Mateus 26
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs BKJ
1 Pus ju Jesús acsni nonk'o chux ju ani chivinti pus chani ajuni ju ix'amamaka'ui:
1 E aconteceu que, quando Jesus concluiu todas estas palavras, ele disse aos seus discípulos:
2 ―Ju uxijnan c'ats'ayat'it ni va lakat'ui avilhchan tic'acx tus ca'alinach ju c'atan ju ixpupastaccan ju anu' atats'isni acsni tatak'alhtaxtulh la'ix'aninti'an ju ists'alan ju mak'aniya milacpa'itni'an. Pus ju acsni c'atan acmak'axtakcana' ni laich acmaquilhtacana' ju lacacurus. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
2 Sabeis que daqui a dois dias é a festa da Páscoa, e o Filho do homem será traído para ser crucificado.
3 Pus lana acsni avilhchan vachu' tatak'aixtoklich ju xalack'ajin palijni chai ju xapapaninch ju anu' lak'achak'an chai ju yu'unch ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin. Tatak'aixtoklich ixpulacni k'ex junta ixlakachak'axnucanta ju ixchaka' ju xak'ai pali ju Caifás ixjuncan.
3 Então se reuniram os principais sacerdotes, e os escribas, e os anciãos do povo, no palácio do sumo sacerdote, o qual se chamava Caifás,
4 Tatsuculh lhilacchivinin ta yu laich catapu'okxchok'och'apaya' ju Jesús chai catamakniyach.
4 e consultaram-se entre eles para que pudessem prender Jesus com astúcia para matá-lo.
5 Para ixtalaclajuni: ―Para jantu cach'apayau ju lacac'atan ni va lai tatalhk'amalh ju lapanacni.
5 Mas eles disseram: Não durante o dia da festa, para que não haja alvoroço entre o povo.
6 Ju Jesús ixvilhcha lak'achak'an Betania la'ixchaka' ju Simón ju ixlacats'its'ita para palaich ixnavita ju Jesús.
6 Ora, estando Jesus em Betânia, na casa de Simão, o leproso,
7 Chai pumatam chako'ulh lakmilh ju Jesús. Ixlhiminta lakatam lumeti ju ixpumujuta ju perfume ju na laklhu ixtapalh ixjunita. Chai ju yuchi tsuculh lacpaxt'ek'emuc'ana' ju Jesús acsni ixvi lacamixa.
7 aproximou-se dele uma mulher com um vaso de alabastro com unguento muito precioso, e derramou-o sobre a sua cabeça, estando ele reclinado à mesa.
8 Para ju ix'amamaka'ui ju Jesús acsni talakts'ilh na tatalhk'amalh. Talaclajunich: ―Tajuch ni va xalhak'amanan ju ani.
8 Mas, vendo isto, os seus discípulos indignaram-se, dizendo: Qual o propósito deste desperdício?
9 Ju ani perfume lai laklhu ixlhist'acalh chai ju ixtapalh laich ixlhik'ailakts'ilh ju quilhpatinin.
9 Pois este unguento podia ter sido vendido por muito, e dado aos pobres.
10 Para ju Jesús acsni machakxa tuchi ixtalaclajuni pus chani alacjuni: ―Tajuch ni va lhixc'ayat'it ju ani ya chako'ulh. Slivasalh na k'ox ju xaquinavi ju yuchi.
10 Entendendo isto, Jesus lhes disse: Por que afligis esta mulher? Pois ela fez uma boa obra para mim.
11 Pus ju quilhpatinin akts'iya ca'alinach junta vilat'it. Para ju quit'in jantu actilat'a'alhtanank'alhiu.
11 Porquanto tendes os pobres sempre convosco; mas a mim nem sempre tendes.
12 Chai ju ani perfume ju xaquixt'ek'emuc'ani laquilacatuna quixt'ek'emuc'anilh ni chunch ju lhilanicantau ni xamati' ta'acnui.
12 Pois derramando ela este unguento sobre o meu corpo, ela o fez para o meu sepultamento.
13 Slivasalh ju iclajunau. Vanta lhi'anchach ju ani lacamunutpa' junta canoncana' ju chivinti ju quilacata pus vachu' canoncana' tuchi xanavich ju ani chako'ulh. Ju chunch jantu tavanan cacapcanach ju yuchi.
13 Na verdade eu vos digo que, onde quer que este evangelho for pregado em todo o mundo, também será contado o que esta mulher fez, para memória sua.
14 Ju acsnich pumatam ju ixlhipumacaut'ui'an ju ix'amamaka'ui ju Jesús alak'alh ju xalack'ajin palijni. Pus ju yuchi Judas Iscariote ixjuncan.
14 Então um dos doze, chamado Judas Iscariotes, foi até os principais sacerdotes,
15 Chai chani alacjuni: ―Tas chunchach ju aquilaxtakniyau ni aclamak'axtakniyau ju Jesús. Pus ju yu'unch talhit'atak'oxilh lakp'uxamcau plata tumin. Chai amaklhtayanalh ju Judas.
15 e disse-lhes: O que me dareis, e eu lho entregarei? E eles concordaram em trinta moedas de prata.
16 Chai tus acsni ju Judas puxcaulh ta yu laich capumak'axt'ak'a' ju Jesús.
16 E desde esse momento, ele buscou oportunidade para traí-lo.
17 Ju xap'ulhnan avilhchan ju anu' c'atan acsni jantu ixtalhiyajui ju xat'in ju ixkapavati'an pus talakmilh ju Jesús ju ix'amamaka'ui. Chai tajuni: ―Tas anchach ju lac'asq'uin ni aclak'oxiu junta ca'uyau ju borrego.
17 E, no primeiro dia da festa dos pães ázimos, os discípulos vieram até Jesus, dizendo: Onde queres que preparemos para comeres a Páscoa?
18 Pus ju Jesús alacjuni: ―A'inchit'it ju lak'achak'an la'ixchaka' ju pumatam qui'amigo. Chai chani a'una'it'it: “Ju amamaka'unu' najun ni ma chinta ju ix'avilhchan chai ma laminchakach ju cat'a'uya' ju borrego ju ix'amamaka'ui”. Chunch ju a'una'it'it.
18 E ele disse: Ide à cidade, ao tal homem, e dizei-lhe: O Mestre diz: O meu tempo está próximo; em tua casa celebrarei a Páscoa com os meus discípulos.
19 Pus ju ix'amamaka'ui ju Jesús ta'alh chai tanavilh tachi ju ix'ajunita ju Jesús. Chai talak'oxilh ju ixpuc'atanit'an.
19 E os discípulos fizeram como Jesus lhes ordenara, e prepararam a Páscoa.
20 Chai ju anu' avilhchan acsni tok'oxalh pus ju Jesús alact'atavilh lacamixa ixpumacaut'ui'an ju ix'amamaka'ui.
20 Ao anoitecer, ele assentou-se com os doze.
21 Chai acsni ixtat'ajun venin pus ju Jesús chani alacjuni: ―Slivasalh ju iclajunau. Pumatam ju milhi'uxijnan aquimak'axt'ak'ach.
21 E enquanto eles comiam, disse: Na verdade eu vos digo que um de vós me trairá.
22 Pus ju acsnich na ta'amak'aninilh ju yu'unch. Chai k'antam k'antam tasacmich. Tajunich: ―Para ja quit'in ji qui'ucxtin.
22 E eles, demasiadamente tristes, começaram cada um a perguntar-lhe: Senhor, sou eu?
23 Chai ju Jesús ak'alhtailh. Alacjuni: ―Yuchi ju va k'aixtam quint'atamack'oi laquinc'a'ulh. Yuchi ju aquimak'axt'ak'ach.
23 E ele, respondendo, disse: O que põe sua mão comigo no prato, esse me trairá.
24 Pus akts'iya acniya' tachi ju ts'okcanta la'ixchivinti Dios ju quilacata. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Para painich ju anu' lapanac ju aquimak'axt'ak'a'. Palai k'ox ca'ixva ni jantu ca'istsuculh ju anu' jok'at.
24 O Filho do homem vai, conforme está escrito a seu respeito; mas ai daquele homem por quem o Filho do homem é traído! Bom seria para esse homem se não tivesse nascido.
25 Pus ju acsnich chivinilh ju Judas. Yuchi ju camak'axt'ak'a'. Junich: ―Para ja quit'in ji amamaka'unu'. Chai ju Jesús juni: ―Uxint'i.
25 Então Judas, que o traía, respondeu e disse: Mestre, sou eu? Ele disse: Tu o disseste.
26 Chai acsni ixtat'ajun venin pus ju Jesús ch'apalh ju xkapavati chai xtaknilh lak'ailakts'iuch ju Dios. Chai astan lacch'ek'elh. Chai axtaknilh ju ix'amamaka'ui. Chai ajuni: ―A'ut'itch. Ju ani yuchach ju quilacatuna.
26 E, enquanto comiam, Jesus tomou o pão, e abençoando-o, o partiu, e o deu aos discípulos, e disse: Tomai, comei, isto é o meu corpo.
27 Chai astan ch'apalh tam vaso ju vino. Xtaknilh lak'ailakts'iuch ju Dios. Chai axtaknilh ju yu'unch. Chai ajuni: ―Ak'ot'it minchux'an.
27 E tomando o cálice, deu graças e deu-lho, dizendo: Bebei todos dele;
28 Ju yuchi qui'ac'alhni. Chai acsni cataxtuya' ju yuchi pus capumavasalaya' ju sast'i chivinti ju ca'alact'atak'oxiya' ju Dios ju lapanacni ni laich ca'amac'acxaniya' ix'alactu'unti'an na lhu lapanacni.
28 porque isto é o meu sangue do novo testamento, que é derramado por muitos, para remissão dos pecados.
29 Para iclajunau ni jantu actik'otchokolh ju vino tus acsni cachina' ju avilhchan acsni aclat'ak'otchokoyau ju uxijnan ju sasast'i vino junta lhinajun ju quimpai.
29 Mas eu vos digo que, daqui em diante não mais beberei deste fruto da videira até aquele dia em que o beber, novo, convosco no reino de meu Pai.
30 Acsni nonk'o ju chunch ju Jesús pus tamilhpa lakatam milhpat. Tataxtulh. Ta'alh laxa'akstijun junta ixya ju xaq'uiu olivos.
30 E, tendo cantado um hino, eles saíram para o monte das Oliveiras.
31 Chai acsni ixta'anta ju lacati pus ju Jesús alacjuni ju ix'amamaka'ui: ―Chux ju uxijnan aquilamaco'ulayau ju chavai atats'isni. Icc'atsai ni chunch ju catapasaya' ni chunch ju ts'okcanta la'ixchivinti Dios junta chani najun ju yuchi: “Acmakniya' ju xa'alhistacna' chai ju ixborregojni catata'akpitsiyach”. Chunch ju najun la'ixchivinti Dios.
31 Então Jesus lhes disse: Todos vós vos escandalizareis por minha causa esta noite; pois está escrito: Eu ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão espalhadas.
32 Para aclok'onchokoyach chai quit'in ju p'ulhnan accha'ana' ju laxa'estado Galilea. Astan ach'ip'ina'it'it ju uxijnan.
32 Mas, depois de ser eu ressuscitado, irei adiante de vós para a Galileia.
33 Pus ju acsnich ju Pitalu' chani juni ju Jesús: ―Mas chux ju ali'in catatalhanana' ju milacata para ju quit'in jantu tavanan actitalhanalh.
33 Pedro, respondendo, disse-lhe: Ainda que todos os homens se escandalizem em ti, eu nunca me escandalizarei.
34 Para ju Jesús juni: ―Slivasalh ju icjunan. Acsni tuca' t'asai ju puyux acsni t'ajunch tuncuntilana' pus ju uxint'i pakt'utu na'unt'a ni jantu q'uimisp'aich.
34 Disse-lhe Jesus: Na verdade eu te digo que, nesta noite, antes do galo cantar, tu me negarás três vezes.
35 Para ju Pitalu' naulh: ―Mas tus act'aninch jantu lai tavanan actinaulh ni jantu icmispayan. Chai vana va chun tanaulh chux ju ali'in ix'amamaka'ui.
35 Disse-lhe Pedro: Ainda que me seja necessário morrer contigo, eu não te negarei. E o mesmo disseram todos os discípulos.
36 Pus ju acsnich ju Jesús alact'acha'alh ju ix'amamaka'ui junta Getsemaní juncan. Chai alacjuni ju yu'unch: ―At'olat'itca' ju ani. Chactiquit'achivinin ju Dios.
36 Então chegou Jesus com eles a um lugar chamado Getsêmani, e disse a seus discípulos: Sentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Chai ak'ailhi'alh ju Pitalu' chai ixt'iyun'an ists'alan Zebedeo. Chai tsuculh amak'anini' chai na xcanilh ju ix'alhunut.
37 E, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se muito.
38 Pus ju acsnich alacjuni ju ixpumat'utu'an: ―Slivasalh na ic'amak'aninin. Tachi ju va ict'ajun nini' ju chavai. At'olat'itca' ju ani. Aquilat'ak'alhcujvich lacats'unin.
38 Então lhes disse: A minha alma está demasiadamente triste, até a morte; ficai aqui e vigiai comigo.
39 Pus ju acsnich ju Jesús alhtanampa lacats'unin. Chai lana taquilhputalh chai tsuculh t'achivini' ju Dios. Junich: ―Quimpai chach jantu alilh ju mak'alhk'ajnat ju q'uilhc'anit'a. Para jantu anavit'i tachi ju iclacasq'uinch ju quit'in. Alai anavit'i chunch tachi ju lac'asq'uinch ju uxint'i.
39 E ele indo um pouco mais adiante, prostrou-se sobre a sua face, orando e dizendo: Ó meu Pai, se é possível, passe de mim este cálice; todavia, não seja como eu quero, mas como tu queres.
40 Pus acsni nonk'o ju chunch ju Jesús pus alakchinchokolh ju ixpumat'utu'an ix'amamaka'ui. Chai alhitajulh ni na ixtalhtatanan. Pus ju Jesús junilh ju Pitalu': ―Ja va jantu lai quilat'ak'alhcujau mas va pants'iquis.
40 E, ele voltando para os seus discípulos, achou-os adormecidos, e disse a Pedro: O que, não pudeste vigiar comigo nem uma hora?
41 Ak'alhc'ujt'it chai at'ach'ivinint'it ju Dios. Ju chunch jantu cata'okxchok'oyan ju lhacaticuru. Pus ju lami'alhunut'an vasalh navip'ut'unat'it ju k'ox. Para ju va lami'akstu'an jantu lai naviyat'it.
41 Vigiai e orai, para que não entreis em tentação; na verdade, o espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Pus aktam anchokopa ju ixlhipakt'uich t'achivini' ju Dios. Chai chani juni ju ixpai: ―Quimpai ni jantu lai aq'uint'imak'osunin ju ani k'ai mak'alhk'ajnat pus anavit'ich tuch'i lac'asq'uin ju uxint'i.
42 Ele se afastou novamente pela segunda vez, e orou, dizendo: Ó meu Pai, se este cálice não pode passar de mim sem eu o beber, faça-se a tua vontade.
43 Pus acsni nonk'o ju ani chivinti pus tasp'itchokocha chai aktam alhitajuchokopa ju ixpumat'utu'an ni aktam na ixtalhtatananchokopalai ni slivasalh na ixtalhtataputunch.
43 E, voltando, achou-os outra vez adormecidos; porque os seus olhos estavam pesados.
44 Pus amaconchokolh chai anchokopa aktam t'achivini' ju ixpai ixlhipakt'utuch. Chai vana va yu' ju junchokopa.
44 E, ele deixando-os de novo, foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Ju acsnich alakminchokopa ju ixpumat'utu'an chai alacjuni: ―Ja lana va alht'at'ak'alhiya'it'it chai ast'acnank'alhiya'it'it. Chilh ju hora chai acmak'axtakcana' la'ixmaca'an ju alactu'unin. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
45 Então veio ele aos discípulos, e disse-lhes: Dormi agora, e descansai; eis que é chegada a hora, e o Filho do homem está sendo traído pelas mãos dos pecadores.
46 Ak'ost'olat'it. Ca'auch apakxtoknin. Anich minta ju aquimak'axt'ak'ach.
46 Levantai-vos, vamo-nos; eis que é chegado aquele que me trai.
47 Ju Jesús tuca' ixchivink'ojui acsni chincha ju Judas ju ixlhipumacaut'ui'an ixjunita. Chai alact'amilh ixtalhavat lapanacni ju ix'amalakachata ju xalack'ajin palijni chai ju xapapaninch ju anuch lak'achak'an. Ixtalhiminta ixmachita'an chai ixq'uiu'an.
47 E, enquanto ele ainda falava, eis que veio Judas, um dos doze, e com ele uma grande multidão com espadas e bastões, da parte dos principais sacerdotes e dos anciãos do povo.
48 Pus ju Judas ju amak'axtakna' ix'ajunita ju ali'in ta yu catapumispayach. Ix'ajunita: ―Ju acmacch'uch'uyach yuchach. Ach'ap'aya'it'it.
48 Então, o que o traía lhes deu um sinal, dizendo: Aquele que eu beijar é ele; segure-o rapidamente.
49 Pus ju acsnich ju Judas lana lakcha'alh ju Jesús chai juni: ―Xanchi qui'amamaka'unu'. Chai lana macch'uch'ulh.
49 E logo, aproximando-se de Jesus, disse: Salve, mestre; e o beijou.
50 Pus ju Jesús juni: ―Qui'amigo tijuch ju lakt'ant'a. Pus ju acsnich lana tachincha ju ali'in. Tach'apalh ju Jesús chai tach'in tanavi.
50 E Jesus lhe disse: Amigo, porque tu vieste? Então, aproximando-se eles, lançaram mão de Jesus, e o prenderam.
51 Para ju pumatam ix'amamaka'ui ju Jesús maxtulh ju ixmachita chai chakxp'uxnilh ju ix'ak'axk'olh ixlapanac ju xak'ai pali.
51 E eis que um dos que estavam com Jesus, estendendo sua mão, puxou sua espada e, ferindo um servo do sumo sacerdote, cortou-lhe sua orelha.
52 Pus ju acsnich ju Jesús juni: ―Amak'ach'ok'och ju mimachita laxapajina. Icjunan chunch ni tachi chun ju catapulasaya' lacamachita pus lacamachita ca'amaknicanach.
52 Então Jesus disse-lhe: Põe novamente a tua espada em seu lugar; porque todos os que lançarem mão da espada, hão de perecer com a espada.
53 Ja va jantu c'ats'ai ni lai actitapaininilh ju quimpai chai ju yuchi lai aquixtaknilh ixtalhavat'an ju anquilhnin.
53 Tu pensas que eu não posso agora orar a meu Pai, e ele imediatamente me daria mais de doze legiões de anjos?
54 Para ni chunch ju aclalh tas laich calhi'uctaxtulh tachi chun ju ts'okcanta la'ixchivinti Dios ju quilacata.
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as escrituras dizem que deve suceder?
55 Pus ju acsnich ju Jesús alacjuni ju ixtalhavat'an lapanacni: ―Tajuch ni va quilanaviyau tachi ju tam ak'alhona' ju ch'ap'ap'ut'unat'it ni lhit'ant'at'it ju mimachita'an chai ju minq'uiu'an. Pus chux avilhchan xaclat'avilau ju uxijnan acsni xac'amalaninin ju lacpujitat chai jantu xaquilach'apayau ju acsnich.
55 Naquela mesma hora disse Jesus à multidão: Saístes, como a um ladrão, com espadas e bastões para me prenderes? Todos os dias eu me assentava junto de vós, ensinando no templo, e não me prendestes.
56 Para chunch ju t'ajun tapasana' ni laich capu'uctaxtuya' tachi chun ju tats'oklh la'ixchivinti Dios ju ixlapanacni ju quilacata. Pus acsni nonk'o ju chunch ju Jesús pus tachi chun ju ix'amamaka'ui ta'ats'alalh. Tamacoyaulh is'akstu ju Jesús.
56 Mas tudo isto foi feito para que pudesse se cumprir as escrituras dos profetas. Então todos os discípulos, deixando-o, fugiram.
57 Pus ju yu'unch ju taquich'apalh ju Jesús talhi'anilh ju Caifás ju xak'ai pali ixjunita. Chai vachu' anch tatak'aixtoklh ju papaninch chai ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin.
57 E os que seguraram a Jesus o conduziram à presença do sumo sacerdote Caifás, onde os escribas e os anciãos estavam reunidos.
58 Pus ju Pitalu' va ixlhimakat ix'ach'ak'ok'ata ju yu'unch. Jantu va k'aixtam xa'alact'atanui acsni talhicha'alh ju Jesús la'ixpulacni ta ixlakachak'axnucanta ju ixchaka' ju xak'ai pali. Tus astan tanulh vachu' ju Pitalu' pulacni chai alact'atavi ju xapulasiyajni. Va ixlakts'imputun tuchi catapasayach.
58 Mas Pedro o seguiu de longe, até o palácio do sumo sacerdote, e, entrando, sentou-se com os servos, para ver o fim.
59 Pus ju xalack'ajin palijni chai ju papaninch chai chux ju xalack'ajin na ixtapuxcajui tichi chavaich ju laich canaulh tu'u' ta'aklhtamat ta yu laich catapulhinaulh ixmaknica ju Jesús.
59 Ora, os principais sacerdotes, e os anciãos, e todo o concílio, buscavam falso testemunho contra Jesus, para poderem matá-lo,
60 Para jantu tavanan talhitajunilh tu'u' talak'alhin mas na lhuch lapanacni ixtanajun ta'aklhtamat chivinti. Para astan xcayama talhitajulh ixt'iyun'an ju vaklhtam chun ixtanajun lakatam ta'aklhtamat chivinti.
60 mas não achavam nenhuma; sim, embora viessem muitas falsas testemunhas, não acharam nenhuma. Por último, vieram duas falsas testemunhas,
61 Tanaulh: ―Ju ani ya lapanac naulh ni ma lai calak'alhiya' ju ixpujitat Dios chai ma va lakat'utu avilhchan ma capunavichokoya'.
61 e disseram: Este homem disse: Eu posso destruir o templo de Deus, e reedificá-lo em três dias.
62 Pus tayalh ju xak'ai pali chai junilh ju Jesús: ―Ja jantu tu'u' ak'alht'ayanana'. Tijuch ju talhichivimak'anan ju ani.
62 E o sumo sacerdote levantou e lhe disse: Nada respondes? O que estes testemunham contra ti?
63 Para ju Jesús jantu tu'u' lhik'alhtailh. Pus ju acsnich ju xak'ai pali juni: ―Alhip'ast'act'i ju Dios ju t'ajun chai aquilajuniu ni vasalh Cristo'at ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios. Ja vasalh ists'alh'at.
63 Mas Jesus permanecia em silêncio. E o sumo sacerdote lhe disse: Conjuro-te pelo Deus vivo que nos digas se tu és o Cristo, o Filho de Deus.
64 Chai ju Jesús juni: ―Vasalh tachi ju na'un. Chai vachu' aclajunau ni astan aquilalakts'inau acsni actola' vanin junta vi ju Dios chai acmina' laxa'ataputs'i lact'iyan. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
64 Disse-lhe Jesus: Tu o disseste; contudo, eu vos digo que vereis em breve o Filho do homem assentado à direita do poder, e vindo sobre as nuvens do céu.
65 Pus ju acsnich ju xak'ai pali lana lht'it k'exlh ju ixpumpu' ju va ixtalhk'amtich. Chai ajuni ju ali'in: ―Na macxcai chivinti xanajun ni tachi ju Dios ju jumputun. Tis ali' asacminti tasq'uini ni canaviu ju chavai ni k'asmatniyat'it ju macxcai ixchivinti.
65 Então o sumo sacerdote rasgou as suas vestes, dizendo: Ele blasfema falando; para que precisamos ainda de testemunhas? Eis que agora acabais de ouvir a sua blasfêmia.
66 T'as nonat'it ju uxijnan. Pus ju yu'unch tanaulh: ―Na ka'i ixtalak'alhin. Tasq'uini ni canilh.
66 O que pensais? E eles, respondendo, disseram: Ele é culpado de morte.
67 Chai ju acsnich talacpuchujva. Chai talacpusama. Chai talakpuch'i. Chai ju ali'in taquincatisamalh.
67 Então eles cuspiram na sua face, e o espancaram; e outros feriram-no com as palmas das suas mãos,
68 Tajuni: ―Ju uxint'i ni sala Cristo'at pus aquilajuniuch tichi chavaich ju xa'ulaniyan.
68 dizendo: Profetiza-nos, Cristo, quem te bateu?
69 Pus ju Pitalu' lhimakspa' ixvilhcha. La'ixpulacni k'ex. Chai lakmilh pumatam atsi' chai juni: ―Ju uxint'i vachu' ixt'a'ucxunt'a'un ju Jesús amachaka' xa'estado Galilea.
69 Ora, Pedro estava sentado do lado de fora do palácio; e, aproximando-se dele uma criada, disse: Tu também estavas com Jesus da Galileia.
70 Para ju Pitalu' naulh la'ix'ucxlacapu'an ju ixtavilanalh anch ni jantu mispai ju Jesús. Junich ju atsi': ―Jantu icc'atsai tuch'i na'un.
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: Eu não sei o que dizes.
71 Pus ju Pitalu' taxtulh. Chai acsni talacxtutaya pus apumatam atsi' lakts'impa chai ajuni ju ixtavilanalh: ―Ju ani vachu' ixt'a'ucxunt'ajun ju Jesús amachaka' Nazaret.
71 E ele saindo para o pórtico, outra criada o viu, e disse aos que ali estavam: Este indivíduo também estava com Jesus de Nazaré.
72 Chai ju Pitalu' nonchokopa aktam ni jantu mispai. Tus lhipastack'o ju Dios acsni chani alacjuni: ―Jantu lana icmispai ju anu' lapanac.
72 E ele negou outra vez com juramento: Eu não conheço o homem.
73 Chai ni pants'iquis jumpa pus talak'ampa ju Pitalu' ju lapanacni ju ixtavilanalh anch. Chai tajuni: ―Slivasalh vachu' mak'uxint'i ni vachu' chunch ju ch'ivinin.
73 Pouco depois, aproximando-se os que ali estavam, disseram a Pedro: Certamente tu também és um deles, pois a tua fala te denuncia.
74 Pus ju acsnich ju Pitalu' tsuculh nona' macxcai chivinti chai lhipastacchokolh ju Dios chai alacjuni: ―Jantu icmispai ju anu' lapanac. Pus lana t'asalh ju puyux ju acs pants'iquis.
74 Então ele começou a amaldiçoar e a jurar, dizendo: Eu não conheço o homem. E imediatamente o galo cantou.
75 Chai lana pastaclh ju Pitalu' ju chivinti ju ixjunita ju Jesús acsni junilh ni ma pakt'utu canona' ni jantu mispai ju yuchi. Chai ma chunch canona' acsni tuca' t'asai ju puyux acsni t'ajun tuncuntilana'. Chai acsni pastaclich ju chunch ju Pitalu' pus lana taxtulh makspa'. Chai slivasalh na k'alhulh.
75 E Pedro lembrou-se das palavras de Jesus, que lhe dissera: Antes do galo cantar, tu me negarás três vezes. E, saindo dali, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.