Marcos 9
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NAA
1 Vachu' ajunilh ju lapanacni ju Jesús: ―Slivasalh ju iclajunau. Alin ju lamilhi'uxijnan ju ani vilat'it ju jantu cataniya' tus acsni catalakts'ina' ta yu tasui acsni vi ju Dios la'ixpu'ucxtin. Chai catasuya' ni vasalh na tachapun ju yuchi.
1 Dizia-lhes ainda:
2 Pus ju ixlhilakachaxan avilhchan astan ju Jesús alact'asanilh ju Pitalu' chai ju Jacobo chai ju Xivan. Alhi'alh va is'akstu'an ju lactalhpa junta na putank'ai ixjunita. Chai ju Jesús na tamch ju atalacasunilh ju yu'unch.
2 Seis dias depois, Jesus tomou consigo Pedro, Tiago e João e os levou, em particular, a sós, a um alto monte. E Jesus foi transfigurado diante deles.
3 Ju ixpumpu' ju Jesús lana va lamnic'a va. Lana na xnapapa va tachi ju tu'u' miqui. Pus tachi chun ju amakpanin ju ani lacat'un jantu lai xamati' chunch snak'ank'a catinavi.
3 As suas roupas se tornaram resplandecentes, de um branco muito intenso, como nenhum lavandeiro no mundo as poderia alvejar.
4 Chai vachu' talacasuch ju Elías chai ju Moisés ju mak'anchich ixtat'ajun. Va ixtat'achivinin ju Jesús.
4 E lhes apareceu Elias com Moisés, e estavam falando com Jesus.
5 Pus ju acsnich ju Pitalu' junilh ju Jesús: ―Qui'amamaka'unu' na k'oxich ni ani vilau. Acyoyau ak'at'utu pac'ats'a. Ak'atamch ju mi'anu'. Ak'atam ix'anu' ju Moisés. Chai ju ak'atamch ix'anu' ju Elías.
5 Então Pedro, tomando a palavra, disse a Jesus: — Mestre, bom é estarmos aqui. Façamos três tendas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Pus ju Pitalu' jantu isc'atsai tuchi ixnajun ni na ixtalhanan. Ixchux'an na ixtatalhanan.
6 Pois não sabia o que dizer, por estarem eles apavorados.
7 Pus lana tamacatalh ju ataputs'i. A'akxtakmak'o ju yu'unch. Chai tak'asmatlh lakatam chivinti ju xaminacha laca'ataputs'i. Chai chani ixnajun: ―Ju ani ya yuchi ju quints'alh chai na icmapaini. Yuchach ju ak'asmatnit'it.
7 A seguir, veio uma nuvem que os envolveu; e dela veio uma voz que dizia: — Este é o meu Filho amado; escutem o que ele diz!
8 Chai lana ta'alac'avanalh para jantu xamati' talakts'ilh. Va yuchi ju Jesús.
8 E, de repente, olhando ao redor, não viram mais ninguém com eles, a não ser Jesus.
9 Chai acsni ixtat'ajun tak'alhtajunin ju anu' lactalhpa pus ju Jesús alaclhimap'aksi ju ixpumat'utu'an ix'amamaka'ui. Ajuni: ―Tun xamati' t'i'unit'it ju tuch'i xalakts'inat'it. Va acsnich ju lai anona'it'it acsni va acta'acxtuchokotachilh junta acmacnucana' ju quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
9 Ao descerem do monte, Jesus lhes ordenou que não divulgassem as coisas que tinham visto, até o dia em que o Filho do Homem ressuscitasse dentre os mortos.
10 Pus jantu xamati' tajunilh. Para ixtalasacmi sia yu'unch. Ixtanajun: ―Tijuch nu' ju nomputun ju yuchi ni va nompalai ni cata'acxtuchokoya' junta camacnucana'.
10 Eles guardaram a recomendação, perguntando uns aos outros o que seria esse ressuscitar dentre os mortos.
11 Pus ju acsnich tasacmilh ju Jesús. Tajunich: ―Tajuch ni va tanajun ju na talhatalanininta ju quilhamap'aksin'an ni tasq'uini ni p'ulhnan camilh ju Elías. Astan ju yuchi ju noncan camalakachatachilh ju Dios.
11 Então perguntaram a Jesus: — Por que os escribas dizem ser necessário que Elias venha primeiro?
12 Chai ju Jesús ak'alhtailh. Ajuni: ―Slivasalh ni p'ulhnan camina' ju Elías. Chai calak'oxik'oya' tachi chun ju taxtokni. Chai vachu' la'ixchivinti Dios ju ts'okcanta najun tuchi actapasayach ju quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Ju anch najun ni na lhu acmak'alhk'ajnana' chai jantu tu'u' aclhiulacana'.
12 Jesus respondeu:
13 Para iclajunau ni quilachilh ju Elías chai ju lapanacni tanavilh chux tachi ju talacasq'uilh. Chai ni chunch ju talalh pus uctaxtulh tachi ju lhits'okcanta ju yuchi.
13 Eu, porém, lhes digo que Elias já veio, e fizeram com ele tudo o que quiseram, como está escrito a respeito dele.
14 Ju astan ju Jesús at'aminchokolh ju ixpumat'utu'an junta ixtayanalh ju ali'in ix'alacmamaka'ui. Chai alakts'ilh ni na lhu lapanacni ixk'aixtokcan ixtalakachoko'an ju yu'unch. Chai ju lapanacni ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin ju ist'a'israelitanin ixtat'ajun t'alak'ainin ju ix'amamaka'ui ju Jesús.
14 Quando eles se aproximaram dos outros discípulos, viram numerosa multidão ao redor deles e os escribas discutindo com eles.
15 Para ju lapanacni acsni talakts'istuclh ju Jesús pus ixchux'an lana na talhamak'aninilh. Ta'ats'ala'alh pakxtoknin. Tamac'ami.
15 E logo toda a multidão, ao ver Jesus, ficou surpresa e, correndo até ele, o saudava.
16 Chai ju Jesús asacmi: ―Tijuch ju la'unat'it.
16 Então Jesus perguntou:
17 Pus ak'alhtayanalh pumatam ju ixmakminta. Junich: ―Amamaka'unu'. Iclhiminin ju quints'alh. Va tanun ju lhacaticuru la'ixlacatuna chai ixlhiyuchi jantu lai chivinin.
17 E um, do meio da multidão, respondeu: — Mestre, eu trouxe até o senhor o meu filho, que está possuído de um espírito mudo;
18 Chai vanta anchach ju ch'apai ju lhacaticuru pus tin lhinek. Akpupuich. Va latants'acai ju istatsalat. Pus va t'ajun xixni'. Chai ic'atapaininilh ju mi'amamaka'ui ni cataxcoxtulh ju lhacaticuru la'ixlacatuna para jantu lai tanavi.
18 e este, sempre que se apossa dele, lança-o por terra, e ele espuma, range os dentes e vai definhando. Pedi aos seus discípulos que o expulsassem, mas eles não puderam.
19 Chai ak'alhtayanalh ju Jesús. Alacjuni: ―Tis va yuchach ji lapanacni ni lana jantu lai lac'a'iyat'it. Ja tasq'uini ni lana na mak'an aclat'atolau tus acsni laich amach'akxaya'it'it. Ja tasq'uini ni lana na mak'an aclach'ixniu tus acsni alac'a'iya'it'it. Aquilalhiminiuch ju anu' ts'alh.
19 Então Jesus exclamou:
20 Pus lhiminicalh ju Jesús chai ju lhacaticuru acsni lakts'ilh ju Jesús pus lana tin lhineklh ju anu' ts'alh. Tin ta'aktalh. P'iliclh p'iliclh ucxuntama lacat'un. Akpuputamalhch.
20 E eles o trouxeram. Quando ele viu Jesus, o espírito imediatamente agitou o menino com violência, e, caindo ele por terra, revolvia-se espumando.
21 Pus ju acsnich ju Jesús sacmi ju ixpai ju anu' tak'ank'an. Junich: ―Ja mak'anch xa'aktaji ju ixtak'ank'at. Chai ju xapai junilh ju Jesús: ―Tus ixlhitalacat'icst'in.
21 Jesus perguntou ao pai do menino: O pai respondeu: — Desde a infância;
22 Chai ju lhacaticuru na paklhu ju maca'anta ju lacajipi chai lacxcan ni va makniputun. Pus ni laich navi tu'u' ju uxint'i aquila'aktaijuch. Aquilamapainiuch ju quijnan.
22 e muitas vezes o tem lançado no fogo e na água, para o matar. Mas, se o senhor pode fazer alguma coisa, tenha compaixão de nós e ajude-nos.
23 Chai ju Jesús junich: ―Ni laich lhilac'ap'in ju Dios pus sich lai canavinik'ocana' ju lhilaca'an yuchi.
23 Ao que Jesus respondeu:
24 Pus ju acsnich ju ixpai ju ts'alh lana p'as chivinilh acsni chani ju junilh ju Jesús: ―Iclhilaca'an ju Dios. Para ni quinc'acxni lacats'unin pus aq'ui'akt'ai'ut'ich.
24 E imediatamente o pai do menino exclamou: — Eu creio! Ajude-me na minha falta de fé!
25 Pus ju Jesús acsni alakts'ilh ju ixtalhavat lapanacni ni ixtalac'ats'alaminta pus k'ailh ju lhacaticuru. Junich: ―Ji lhacaticuru ju jantu lak'a'i ni cachivinilh nin cak'asmatlh ju ani ya ts'alh quit'in ju icjunan ni at'axt'uch la'ixlacatuna chai jantuch tavanan at'anuch'ok'oya'.
25 Vendo Jesus que muita gente estava se reunindo, repreendeu o espírito imundo, dizendo-lhe:
26 Pus ju acsnich ju lhacaticuru ts'au t'asalh. Aktam tin lhineklh ju ts'alh. Chai lana taxtulh la'ixlacatuna. Pus ju ts'alh lhtucu tama tachi ju va xaninch. Chai akts'iya na lhu lapanacni ixtanajun ni va nitach.
26 E ele, gritando e agitando-o muito, saiu, deixando-o como se estivesse morto, a ponto de muitos dizerem: — Morreu.
27 Para ju Jesús lana ch'apanilh ixmaca' ju ts'alh. Sa'ula. Chai ju yuchi taya.
27 Mas Jesus, tomando-o pela mão, o ergueu, e ele se levantou.
28 Pus ju acsnich ju Jesús tanucha lacachaka'. Chai ju ix'amamaka'ui acsni va is'akstu'an ixtat'avilanalh ju Jesús tasacmilh: ―Tajuch ni jantu lai xacxcoxtuyau ju lhacaticuru la'ixlacatuna ju anu' ts'alh.
28 Quando Jesus entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram em particular: — Por que nós não pudemos expulsá-lo?
29 Pus ju Jesús alacjuni: ―Ju lhacaticurulhni tachi ju anu' ixtanun la'ixlacatuna ju anu' ts'alh va acsnich ju catataxtuya' acsni at'ap'aininiya'it'it ju Dios ju ixlacata chai at'asc'a'aya'it'it.
29 Jesus respondeu:
30 Ju Jesús chai ju ix'amamaka'ui acsni tataxtucha ju anch taputapasalh ju xa'estado Galilea. Chai ju Jesús jantu ixlacasq'uin ni xamati' cac'atsa ni anch ixvi.
30 E, tendo saído dali, passavam pela Galileia, e Jesus não queria que ninguém o soubesse,
31 Va is'akstu ix'at'atolhputun ju ix'alacmamaka'ui ni ix'alacmalaniputun tu'u'. Ix'alacjuni: ―Ju quit'in acmak'axtakcanach la'ixmaca'an ju lapanacni chai aquintamakniyach. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Para mas acniyach acta'acxtuchokoya' junta acmacnucana' ixlhilakat'utu avilhchan.
31 porque ensinava os seus discípulos e lhes dizia:
32 Para mas chunch ix'ajuni ixlaquilhtu jantu lai ixtamachakxai ju yu'unch tuchi ix'ajumputun. Chai na ixtatalhoni. Jantu istasacmiputun.
32 Eles, porém, não compreendiam isto e tinham medo de perguntar.
33 Pus ju Jesús chai ju ix'alacmamaka'ui tacha'alh ju lak'achak'an Capernaum. Chai acsni ixtavilanalh lacachaka' pus ju Jesús alacsacmi ju ix'amamaka'ui. Ajunich: ―Tijuch ju ixlacq'uilhunt'onat'it ju uxijnan acsni xaminauch ju lacati.
33 Chegaram, então, a Cafarnaum. Estando em casa, Jesus perguntou aos discípulos:
34 Pus ju yu'unch va sek tatavi ni vasalh va ixtalaklak'aiminta ju lacati tichi chavaich ju palai xak'ai.
34 Mas eles se calaram, porque, no caminho, tinham discutido entre si sobre quem era o maior.
35 Pus ju Jesús tavi chai alact'asanilh ixpumacaut'ui'an. Alacjuni: ―Ni alin pumatam ju jumputun xak'ai tasq'uini ni yuchi ju palai salacat'icst'i catalacasu tachi chun. Chai ca'alacch'alhcatnanilh tachi chun ju ali'in.
35 E Jesus, assentando-se, chamou os doze e lhes disse:
36 Chai ju Jesús macch'apaxak'atailh pumatam ask'at'a. Yaulh la'ixlacaitat ju ixlacmamaka'ui. Astan ch'ixlh ju ask'at'a chai chani alacjunich ju yu'unch:
36 Trazendo uma criança, colocou-a no meio deles e, tomando-a nos braços, disse-lhes:
37 ―Ju ca'amaklhtayanana' tam quilapanac ju jantu tu'u' lhit'ak'ayai tachi ju lai ju ani vi ask'at'a pus tachi ju va jun quit'in ju qui'amaklhtayanan. Chai ju qui'amaklhtayanan ju quit'in pus jantu qui'akstu ju qui'amaklhtayanan. Para tachi ju va jun amaklhtayanan vachu' ju Dios ju quimacaminta.
37 — Quem receber uma criança, tal como esta, em meu nome, recebe a mim; e quem receber a mim, não é a mim que recebe, mas aquele que me enviou.
38 Ju acsnich ju Xivan chani junilh ju Jesús: ―Qui'amamaka'unu' iclakts'iuch pumatam ju lamintapaka'ut ix'alacxcoxtui ju lhacaticuru la'ixlacatuna'an ju lapanacni. Para ick'ajiuch ni jantu lhiquijnan'an.
38 João disse a Jesus: — Mestre, vimos um homem que expulsava demônios em seu nome, mas nós o proibimos de fazer isso, porque não nos seguia.
39 Para ju Jesús junich: ―Jantu ixk'a'it'it ni jantu quint'alaxcai'an junita ju yuchi. Pus ju lai navi ju k'ai lhamak'an laquintapaka'ut pus qui'amigoch junita. Chai ju yuchi jantu lai astan macxcai aquilhichivina'.
39 Mas Jesus respondeu:
40 Ju jantu quint'alaxcaich'an pus quijnanch'an.
40 Pois quem não é contra nós é a favor de nós.
41 Slivasalh ju iclajunau. Va tichi chavaich ju cataxtakniyan mas va tam vaso ju xcan va ixlaca'atalh ni quilapanacni unt'at'it pus Dios ju camapalhniya'. Jantu xcai ni alactu'ununcan Ju Jesús tailhi'alh ju ixchivinti chai chani naulh:
41 Pois aquele que lhes der de beber um copo de água, em meu nome, porque vocês são de Cristo, em verdade lhes digo que de modo nenhum perderá a sua recompensa.
42 ―Va tichi chavaich ju camak'alhk'osuya' tam xamati' ju jantuca' k'ox quilhilaca'anta quit'in pus palai k'ox ca'ixva ni ca'ixpixtuch'imuc'acalh ju xvati chai ca'ixmaca'ancalh laca'alama acsni tuca' ixmak'alhk'osui tam xamati'.
42 — E, se alguém fizer tropeçar um destes pequeninos que creem em mim, seria melhor para esse que uma grande pedra de moinho fosse pendurada ao seu pescoço e fosse jogado no mar.
43 Pus ni p'u'alact'u'ununat'it ju mimaca'an pus jantu anavit'it. Alai alat'it tachi ju va ch'akxp'uxcantach ju mimaca'an. Palai k'ox cava ni at'anuya'it'it ju lact'iyan mas va lakatamch ju mimaca'an. Palai jantu k'ox cava ni ap'acxant'it chux lakat'ui ju mimaca'an para va ap'umac'ap'inc'ant'it ju lacajipi junta jantu tavanan mixta.
43 E, se a sua mão leva você a tropeçar, corte-a; pois é melhor você entrar aleijado na vida do que, tendo as duas mãos, ir para o inferno, para o fogo que nunca se apaga
44 Junta alin ju tsapu ju jantu tavanan ni chai junta alin ju jipi ju jantu tavanan mixa.
44 [onde não lhes morre o verme, nem o fogo se apaga].
45 Pus ni p'imp'ut'unat'it junta ak'alhk'osa'it'it pus jantu ap'it'it ju anch. Alai alat'it tachi ju va ch'akxp'uxcantach ju minch'aja'an. Pus palai k'ox cava ni at'anuya'it'it ju lact'iyan mas va lakatamch ju minch'aja'an. Palai jantu k'ox cava ni ap'acxant'it chux lakat'ui ju minch'aja'an para va ap'umac'ap'inc'ant'it ju lacajipi junta jantu tavanan mixta.
45 E, se o seu pé leva você a tropeçar, corte-o; pois é melhor você entrar na vida aleijado do que, tendo os dois pés, ser lançado no inferno
46 Junta alin ju tsapu ju jantu tavanan ni. Chai junta alin ju jipi ju jantu tavanan mixa.
46 [onde não lhes morre o verme, nem o fogo se apaga].
47 Chai ni yuchi ju lakts'imp'ut'unat'it ju tamalactu'uniyan pus jantu alakts'int'it. Alai alat'it tachi ju va maxt'ut'at'it chai mak'ant'at'it ju milakchulh'an. Pus palai k'ox cava ni at'anuya'it'it junta lhinajun ju Dios. Palai jantu k'ox ni ap'acxant'it chux lakat'ui ju milakchulh'an para va ap'umac'ap'inc'ant'it ju lacajipi junta jantu tavanan mixta.
47 E, se um dos seus olhos leva você a tropeçar, arranque-o; pois é melhor você entrar no Reino de Deus com um olho só do que, tendo os dois, ser lançado no inferno,
48 Junta alin ju tsapu ju jantu tavanan ni. Chai junta alin ju jipi ju jantu tavanan mixa.
48 onde não lhes morre o verme, nem o fogo se apaga.
49 Ju tu'u' jipi lhcuk'ojui ju amacxtalh. Chai ni acmuc'alh ju matsat lacatu'u' lhivai pus jantu catitak'alhi. Pus vana va chun lami'atsucunti'an. Acsni mak'alhk'ajnanat'it pus palai mac'onat'it ju amacxcai ju alin lami'atsucunti'an chai palai t'ailhip'inat'it ju k'ox ju akts'iya naviyat'it.
49 — Porque cada um será salgado com fogo.
50 Na k'ox ju matsat. Para ni jantu sk'ok'o cava pus jantu lhitapalai. Pus vana va chun ju uxijnan. Lhitapalai ju mi'atsucunti'an acsni vasalh tasui ni quilalhilaksiyau. Chai vachu' iclajunau ni jantu at'alasat'it ju uxijnan.
50 O sal é bom; mas, se o sal vier a se tornar insípido, como lhe restaurar o sabor? Tenham sal em vocês mesmos e paz uns com os outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.