Mateus 12
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs ARC
1 Pus lakatam avilhchan pa'astacni ju Jesús ixt'ajun tapasana' junta ixch'ancanta ju trigo. Vachu' ixtat'a'anta ju ix'amamaka'ui. Chai ju yu'unch na ixtachavanita chai ixtap'uxlhi'anta ju xatoc'at ju trigo chai ixta'ui.
1 Naquele tempo, passou Jesus pelas searas, em um sábado; e os seus discípulos, tendo fome, começaram a colher espigas e a comer.
2 Para acsni ta'alakts'inilh ju fariseonin tajunilh ju Jesús: ―Alakts'ich. Ju mintamamaka'un va tanavich ju lhich'alhcat. Para jantu lhijun ni chunch ju catalalh ni va avilhchan pa'astacni junita.
2 E os fariseus, vendo isso, disseram-lhe: Eis que os teus discípulos fazem o que não é lícito fazer num sábado.
3 Para ju Jesús chani alacjuni: ―Ja lana jantu p'ast'ac'at'it tuchi navilh ju David acsni chavanilh ju yuchi chai chux ju ixtat'a'anta.
3 Ele, porém, lhes disse: Não tendes lido o que fez Davi, quando teve fome, ele e os que com ele
4 Ja lana jantu p'ast'ac'at'it ni lai tanu junta ixlak'ayacan ju Dios chai ulh ju xkapavati ju ismokslanicanta ju Dios. Chai ju anu' xkapavati jantu lai va k'aya ix'ucan. Va yu'unch ju palijni ju lai ixta'ui.
4 Como entrou na Casa de Deus e comeu os pães da proposição, que não lhe era lícito comer, nem aos que com ele
5 Chai ja lana jantu p'ast'ac'at'it tachi ju najun lacalhamap'aksin ju ts'oklh ju Moisés. Ju anch ma najun ni mati' ixtalak'alhin'an ju palijni mas tach'alhcatnan junta lak'ayacan ju Dios ju avilhchan pa'astacni.
5 Ou não tendes lido na lei que, aos sábados, os sacerdotes no templo violam o sábado e ficam sem culpa?
6 Pus ni alin ju lhamap'aksin ni lai tach'alhcatnan ju palijni junta lak'ayacan ju Dios mas avilhchan pa'astacni junita pus iclajunau ni vana jantu talak'alhin tuchi xatanavi ju qui'amamaka'unti ni palai tu'u' ju quilhamap'aksin ju quit'in. Palai jantu ju anu' mak'aniya lhamap'aksin.
6 Pois eu vos digo que está aqui quem é maior do que o templo.
7 Para ca jantu xamach'akxayat'it ju ixchivinti Dios ju ts'okcanta junta ma chani najun ju Dios: “Ju quit'in iclacasq'uin ni ala'akt'ai'ut'it laca'amapaininti. Jantu va yuchi ni aquilalhik'ailakts'iu ju tu'u' atapacxat”. Ni ca ixmach'akxat'it ju tuchi nomputun ju chunch pus jantu ca'ix'amuc'anit'it ixtalak'alhin'an ju lapanacni ju jantu tu'u' macxcai tanavita.
7 Mas, se vós soubésseis o que significa: Misericórdia quero e não sacrifício, não condenaríeis os inocentes.
8 Pus quit'in ju lai icnajun tuchi lai navican ju avilhchan pa'astacni. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
8 Porque o Filho do Homem até do sábado é Senhor.
9 Pus ju Jesús taxtucha ju anch. Milh la'ixpujitat'an ju ist'a'israelitanin.
9 E, partindo dali, chegou à sinagoga deles.
10 Chai ju anch ixtanumacha pumatam lapanac ju va ixixnita ju ixmaca'. Chai ju ali'in ju vachu' anch ixtatanumanalh va ixtapuxconiputun ixtalak'alhin ju Jesús. Chai yuchi chani talhijuni: ―Ja lai ac'uch'ununcan ju avilhchan pa'astacni.
10 E estava ali um homem que tinha uma das mãos mirrada; e eles, para acusarem Jesus, o interrogaram, dizendo: É lícito curar nos sábados?
11 Chai ju Jesús chani alhik'alhtayanalh: ―Ju tam xamati' ju milhi'uxijnan ni capacxalh lakatam ixborrego chai ju yuchi cataju junta puculhucnic'a ju avilhchan pa'astacni ja jantu ca'alh macutunu'.
11 E ele lhes disse: Qual dentre vós será o homem que, tendo uma ovelha, se num sábado ela cair numa cova, não lançará mão dela e a levantará?
12 Chai akts'iya palai tapalai ju is'atsucunti ju tam lapanac. Palai jantu ju va tu'u' borrego. Pus yuchi lai lhinavican ju k'ox ju avilhchan pa'astacni.
12 Pois quanto mais vale um homem do que uma ovelha? É, por consequência, lícito fazer bem nos sábados.
13 Pus ju acsnich ju Jesús chani juni ju anu' lapanac: ―Alhit'ach ju mimaca'. Chai acsni xtaknilh ju ixmaca' pus lana tak'oxilh. Lana ixt'achunch va tachi ju ixjunita ju ixtamactam.
13 Então disse àquele homem: Estende a mão. E ele a estendeu, e ficou sã como a outra.
14 Para ju fariseonin lana tataxtulh chai talacchivinilh sia yu'unch ixlacata ju Jesús ta yu laich catapumakni.
14 E os fariseus, tendo saído, formaram conselho contra ele, para o matarem.
15 Pus ju Jesús acsni c'atsa tuchi ixtapast'ac'a ju fariseonin pus taxtuchokolh ju anch. Chai lhu lapanacni tach'ak'ok'alh. Chai ju Jesús palaich anavik'o tachi chun ju tak'ank'anin.
15 Jesus, sabendo isso, retirou-se dali, e acompanhou-o uma grande multidão de gente, e ele curou a todos.
16 Chai slivasalh alhimap'aksi ni jantu catanaulh tichi lapanac ju yuchi.
16 E recomendava-lhes rigorosamente que o não descobrissem,
17 Chai ni chunch ju xach'alhcatnan ju Jesús pus uctaxtulh ju tuchi naulh ju mak'aniya ixlapanac Dios ju Isaías ixjuncan. Ju yuchi ma naulh ni ma chani naulh ju Dios ixlacata ju Jesús:
17 para que se cumprisse o que fora dito pelo profeta Isaías, que diz:
18 — ausente —
18 Eis aqui o meu servo que escolhi, o meu amado, em quem a minha alma se compraz; porei sobre ele o meu Espírito, e anunciará aos gentios o juízo.
19 — ausente —
19 Não contenderá, nem clamará, nem alguém ouvirá pelas ruas a sua voz;
20 — ausente —
20 não esmagará a cana quebrada e não apagará o morrão que fumega, até que faça triunfar o juízo.
21 — ausente —
21 E, no seu nome, os gentios esperarão.
22 Pus ju acsnich lhiminicalh ju Jesús pumatam lapanac ju ixtanun ju lhacaticuru la'ixlacatuna. Chai ju yuchi alak'ach'ix ixjunita chai va ixnunulata. Pus ju Jesús c'uch'u. Chai ju acsnich ju anu' lapanac chivinilh chai alac'avanalh.
22 Trouxeram-lhe, então, um endemoninhado cego e mudo; e, de tal modo o curou, que o cego e mudo falava e via.
23 Chai tachi chun ju lapanacni va talhamak'aninilh. Chai chani ixtanajun: ―Ju ani ja laich nu' yuchi cava ju ists'alh David. Ju ixnoncan ni camalakachatachilh ju Dios.
23 E toda a multidão se admirava e dizia: Não é este o Filho de Davi?
24 Para ju fariseonin acsni tak'asmatlh ni chunch ixtanajun ju lapanacni tanaulh: ―Ju ani ya lapanac va tixcoxtui ju lhacaticuru la'ixlacatuna tam lapanac la'ixtachaput ju Satanás.
24 Mas os fariseus, ouvindo isso, diziam: Este não expulsa os demônios senão por Belzebu, príncipe dos demônios.
25 Pus ju Jesús mas jantu k'asmatnilh ixchivinti'an ju fariseonin para c'atsa tuchi ixtapast'ac'a chai chani ajuni: ―Tachi chun ju k'ai lacat'un junta lhinajun ju tam k'ai ucxtin ni quilhmaclhu cajuncalh chai catalaclasa ju sia is'akstu'an pus va ca'aclalh. Chai ju amachak'an va tuchi lak'achak'an u tuchi chaka' ju va catalaclak'ailh ju sia ixlhi'akstu'an pus jantu lai va lakputam catitatsucuk'alhi.
25 Jesus, porém, conhecendo os seus pensamentos, disse-lhes: Todo reino dividido contra si mesmo é devastado; e toda cidade ou casa dividida contra si mesma não subsistirá.
26 Pus vana va chun ju lhacaticuru. Ju yuchi ni ca'atixcoxtulh ju ali'in ixt'alhacaticurulhni pus tachi ju va at'alasai ju ixlapanacni. Chai ju chunch jantu lai catilhinonk'alhi la'ixpu'ucxtin.
26 E, se Satanás expulsa a Satanás, está dividido contra si mesmo; como subsistirá, pois, o seu reino?
27 Ju uxijnan nonat'it ni la'ixtachaput ju Satanás ju ictixcoxtui ju lhacaticurulhni. Para ju mintamamaka'un vachu' tamaktasq'uini ni xamati' ca'axtaknilh ixtachaput'an ni laich catatixcoxtuya' ju lhacaticurulhni la'ixlacatuna'an ju lapanacni. Chai yu'unchach ju catajunan ni jantu slivasalh ni la'ixtachaput ju Satanás ju apuxcoxtucan ju lhacaticurulhni tachi ju nonat'it ju uxijnan.
27 E, se eu expulso os demônios por Belzebu, por quem os expulsam, então, os vossos filhos? Portanto, eles mesmos serão os vossos juízes.
28 Alai la'ixtachaput ju iSpiritu Santu Dios ju ic'axcoxtui ju lhacaticurulhni la'ixlacatuna'an ju lapanacni chai yuchi lhitasui ni lhinajun ju Dios lamilhi'uxijnan.
28 Mas, se eu expulso os demônios pelo Espírito de Deus, é conseguintemente chegado a vós o Reino de Deus.
29 Tas laich calhitanuyach tam xamati' la'ixchaka' apumatam ju na tachapun junita chai laich camaxtunilh ixtaxtokni ni jantu p'ulhnan camacch'imalh. Acsnica' ju laich camaxtunicalh ju ixtaxtokni ni va jantu lai tamacyajui. Pus ju Jesús naulh ju chunch ni va ix'amamachakxaniputun ju lapanacni ni yuchi ju t'alalhajalh ju lhacaticuru chai yuchi lai alhixcoxtui ju lhacaticurulhni la'ixlacatuna'an ju lapanacni.
29 Ou como pode alguém entrar em casa do e furtar os seus bens, se primeiro não manietar o valente, saqueando, então, a sua casa?
30 Chai tailhi'alh ixchivinti ju Jesús. Naulh: ―Pus ju jantu quint'a'anta yuchi ju quint'alaxcai junita. Chai ju jantu qui'aktaijui ixmak'aixt'ok'a ju lapanacni ju aquintalhilaca'anach pus va asastucnun.
30 Quem não é comigo é contra mim; e quem comigo não ajunta espalha.
31 Pus ni xaquilajunau ni la'ixtachaput ju Satanás ju icxcoxtui ju lhacaticurulhni la'ixlacatuna'an ju lapanacni pus yuchi iclalhijunau ni laich ca'amac'acxanicana' ju lapanacni tachi chun ju alactu'unti ju tanavi chai tachi chun ju macxcai chivinti ju tanajun. Para ni catanaulh macxcai chivinti ixlacata ju Spiritu Santu pus jantu lai tavanan cati'amac'acxanicalh.
31 Portanto, eu vos digo: todo pecado e blasfêmia se perdoará aos homens, mas a blasfêmia contra o Espírito não será perdoada aos homens.
32 Chai va tichi chavaich ju canona' macxcai chivinti ju quilacata pus camac'acxanicana'. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Para va tichi chavaich ju canona' macxcai chivinti ixlacata ju Spiritu Santu jantu lai tavanan catimac'acxanicalh nin ani lacamunutpa' nin astan.
32 E, se qualquer disser
33 Ni k'ox ju xatoc'at ju tu'u' q'uiu pus puc'atsacan ni na k'ox ju xaq'uiu. U ni jantu k'ox ju xatoc'at pus puc'atsacan ni jantu k'ox ju xaq'uiu. Pus laxatoc'at ju puc'atsacan ju tu'u' q'uiu. Tamalhch ju k'ox chai tamalhch ju jantu.
33 Ou dizeis que a árvore é boa e o seu fruto, bom, ou dizeis que a árvore é má e o seu fruto, mau; porque pelo fruto se conhece a árvore.
34 Pus vana va chun ju uxijnan. Ju uxijnan ni slivasalh na k'ai unt'at'it pus tas laich alhinona'it'it ju tu'u' k'ox. Pus tuchi alin lami'alhunut'an yuchach ju nonat'it.
34 Raça de víboras, como podeis vós dizer boas
35 Ju k'ox lapanac maxtui la'ix'alhunut ju k'oxi chivinti ni yuchach ju mak'ata la'ix'alhunut. Para ju tam lapanac ju k'ai junita pus la'ixpulacni ix'alhunut ju maxtui ju chivinti ju jantu k'ox ni yuchach ju mak'ata la'ix'alhunut.
35 O homem bom tira boas
36 Pus chani iclajunau. Acsni cachina' ju avilhchan acsni camak'osaspitcana' ju lapanacni pus ju Dios ca'ulaniya' ixtalak'alhin'an tachi chun ju lapanacni ju ixtanajunta macxcai chivinti.
36 Mas eu vos digo que de toda palavra ociosa que os homens disserem hão de dar conta no Dia do Juízo.
37 Pus va ixlaca'atalh ju macxcai minchivinti'an capuc'atsacana' ni na k'ai unt'at'it chai ixlhiyuchi a'ulanic'ana'it'it ju mintalak'alhin'an. Para va tichi chavaich ju najun ju k'oxi chivinti pus capuc'atsacana' ni soknic'a is'atsucunti la'ixmacni Dios chai ixlhiyuchi jantu cati'ulanicalh ixtalak'alhin.
37 Porque por tuas palavras serás justificado e por tuas palavras serás condenado.
38 Pus ju acsnich chani tajuni ju Jesús ju ali'in sia yu'unch ju fariseonin chai ali'in sia yu'unch ju na ixtalhatalanininta ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin. ―Amamaka'unu' iclakts'imputunau tu'u' lhamak'an ju ap'umavasala' ni vasalh Cristo'at ju ixnoncan ni camalakachatachilh ju Dios.
38 Então, alguns dos escribas e dos fariseus tomaram a palavra, dizendo: Mestre, quiséramos ver da tua parte algum sinal.
39 Para ju Jesús chani ak'alhtayanalh: ―Ju lapanacni ju na k'ai tajunita chai ju tamacajunta ju Dios yu'unchach ju tasq'uin tu'u' lhamak'an ju catapumispaya' ju Cristo. Para jantu cati'axtaknicalh tu'u' atumpa. Va yuchi ju ca'amapast'ac'anicana' tuchi ju tapasalh la'is'atsucunti ju mak'aniya lapanacni ju Jonás ixjuncan. Yuchi ju ixnajun ixchivinti Dios.
39 Mas ele lhes respondeu e disse: Uma geração má e adúltera pede
40 Pus ju Jonás lakat'utu avilhchan chai lakat'utu atats'isni ixtajun la'ixpajan ju k'ai pamata. Chai vana va chun ju quit'in. Lakat'utu avilhchan chai lakat'utu atats'isni acta'acnuya' lacat'un ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
40 pois, como Jonas esteve três dias e três noites no ventre da baleia, assim estará o Filho do Homem três dias e três noites no seio da terra.
41 Chai acsni cachina' ju avilhchan acsni camak'osaspitcana' ju lapanacni pus ju amachak'an Nínive catatayaya'. Chai va ixlacata'an ju yu'unch pus a'ulanic'ana'it'it ju mintalak'alhin'an. Pus ju yu'unch tamacaulh ix'alactu'unti'an acsni ajuni ixchivinti Dios ju Jonás. Para ju uxijnan jantu xamac'onat'it ju mi'alactu'unti'an mas ani icya ju palai xak'ai icjunita. Palai jantu ju Jonás.
41 Os ninivitas ressurgirão no Juízo com esta geração e a condenarão, porque se arrependeram com a pregação de Jonas. E eis que
42 Vachu' ju acsni avilhchan acsni camak'osaspitcana' ju lapanacni pus ju anu' chako'ulh ju xa'ucxtin ixjunita ju lhisur catayaya'. Chai va ixlacata yuchi pus ju uxijnan amuc'anic'ana'it'it ju mintalak'alhin'an. Pus ju yuchi slivasalh na makat ju xaminacha ni va isk'asmatniputun ju ix'atalaninti ju k'ai ucxtin Salomón. Chai ani icya ju palai xak'ai icjunita ju quit'in. Palai jantu ju Salomón. Para ju uxijnan jantu k'asmatp'ut'unat'it ju quinchivinti.
42 A Rainha do Sul se levantará no
43 Ju lhacaticuru acsni taxtui la'ixlacatuna tam lapanac pus vaclhun ucxunt'ajun junta axixninta. Va puxcolhit'ajun ta anchach ju lai catavi. Para jantu lai lhitajui.
43 E, quando o espírito imundo tem saído do homem, anda por lugares áridos, buscando repouso, e não o encontra.
44 Chai ju acsnich chani najun: “Alai ac'anchokoya' laquinchaka' junta xactaxtuyacha”. Chai acsni chinchokoi pus lana tanuchokoi la'ixlacatuna ju anu' lapanac ni tachi lakatam chaka' junita junta jantu xamati' tanun para na pulacp'alhcanta chai na c'us maxantilacanta.
44 Então, diz: Voltarei para a minha casa, donde saí. E, voltando, acha-
45 Pus ju acsnich ju anu' lhacaticuru taxtuchokoi. An ini' apumatujun lhacaticurulhni chai ak'ailhimink'ojui la'ixlacatuna ju anu' lapanac. Chai ju anu' ixpumatujun'an lhacaticurulhni palai k'ai tajunita. Palai jantu na chun ixjunita ju p'ulhnan ixtanun va is'akstu. Pus palai tak'alhilh ju is'atsucunti ju anu' lapanac ju acsni. Palai jantu na chun ixjunita ju p'ulhnan. Pus vana va chun cajuna' ju mi'atsucunti'an ju uxijnan ju t'onat'it ju chavai ju na k'ai unt'at'it.
45 Então, vai e leva consigo outros sete espíritos piores do que ele, e, entrando, habitam ali; e são os últimos
46 Acsni ixt'ajunca' xak'alana' ju lapanacni ju Jesús pus tachincha ju ixnati chai is'ap'isek'en. Chai tataya makspa' ni va ixtat'achivimputun ju Jesús.
46 E, falando ele ainda à multidão, eis que estavam fora sua mãe e seus irmãos, pretendendo falar-lhe.
47 Chai pumatam lapanac chani xajuni ju Jesús: ―Ju minati chai ju mi'ap'isek'en tayanancha makspa' chai tat'achivimputunan.
47 E disse-lhe alguém: Eis que estão ali fora tua mãe e teus irmãos, que querem falar-te.
48 Para ju Jesús chani juni ju anu' lapanac ju ixmalakachacanta: ―Tis chavaich ju quinati chai tis chava'itnich ju qui'ap'isek'en.
48 Porém ele, respondendo, disse ao que lhe falara: Quem é minha mãe? E quem são meus irmãos?
49 Pus ju acsnich ju Jesús amac'anilh junta ixtavilanalh ix'amamaka'ui chai naulh: ―Ani tavilanalh ju quinati chai ju qui'ap'isek'en.
49 E, estendendo a mão para os seus discípulos, disse: Eis aqui minha mãe e meus irmãos;
50 Pus va tichi chavaich ju canaviniya' ixk'achat ju quimpai ju vilhcha lact'iyan yuchach ju vasalh quimp'isek'e ts'alh chai vasalh quimp'isek'e atsi' chai vasalh quinati.
50 porque qualquer que fizer a vontade de meu Pai, que
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.