brote nenhuma raiz venenosa de amargura que cause perturbação, contaminando muitos.
16 Alhist'acc'ant'it mi'akstu'an. Jantu xcai ni ca'alilh lamilhi'uxijnan tam xamati' ju cat'atsuculh apumatam ju jantu ix'amachaka' u ju jantu ixpapa. Chai jantu xcai ni ca'alilh tam xamati' ju jantu tu'u' calhiula ju ixtaxtokni Dios tachi ju lalh ju anu' mak'aniya lapanac ju Esaú ixjuncan. Ju yuchi jantu tu'u' xalhiulai ju k'ox atsucunti ju ca'ixpacxalh ni xak'ai ists'alh ixjunita ju ixpai. Alai laich tucan lhist'a ju is'atsucunti lakatam vaiti.
16 Vigiem para que ninguém seja imoral ou profano, como Esaú, que trocou seus direitos como filho mais velho por uma simples refeição.
17 Chai ju uxijnan c'ats'ayat'it ni astan ixlacasq'uin ni ixtaknicalh ju k'ox atsucunti ju ix'anu' ca'ixva para jantu xtaknicalh. Chai mas na ixk'alhun jantu lai xalhitajui ta yu laich camapaxachokolh ju tuchi ixnavita.
17 Como vocês sabem, mais tarde, quando ele quis a bênção do pai, foi rejeitado. Era tarde para que houvesse arrependimento, embora ele tivesse implorado com lágrimas.
18 Pus ju laqui'atsucunti'an ju quijnan'an jantu chun xatapasai tachi ju tapasalh la'is'atsucunti'an ju mak'aniya quint'a'israelitanin'an acsni axtaknicalh ju ixlhamap'aksin ju Dios. Pus ju anu' k'ai talhpa ju Sinaí juncan junta quilachilh ju Dios na ixmaktajita chai na ists'ista ju anch chai na lhu ixjuc'alh ju ataputs'i chai na p'as lalh ju k'ai un.
18 Vocês não chegaram a um monte que se pode tocar, a um lugar de fogo ardente, escuridão, trevas e vendaval,
19 Chai ju yu'unch tak'asmatlh ju ist'asat ju sk'olh chai vachu' tak'asmatlh ixchivinti Dios. Para acsni tak'asmatlh ixchivinti Dios pus tatapaininilh ni jantuch ali' ca'ajunilh tu'u'.
19 ao toque da trombeta e à voz tão terrível que aqueles que a ouviram suplicaram que nada mais lhes fosse dito,
20 Pus na ixtatalhanan ju lapanacni. Para palai tatalhanalh acsni tak'asmatlh ixchivinti Dios ni naulh ni catalacat'alhma u calhtok'ocalh mas va tuchi atapacxat ju cacha'amputulh junta vi ju anu' talhpa.
20 pois não podiam suportar a ordem que recebiam: “Se até mesmo um animal tocar no monte, deve ser apedrejado”.
21 Pus akts'iya k'ai lhitalhan ixjunita chai mas yuchi ju Moisés naulh ni na ixtalhanan chai na ix'axq'uip'ip'itnin.
21 O próprio Moisés ficou tão assustado com o que viu a ponto de dizer: “Fiquei apavorado e tremendo de medo”.
22 Para ju quijnan'an jantu chunch xatapasai laqui'atsucunti'an. Alai amachak'an Jerusalén juntau. Ju xaJerusalén lact'iyan. Chai anchach ju vi ju Dios ju lak'ajunta. Chai vachu' anch tavilanancha ixtalhavat'an anquilhnin ju na talack'achan.
22 Vocês, porém, chegaram ao monte Sião, à cidade do Deus vivo, à Jerusalém celestial, aos incontáveis milhares de anjos em alegre reunião,
23 Ju quijnan'an is'ask'at'an Dios makjuntau. Chai k'aixtam alact'ak'achanau ju ali'in. Chai chux ju quijnan'an ts'ok'ulacantau ju lact'iyan. Chai ju Dios quintat'avilan. Yuchach ju xak'ai ucxtin junita lhichux. Vachu' makyu'unch juntau ju talhilaksi ju Dios. Chai ju chavai soknic'a junita ju qui'atsucunti'an vachu'.
23 à congregação dos filhos mais velhos, cujos nomes estão escritos no céu, e a Deus, que é juiz de todos, aos espíritos dos justos no céu, agora aperfeiçoados,
24 Vachu' ix'anu' ju Jesús makjuntau. Chai la'ix'aninti quinta'aktaijutan ixlacata ju sast'i chivinti ju xaquintalhit'atak'oxitan ju Dios. Chai la'ix'aninti mapast'ac'anicanau ni quintamapainin ju yuchi. Pus acsni tavanan maknicalh ju Abel c'atsayau ni mamalakchavanicalh ix'aninti ju maknilh. Para acsni tavanan maknicalh ju Jesús c'atsayau ni jantu xamati' mamalakchavani.
24 a Jesus, o mediador da nova aliança, e ao sangue aspergido, que fala de coisas melhores do que falava o sangue de Abel.
25 Pus alakts'int'it. Jantu ana'unt'it ni jantu k'asmatnip'ut'unat'it ju Dios ju taxak'alayan ju chavai. Pus ju mak'aniya quint'a'israelitanin'an jantu tatak'alhtaxtulh ni jantu tak'asmatnilh ixchivinti Dios acsni alacxak'ala ju ani lacat'un. Pus ja va a ti quijnan'an lai catitak'alhtaxtu ni jantu k'asmatniputunau ju chivinti ixlacata ju Jesús ju malakachatachilh ju Dios. Yuchi ju minchalh lact'iyan.
25 Tenham cuidado para não se recusarem a ouvir aquele que fala. Porque, se aqueles que se recusaram a ouvir o mensageiro terreno não escaparam, certamente não escaparemos se rejeitarmos aquele que nos fala do céu.
26 Acsni axak'ala ju Dios ju mak'aniya quint'a'israelitanin'an ju anu' lactalhpa pus lana tataclh ju lacat'un. Para ju chavai ju Dios najun ni apaktam ma camalucunichokoya' ju lacat'un. Para ju acsnich ma vachu' ju lact'iyan calucununach.
26 Quando Deus falou naquela ocasião, sua voz fez a terra tremer, mas agora ele promete: “Mais uma vez, farei tremer não só a terra, mas também os céus”.
27 Pus acsni najun ni va apaktam camalucunichokoya' ju lacat'un va nomputun ni camak'osucanach ju taxtokni ju lakts'inau ju navilh ju Dios para ju jantu jonk'alhita. Chai ju chunch va yuchi ju catamaconach ju taxtokni ju jonk'alhita chai ju jantu lai malucunican.
27 Isso significa que toda a criação será abalada e removida, de modo que permaneçam apenas as coisas inabaláveis.
28 Pus yuchi calhijunau lak'ailakts'iuch ni jonk'alhita ju quimpu'ucxtin'an. Chai calak'ayayau tachi ju k'oxich lhiulai ju qui'ucxtin'an. Chai catalhoniyau chai jantu cac'ap'au tichi chavaich ju yuchi.
28 Uma vez que recebemos um reino inabalável, sejamos gratos e agrademos a Deus adorando-o com reverência e santo temor.
29 Chunch calau ni chunch junita ju Dios tachi ju tu'u' jipi ju lacxavak'ojui tachi chun ju jantu k'ox. Ju yuchi vachu' amamak'alhk'ajni ju ta'alactu'unun.
29 Porque nosso Deus é um fogo consumidor.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.