Lucas 6
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NTLH
1 Lakatam avilhchan pa'astacni ju Jesús ixt'ajun tapasana' junta ixch'ancanta ju trigo. Chai ju ix'amamaka'ui ju ixtat'a'anta ixta'ich ju xatrigo chai ixta'ui. Va ixtak'aip'as'ulhi'anta ju la'ixmaca'an.
1 Num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos começaram a colher e a debulhar espigas, e a comer os grãos de trigo.
2 Para ju ali'in fariseonin chani tajuni: ―Tajuch ni va naviyat'it ju chunch ni jantu lai ch'alhcatnancan ju chavai ni avilhchan pa'astacni.
2 Então alguns fariseus perguntaram: — Por que é que vocês estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Chai ju Jesús ak'alhtayanalh. Ajunich: ―Ja lana jantu p'ast'ac'at'it tuchi navilh ju David acsni chavanilh ju yuchi chai ju ixtat'a'anta.
3 Jesus respondeu:
4 Ja jantu p'ast'ac'at'it ni lai tanu junta ixlak'ayacan ju Dios chai ch'apalh ju xkapavati ju ismokslanicanta ju Dios. Chai ulh chai axtaknilh vachu' ju ixtat'a'anta. Chai ju anu' xkapavati jantu lai va k'aya ix'ucan. Va yu'unch ju palijni ju lai ixta'ui.
4 Ele entrou na casa de Deus, pegou os pães oferecidos a Deus, comeu e deu também aos seus companheiros. No entanto é contra a nossa Lei alguém comer desses pães; somente os sacerdotes têm o direito de fazer isso.
5 Chai vachu' chani ajuni: ―Ju Dios quimalakachatachilh ni lapanac actsucuya' ju ani. Chai quit'in ju lai icnajun tuchi lai navican ju avilhchan pa'astacni.
5 E Jesus terminou, dizendo:
6 Chai alakatam avilhchan pa'astacni ju Jesús tanulh la'ixpujitat'an ju ist'a'israelitanin chai tsuculh amalanini'. Chai ju anch ixtanumacha pumatam lapanac ju va ixixnita ju ixmaca' la'ixlhicana.
6 Num outro sábado Jesus entrou na sinagoga e começou a ensinar. Estava ali um homem que tinha a mão direita aleijada.
7 Chai ju fariseonin chai ju yu'unch ju na ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin va ixtalhistact'ajun ju Jesús. Va ixtalakts'imputun ni lai ca'ac'uch'unulh ju avilhchan pa'astacni. Va ixtapuxconi ta yu laich catapumuc'anilh ixtalak'alhin.
7 Alguns mestres da Lei e alguns fariseus ficaram espiando Jesus com atenção para ver se ele ia curar alguém no sábado. Pois queriam arranjar algum motivo para o acusar de desobedecer à Lei .
8 Para ju Jesús isc'atsai tuchi ixtapast'ac'a. Chai junich ju anu' lapanac ju ixixnita ju ixmaca': ―Ak'ost'a'ulh. At'aich ju ani junta laich catalakts'inan ju lapanacni. Pus ju yuchi k'ostaya chai tayalh ju anch.
8 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e por isso disse para o homem que tinha a mão aleijada: O homem se levantou e ficou em pé.
9 Pus ju acsnich ju Jesús ajunich ju lapanacni: ―T'as nonat'it. Ja lhijun ju lhamap'aksin ni canavicalh ju k'ox ju avilhchan pa'astacni u canavicalh ju talak'alhin ni jantu ca'aktaiju tam xamati'. Ja lhijun ni acmak'alhtaxtulh ju atsucunti ju avilhchan pa'astacni u aclakts'imakni.
9 Então Jesus disse:
10 Pus ju acsnich ju Jesús alakts'ink'o ju ixtayanalh ixlhitalakachoko chai chani ju juni ju anu' lapanac: ―Alhit'ach ju mimaca'. Chai chunch ju navilh ju lapanac chai lana tachapun va ju ixmaca'.
10 Jesus olhou para todos os que estavam em volta dele e disse para o homem: O homem estendeu a mão, e ela sarou.
11 Para ju fariseonin chai ju ali'in na k'ox talakachapulh la'ixtalhk'amti'an. Chai ixtalaclajunich ju sia lhiyu'unch ta yu catat'alaya' ju Jesús.
11 Aí os mestres da Lei e os fariseus ficaram furiosos e começaram a conversar sobre o que poderiam fazer contra Jesus.
12 Pus ju acsnich ju Jesús alh junta ixvilhcha lakatam akstijun. Alh t'achivini' ju Dios. Chai tontats'is ju t'achivinilh ju Dios.
12 Naquela ocasião Jesus subiu um monte para orar e passou a noite orando a Deus.
13 Chai acsni tuncunchokolh at'asanilh ju ix'amamaka'ui chai asacxtulh ixpumacaut'ui'an. Chai alaclhilhca'ula ixtamalakachan.
13 Quando amanheceu, chamou os seus discípulos e escolheu doze deles. E deu o nome de apóstolos a estes doze:
14 Pus sacxtulh ju Simón ju lhimapaka'ulh vachu' Pitalu' chai ju Tilix ixlak'au. Chai ju Jacobo. Chai ju Xivan. Chai ju Pilipe. Chai ju Bartolomé.
14 Simão, em quem pôs o nome de Pedro, e o seu irmão André; Tiago e João; Filipe e Bartolomeu;
15 Chai ju Mateo. Chai ju Tumax. Chai apumatam Jacobo ju ists'alh Alfeo ixjunita. Chai apumatam Simón ju makyu'unch ixjunita ju cananistanin.
15 Mateus e Tomé; Tiago, filho de Alfeu; Simão, o nacionalista;
16 Chai ju Judas ixlak'au ju Jacobo. Chai ju Judas Iscariote ju astan amak'axtaknalh.
16 Judas, filho de Tiago; e Judas Iscariotes, que foi o traidor.
17 Chai ju Jesús alact'amilh ixpumacaut'ui'an chai alact'ataya junta na acpujun. Chai vachu' ixtayanalh anch na lhu ali'in ix'amamaka'ui chai na lhu amachak'an ju xa'estado Judea chai ju amachak'an lak'achak'an Jerusalén chai ju lak'achak'anixni Tiro chai Sidón ju ixvilhcha la'ixquilhtu' alama. Ju yu'unch va ixtaminta k'asmatnin ixchivinti ju Jesús. Vachu' palai ixtajumputun ju ixtalactak'ank'ai.
17 Jesus desceu do monte com eles e parou com muitos dos seus seguidores num lugar plano. Uma grande multidão estava ali. Era gente de toda a Judeia, de Jerusalém e das cidades de Tiro e Sidom , que ficam na beira do mar.
18 Chai ju na ixtamak'alhk'ajnan ni ixtapacxanta ju lhacaticuru vachu' palai anavi ju Jesús.
18 Eles tinham vindo para ouvir Jesus e para serem curados das suas doenças. Os que estavam atormentados por espíritos maus também vieram e foram curados.
19 Pus na lhu lana ixjunita ju tak'ank'anin chai tachi chun ju yu'unch ixtalacach'apaputun ju Jesús ni ix'alin ju ixtachaput chai palai ixtapujun ju chunch.
19 Todos queriam tocar em Jesus porque dele saía um poder que curava todas as pessoas.
20 Pus ju acsnich ju Jesús lakts'ilh ju ix'amamaka'ui chai ajuni: ―Va paxcat unt'at'it ju uxijnan acsni c'ats'ayat'it ni na makt'asq'uiniyat'it ju Dios. Pus ap'ina'it'it ju lact'iyan junta lhinajun ju Dios.
20 Jesus olhou para os seus discípulos e disse:
21 Va paxcat unt'at'it ju uxijnan ju na lac'asq'uinat'it ju soknic'a atsucunti. Pus chunch cajuna' ju mi'atsucunti'an. Va paxcat unt'at'it ju uxijnan ju na ta'amak'aninin. Pus ju Dios catamak'ank'achayan.
21 — Felizes são vocês que agora têm fome,
22 Va paxcat unt'at'it ju uxijnan acsni cataxcayan ju lapanacni chai acsni jantu catat'a'alhtanamputunan chai acsni catajunan macxcai chivinti chai acsni catanona' ni jantu lack'oxin lapanacni unt'at'it va ixlaca'atalh ni quilalhilaksiyau ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
22 — Felizes são vocês quando os odiarem, rejeitarem, insultarem e disserem que vocês são maus por serem seguidores do
23 Pus alhik'ach'ant'it acsni chunch cata'ulhtuyan. Slivasalh na k'ox alhiulat'it. Pus chunch alat'it ni slivasalh na k'ox ju axt'aknic'ana'it'it ju lact'iyan. Pus ju mak'aniya ixlacpa'itni'an ju lapanacni ju chunch ta'ulhtuyan vana va chun ixta'ulhtui ju mak'aniya ixlapanacni Dios.
23 Fiquem felizes e muito alegres quando isso acontecer, pois uma grande recompensa está guardada no céu para vocês. Pois os antepassados dessas pessoas fizeram essas mesmas coisas com os
24 Para paini'itnich ju uxijnan ju nonat'it ni jantu makt'asq'uiniyat'it ju Dios. Pus va ani lacamunutpa' ju ca'alina' ju mink'achat'an. Ju astan jantu.
24 — Mas ai de vocês que agora são ricos,
25 Paini'itnich ju uxijnan ju nonat'it ni na k'ox ju chavai ju mi'atsucunti'an. Pus ju astan ac'ats'aya'it'it ni mak'anc'acxnitan ju ixtak'oxinti ju mi'atsucunti'an. Paini'itnich ju uxijnan ju na k'ach'anat'it ju chavai. Ju astan na ak'alhuna'it'it chai amak'aninina'it'it.
25 — Ai de vocês que agora têm tudo,
26 Paini'itnich ju uxijnan acsni chux ju lapanacni catanona' ni na lack'oxin lapanacni unt'at'it. Pus ju mak'aniya ixlacpa'itni'an ju lapanacni ju chunch tajunan vana va chun ixtajuni ju mak'aniya lapanacni ju ixtalhitalacasui tachi ju ixlapanacni Dios mas jantu. Pus ni vana va chun tajunan ju uxijnan pus tasui ni jantu slivasalh ixlapanacni Dios unt'at'it vachu'.
26 — Ai de vocês quando todos os elogiarem, pois os antepassados dessas pessoas também elogiaram os falsos profetas.
27 Para ju uxijnan ju quilak'asmatniyau iclajunau ni amap'ainit'it ju mint'alaxcai'an. Chai anavinit'it k'ox ju na taxcayan.
27 — Mas eu digo a vocês que estão me ouvindo: amem os seus inimigos e façam o bem para os que odeiam vocês.
28 Asq'uint'it ju k'ox is'atsucunti'an ju macxcai tajunan. Chai at'ap'aininit'it ju Dios ixlacata'an ju talhimacchapuyan.
28 Desejem o bem para aqueles que os amaldiçoam e orem em favor daqueles que maltratam vocês.
29 Acsni xamati' cata'ulaniyan ju lamilakxtan'an axt'aknich'ok'ot'it ju mintalakxtantam'an. Chai ni xamati' catachivimak'anan chai catatai'iniyan ju mincutun'an pus vachu' jantu alhik'a'it'it ju mimpumpu'an.
29 Se alguém lhe der um tapa na cara, vire o outro lado para ele bater também. Se alguém tomar a sua
30 Ni xamati' catasq'uiniyan ju tu'u' pus jantiyu' ju jantu axt'aknip'ut'ut'it ni va mak'ap'ut'unat'it mi'akstu'an. Chai ju catalhi'aniyan ju tu'u' ju mi'anu'an junita pus jantu va tachi asq'uinich'ok'ot'it.
30 Dê sempre a qualquer um que lhe pedir alguma coisa; e, quando alguém tirar o que é seu, não peça de volta.
31 Pus ni lac'asq'uinat'it ni k'ox cata'ulhtuyan ju mint'alapanacni pus vachu' k'ox a'ulht'ut'it ju yu'unch.
31 Façam aos outros a mesma coisa que querem que eles façam a vocês.
32 Pus ni va yu'unch ju amap'ainiya'it'it ju tamapainiyan pus ja navit'at'it tu'u' ju k'ox. Pus mas yu'unch ju na ta'alactu'unun vachu' tamapaini ix'amigojni'an.
32 — Se vocês amam somente aqueles que os amam, o que é que estão fazendo de mais? Até as pessoas de má fama amam as pessoas que as amam.
33 Chai ni va yu'unch ju anavinit'it k'ox ju tanaviniyan k'ox pus ja navit'at'it tu'u' k'ox. Pus mas yu'unch ju alactu'unin vana va chun tanavi.
33 E, se vocês fazem o bem somente para aqueles que lhes fazem o bem, o que é que estão fazendo de mais? Até as pessoas de má fama fazem isso.
34 Chai ni va yuchi ju alhimach'ixt'akt'it ju mintumin'an ni va ap'ulha'at'it pus ja k'ox calhiulaya' ju Dios ju chunch. Pus mas yu'unch ju alactu'unin tamach'ixtakni ju ixtumin'an ju ixt'a'alactu'unin ni va tapulhajaputun.
34 E, se vocês emprestam somente para aqueles que vocês acham que vão lhes pagar, o que é que estão fazendo de mais? Até as pessoas de má fama emprestam aos que têm má fama, para receber de volta o que emprestaram.
35 Alai amap'ainit'it ju mint'alaxcai'an. Anavinit'it ju k'ox chai amach'ixt'aknit'it ju mintumin'an chai jantu alhamak'aninint'it u ni axt'aknich'ok'oc'ana'it'it u jantu. Chai ni chunch ju anaviya'it'it pus na lhu cajuna' ju mintalhaja'an chai catasuya' ni vasalh is'ask'at'an Dios unt'at'it. Pus ju yuchi anavini ju k'ox ju jantu tavanan tajuni lak'ailakts'iuch chai ju na k'ai tajunita.
35 Façam o contrário: amem os seus inimigos e façam o bem para eles. Emprestem e não esperem receber de volta o que emprestaram e assim vocês terão uma grande recompensa e serão filhos do Deus Altíssimo. Façam isso porque ele é bom também para os ingratos e maus.
36 Pus anavit'it ju lamapainin tachi ju mimpai'an Dios ni vachu' navi ju lamapainin.
36 Tenham misericórdia dos outros, assim como o Pai de vocês tem misericórdia de vocês.
37 Jantu ana'unt'it ni talak'alhin ju xanavi ju ak'antam. Ni chunch ju alat'it pus ju Dios canona' ni vachu' navit'at'it talak'alhin ju uxijnan. Jantu a'ulanit'it ixtalak'alhin ju ak'antam chai ju chunch jantu vachu' a'ulanic'ana'it'it ju mintalak'alhin'an. Amac'acxanit'it ju ak'antam chai vachu' ju Dios catamac'acxaniyan ju uxijnan.
37 — Não julguem os outros, e Deus não julgará vocês. Não condenem os outros, e Deus não condenará vocês. Perdoem os outros, e Deus perdoará vocês.
38 Axt'aknit'it ju tamaktasq'uini ju tu'u' chai ju Dios vachu' cataxtakniyan ju uxijnan. Chai lacak'ox alhcanti ju axt'aknic'ana'it'it chai k'ox casajucana' chai cac'alhajucana' chai ca'alhpaxach. Pus tuch'i anaviya'it'it ju ak'antam pus vana va chun ju anavic'ana'it'it.
38 Deem aos outros, e Deus dará a vocês. Ele será generoso, e as bênçãos que ele lhes dará serão tantas, que vocês não poderão segurá-las nas suas mãos. A mesma medida que vocês usarem para medir os outros Deus usará para medir vocês.
39 Chai ju Jesús ajuni alakatam chivinti ju ixt'alakts'ipaxcavaich ju tu'u'. Chani ju ajuni: ―Ju tam alak'ach'ix jantu lai catip'ulhni ju ixt'a'alak'ach'ix. Ni chunch canavi pus va k'aixtam catint'a'alh junta puculhucnic'a.
39 E Jesus fez estas comparações:
40 Ju tam amamaka'unti jantiyu' ju palai k'ai. Yuchi ju palai k'ai ju tam amamaka'unu'. Para va tichi chavaich ju na k'ox masunicanta pus va ixt'achunchach cajuna' tachi ju ix'amamaka'unu'.
40 Nenhum aluno é mais importante do que o seu professor. Porém, quando tiver terminado os estudos, o aluno ficará igual ao seu professor.
41 Tajuch ni na naviyat'it cuenta ju tu'u' lacat'icst'i talak'alhin ju navi pumatam milhilak'au para lana jantu naviyat'it cuenta ju k'ai talak'alhin ju naviyat'it mi'akstu'an. Ni chunch ju layat'it pus ixt'achunch unt'at'it tachi tam lapanac ju cajunilh ak'antam ni tanun ju lacat'icst'i amacxtalh la'ixlakchulh mas tanun ju palai k'ai amacxtalh la'ixlakchulh is'akstu.
41 — Por que é que você vê o cisco que está no olho do seu irmão e não repara na trave de madeira que está no seu próprio olho?
42 Chai tas laich a'unit'it ju tam milhilak'au: “Alak'a'it'ich ni ac'aktaijuyan ni amacona' ju talak'alhin ju navi”. Tas laich chunch a'unit'it ni jantu naviyat'it cuenta ju k'ai talak'alhin ju naviyat'it ju uxijnan. Pus acsni chunch ju layat'it pus ixt'achunch unt'at'it tachi tam lapanac ju cajunilh ak'antam: “Acmaxtuniyanch ju lacat'icst'i amacxtalh ju tanun lamilakchulh”. Laich chunch juni mas palai k'ai amacxtalh ju tanun la'ixlakchulh is'akstu. Para ju uxijnan acsni chunch ju layat'it pus va acxp'ut'iyununat'it. Pus p'ulhnan amac'a'unt'it ju k'ai talak'alhin ju naviyat'it. Chai ju chunch lai a'akt'ai'uya'it'it ju milak'au'an ni camacaulh ju lacat'icst'i talak'alhin ju navi ju yuchi.
42 Como é que você pode dizer ao seu irmão: “Me deixe tirar esse cisco do seu olho”, se você não repara na trave que está no seu próprio olho? Hipócrita! Tire primeiro a trave que está no seu olho e então poderá ver bem para tirar o cisco que está no olho do seu irmão.
43 Ju tu'u' k'oxi q'uiu jantu lai catixtaklh ju xalhi'ut ju jantu k'ox. Chai ju tu'u' q'uiu ju jantu k'ox jantu lai catixtaklh ju k'oxi xalhi'ut.
43 — A árvore boa não dá frutas ruins, assim como a árvore que não presta não dá frutas boas.
44 Pus tachi chun ju q'uiu lhimispacan ju xalhi'ut. Jantu lai toc'ai ju capen laca'alhtucunan. Nin lai catitoc'alh ju uvas laca'ach'itinan.
44 Pois cada árvore é conhecida pelas frutas que ela produz. Não é possível colher figos de espinheiros, nem colher uvas de pés de urtiga.
45 Pus vana va chun tam lapanac. La'ixchivinti putasui tichi lapanac junita. Pus tam xamati' ju na k'ox lapanac junita na k'ox cachivina' ni yuchi ju k'ox ju alin la'ix'alhunut. Para tam lapanac ju na k'ai junita pus na macxcai cachivina' ni va yuchi ju jantu k'ox ju alin la'ix'alhunut. Pus tuchi alin la'ix'alhunut ju pumatamin pus chunchach ju chivinin.
45 A pessoa boa tira o bem do depósito de coisas boas que tem no seu coração. E a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más. Pois a boca fala do que o coração está cheio.
46 Tajuch ni va quilalhixak'alayau ucxtin para jantu naviyat'it tuchi iclalhijunau.
46 — Por que vocês me chamam “Senhor, Senhor” e não fazem o que eu digo?
47 Pus tachi chun ju quintalakmin chai quintak'asmatni ju quinchivinti chai tanavi tachi ju icnajun pus chani tajunita.
47 Eu vou mostrar a vocês com quem se parece a pessoa que vem e ouve a minha mensagem e é obediente a ela.
48 Pus va ixt'achunchach tajunita tachi ju tam lapanac ju yaulh ixchaka'. Pus talhman lana ju pucutulh tus lhitajulh ju chiux chai la'ix'ucxni ju anu' chiux ju yaulh ju xatantun ixchaka'. Chai acsni navik'olh ju ixchaka' pus astan milh lakatam akmuxtut. Chai na p'as ju neklh ju ani chaka'. Para jantu lai lacchiquixlh ni la'ix'ucxni chiux ixch'antai.
48 Essa pessoa é como um homem que, quando construiu uma casa, cavou bem fundo e pôs o alicerce na rocha. O rio ficou cheio, e as suas águas bateram contra aquela casa; porém ela não se abalou porque havia sido bem-construída.
49 Para va tichi chavaich ju k'asmat'a ju quinchivinti para jantu muctaxtui pus ju yuchi chunch junita tachi ju apumatam lapanac ju vachu' yaulh ixchaka'. Para ju yuchi jantu talhman pucutulh junta xayajui ju xatantun ixchaka'. Pus acsni na p'as neklh ju xcan pus lana maktalh. Lana tak'alhik'o ju anu' chaka'.
49 Mas quem ouve a minha mensagem e não é obediente a ela é como o homem que construiu uma casa na terra, sem alicerce. Quando a água bateu contra aquela casa, ela caiu logo e ficou totalmente destruída.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.