Lucas 14
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs VC
1 Pus lakatam avilhchan pa'astacni ju Jesús alh vena' la'ixchaka' pumatam xak'ai fariseo. Chai ju ali'in fariseonin na ixtalhistact'ajun ju Jesús.
1 Jesus entrou num sábado em casa de um fariseu notável, para uma refeição; eles o observavam.
2 Chai vachu' anch ixya pumatam lapanac la'ix'ucxlacapu' ju Jesús. Chai ju yuchi va ixlacac'unta.
2 Havia ali um homem hidrópico.
3 Pus ju acsnich ju Jesús axak'ala ju fariseonin chai ju ixtalhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin. Ajunich: ―Ja lhijunch ni ac'ac'uch'unulh ju avilhchan pa'astacni u jantu.
3 Jesus dirigiu-se aos doutores da lei e aos fariseus: É permitido ou não fazer curas no dia de sábado?
4 Para ju yu'unch jantu tu'u' ta'ak'alhtayanalh. Pus ju acsnich ju Jesús macch'apalh ju anu' lapanac chai lana palaich va. Chai astan malakachachokolh la'ixchaka'.
4 Eles nada disseram. Então Jesus, tomando o homem pela mão, curou-o e despediu-o.
5 Chai alacjuni ju fariseonin: ―Tis chavaich ju milhi'uxijnan ju jantu vats'alhti camacutulh mas avilhchan pa'astacni ju mimpuru u mivacax ni catin'alh junta puculhucnic'a.
5 Depois, dirigindo-se a eles, disse: Qual de vós que, se lhe cair o jumento ou o boi num poço, não o tira imediatamente, mesmo em dia de sábado?
6 Pus ju yu'unch jantu lai tu'u' ixtamapusp'itni ju ani chivinti.
6 A isto nada lhe podiam replicar.
7 Pus ju aktam acsni tatsuculh tolhnin lacamixa pus ju Jesús alakts'ilh ni ixchux'an ixtatolhputun lacatants'i junta ixtatolai ju xalack'ajin. Pus yuchi alhijunilh lakatam chivinti ju ix'apumavasalaniputun ta yu catalalh. Ajunich ju ixtamakvajin vachu' ju yuchi:
7 Observando também como os convivas escolhiam os primeiros lugares, propôs-lhes a seguinte parábola:
8 ―Acsni xamati' ju catak'ailhi'anan junta alin ju tamak'axtoknut pus jantu anch ju at'olat'it junta tatolai ju xalack'ajin. Pus jantu xcai ni cak'ailhimincalh pumatam ju palai xak'ai. Palai jantu ju uxint'i.
8 Quando fores convidado às bodas, não te sentes no primeiro lugar, pois pode ser que seja convidada outra pessoa de mais consideração do que tu,
9 Chai ju xak'ailhiminan ju uxint'i cat'alakminan ju ak'antam chai cajunan: “Axt'akninch ju mimputolan ju ani ya lapanac”. Pus ju acsnich na amaxanana'ich chai ap'ina' tolhna' junta tatolai ju yu'unch ju palai jantu tu'u' ixtapalhni'an.
9 e vindo o que te convidou, te diga: Cede o lugar a este. Terias então a confusão de dever ocupar o último lugar.
10 Alai chani alat'it acsni jinta' k'ailhip'inc'ana'it'it. Pus anchach ju at'olat'it junta tatolai ju jantu tu'u' ixtapalhni'an. Chai ju chunch acsni catalakts'inan ju tak'ailhi'antan laich catajunan: “Qui'amigo anchach ju at'ola' junta tatolai ju xalack'ajin”. Pus ju acsnich na alak'ayac'ana' la'ix'ucxlacapu'an ju va k'aixtam tat'atolan lacamixa.
10 Mas, quando fores convidado, vai tomar o último lugar, para que, quando vier o que te convidou, te diga: Amigo, passa mais para cima. Então serás honrado na presença de todos os convivas.
11 Pus chunchach ju alat'it ni calalacat'icst'icana' va tichi chavaich ju lak'ayachokocan is'akstu. Para ju tichi t'alacat'icst'i pus calak'ayacana'.
11 Porque todo aquele que se exaltar será humilhado, e todo aquele que se humilhar será exaltado.
12 Vachu' chani juni ju Jesús ju anu' ju xak'ailhi'an la'ixchaka': ―Ju uxint'i acsni anaviya' ju tu'u' k'ai lacvaiti pus jantu va yu'unch ju at'asani ju mi'amigojni u mi'alak'avin u yu'unch ju milhi'alak'avin u yu'unch ju na mak'alinin ju vanin alact'avilht'i. Pus ni chunch ju alat'i pus jantu xcai ni catak'ailhi'anchokoyan vachu' ju yu'unch chai ju chunch va catamapalhnichokoyan.
12 Dizia igualmente ao que o tinha convidado: Quando deres alguma ceia, não convides os teus amigos, nem teus irmãos, nem os parentes, nem os vizinhos ricos. Porque, por sua vez, eles te convidarão e assim te retribuirão.
13 Para acsni anaviya' ju tu'u' c'atan pus alai yu'unch ju at'asanit'i ju quilhpatinin chai ju macmututu chai ju ch'antak'alhita chai ju alak'ach'ixnin.
13 Mas, quando deres uma ceia, convida os pobres, os aleijados, os coxos e os cegos.
14 Chai ju chunch lhik'ach ats'uc'uya' ni jantu lai catamapalhnichokoyan ju yu'unch. Para amap'alhc'ana' acsni catalok'onchokoyach ju yu'unch ju soknic'a alakts'in ju Dios.
14 Serás feliz porque eles não têm com que te retribuir, mas ser-te-á retribuído na ressurreição dos justos.
15 Pus acsni k'asmatlh ju ani chivinti pumatam ju ixmakvi lacamixa pus junilh ju Jesús: ―Slivasalh lhik'ach ju is'atsucunti ju camakvena' acsni catai'ulaya' ixpu'ucxtin ju Dios.
15 A estas palavras, disse a Jesus um dos convidados: Feliz daquele que se sentar à mesa no Reino de Deus!
16 Pus ju acsnich ju Jesús juni: ―Pumatam lapanac navilh lakatam k'ai tok'oxayavaiti. Chai na pumalhu ju alact'asanilh.
16 Respondeu-lhe Jesus: Um homem deu uma grande ceia e convidou muitas pessoas.
17 Chai acsni tucanch cavencana' pus malakachalh pumatam ixlapanac ni ca'alh at'asanini' ju catamakvena'. Cajunilh: “Ma inchit'it. Ma alinch ju chavai ju vaiti”.
17 E à hora da ceia, enviou seu servo para dizer aos convidados: Vinde, tudo já está preparado.
18 Para ixchux'an tatsuculh nonin ni jantu lai catita'alh. Pus ju xap'ulhnan junilh: “Ictamaulh lakatam k'ai lacat'un chai tasq'uini ni ac'alh lakts'ini'. Icsq'uiniyan lamapainin. Aq'uimac'acxanin ni jantu lai acti'ancha”.
18 Mas todos, um a um, começaram a escusar-se. Disse-lhe o primeiro: Comprei um terreno e preciso sair para vê-lo; rogo-te me dês por escusado.
19 Chai ju apumatam junich: “Ictamaulh lakacau vacax chai ac'ana' alakts'intanunu'. Icsq'uiniyan lamapainin. Aq'uimac'acxaninch ni jantu lai acti'ancha”.
19 Disse outro: Comprei cinco juntas de bois e vou experimentá-las; rogo-te me dês por escusado.
20 Chai ju apumatam junich: “Ju quit'in va ictamak'axtoklica' chai yuchi jantu lai actilhi'alh”.
20 Disse também um outro: Casei-me e por isso não posso ir.
21 Pus anchokolh ju anu' xalapanac. Alh junini' ju ix'ucxtin tuchi ixtanajunch ju lapanacni. Pus ju acsnich na talhk'amalh ju amachaka'. Chai junchokolh ju ixlapanac: “Vats'alhti a'inchich ju lacak'ai ti chai lacalact'icst'i ti ju lak'achak'an. Ak'ailhit'ana'ich ju quilhpatinin chai ju macmututu chai ju ch'antak'alhita chai ju alak'ach'ixnin”.
21 Voltou o servo e referiu isto a seu senhor. Então, irado, o pai de família disse a seu servo: Sai, sem demora, pelas praças e pelas ruas da cidade e introduz aqui os pobres, os aleijados, os cegos e os coxos.
22 Chai acsni navik'olh ju chunch ju xalapanac pus junchokopa ju ix'ucxtin: “Qui'ucxtin icnavita tachi ju xaq'ui'uni para ti'alinca' ju tants'i ju lacamixa”.
22 Disse o servo: Senhor, está feito como ordenaste e ainda há lugar.
23 Chai ix'ucxtin juni ju ixlapanac: “Ap'inchich ju k'ai ti ju lacamacni chai ju macat'icst'i ti ju lacacuxtu. K'asi ajuni ju lapanacni ni catamilh. Chach aktsamalh ju quinchaka'.
23 O senhor ordenou: Sai pelos caminhos e atalhos e obriga todos a entrar, para que se encha a minha casa.
24 Chunch ju anaviya' ni icjunan ni jantu xamati' ju p'ulhnan ic'at'asanilh ju caquilhc'atsaya' ju quivaiti”.
24 Pois vos digo: nenhum daqueles homens, que foram convidados, provará a minha ceia.
25 Pus na lhu lapanacni ixtat'a'anta ju Jesús. Chai ju yuchi talakasp'itlh chai ajunich:
25 Muito povo acompanhava Jesus. Voltando-se, disse-lhes:
26 ―Ni xamati' quilakmin chai ni cajumputulh quintamamaka'un tasq'uini ni palai tu'u' aquilhiulaya' ju quit'in. Palai jantu ju ixpai, ixnati, chai ix'amachaka' chai is'ask'at'an chai ix'alak'avin ts'alan chai ix'alak'avin atsi'in chai mas is'atsucunti is'akstu. Para ni jantu quimapaini ju chunch pus jantu lai cativa ju quintamamaka'un.
26 Se alguém vem a mim e não odeia seu pai, sua mãe, sua mulher, seus filhos, seus irmãos, suas irmãs e até a sua própria vida, não pode ser meu discípulo.
27 Chai va tichi chavaich ju najun ni jantu quinch'ak'ok'aputun va ixlaca'atalh ni va lai mamak'alhk'ajnicalh pus jantu lai cativa ju quintamamaka'un.
27 E quem não carrega a sua cruz e me segue, não pode ser meu discípulo.
28 Pus pumatam ju milhi'uxijnan ni cayoputulh lakatam putank'ai chaka' akts'iya p'ulhnan calacalhcaxtulh tas chunchach calhi'ana' ju ixtapalh. U ni laich cha'an tachi ju maktasq'uinich ju capunavik'oyach u jantu.
28 Quem de vós, querendo fazer uma construção, antes não se senta para calcular os gastos que são necessários, a fim de ver se tem com que acabá-la?
29 Pus ni jantu chun calalh pus jantu xcai ju astan ni tai'ulata jantu lai navik'ojui. Camak'anc'acxlh tu'u' chai jantu calhiva ju capunavik'o. Pus ju acsnich tachi chun ju lapanacni ju catalakts'inach catalhits'i'inach.
29 Para que, depois que tiver lançado os alicerces e não puder acabá-la, todos os que o virem não comecem a zombar dele,
30 Chai catanaulh: “Ju ani lapanac tai'ulalh ixnavica ixchaka' para jantu lai xanavik'ojui”.
30 dizendo: Este homem principiou a edificar, mas não pode terminar.
31 Chai ju tam k'ai ucxtin ni ca'amputunach t'alasana' ju ixt'ak'ai ucxtin akts'iya p'ulhnan capast'ac'a' u ni laich caput'alalhajalh ju lhiminta lakap'uxam milh taropajni u jantu. Ju yuchi ni va lakacau milh ju ixtaropajni.
31 Ou qual é o rei que, estando para guerrear com outro rei, não se senta primeiro para considerar se com dez mil homens poderá enfrentar o que vem contra ele com vinte mil?
32 Chai ni najun ni jantu lai catit'alalhajalh pus camalakachanilh pumatam ixlapanac chai casacmiyach tas laich cat'atak'oxi ni jantu catalaclasa. Chunch ju canaviya' acsni na makatca' ju mintacha ju ixt'ak'ai ucxtin.
32 De outra maneira, quando o outro ainda está longe, envia-lhe embaixadores para tratar da paz.
33 Pus vana va chun ju uxijnan. K'oxich ap'ast'act'it u ni lai a'una'it'it ju quintamamaka'un u jantu. Pus va tichi chavaich ju milhi'uxijnan ju jantu lacasq'uin ni quit'in ju aclhinonk'oya' tachi chun ju ixtaxtokni ju pacxanta pus jantu lai cativa ju quintamamaka'un.
33 Assim, pois, qualquer um de vós que não renuncia a tudo o que possui não pode ser meu discípulo.
34 Na k'ox ju matsat. Para ju matsat ni jantu sk'ok'o cava pus jantu lhitapalai.
34 O sal é uma coisa boa, mas se ele perder o seu sabor, com que o recuperará?
35 Pus jantu k'ox junita ixlacata ju lacat'un nin lai abono acpu'ulhtulh. Alai va camak'ancanach. Pus ju alin ju ixpak'asmatni cak'asmatlich.
35 Não servirá nem para a terra nem para adubo, mas lançar-se-á fora. O que tem ouvidos para ouvir, ouça!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.