Rute 1

PATHEN LEKHABU THENG (TCZCHONGTHU) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Israel te lah a thutan vaihom hon vai ahoplaijun gamsung’a kel nasatah ahunglhungtan ahi. Hijeh chun Bethlehem akon'in Juda mi khatnin ajinu leh acha teni akipuijin Moab gam’ah cheng dingin achetan ahi.
1 No tempo que governavam os juízes, sobreveio uma fome na terra. Um homem partiu de Belém de Judá, com sua mulher e seus dois filhos, indo morar nos campos de Moab.
2 Hiche pa min chu Elimelech ahin ajinu min chu Naomi ahi. Achateni min chu Mahlon leh Chilion ahi. Amaho hi Juda gam Bethlehem’a konna Euphrath mi ahiuvin, Moab mite gam alhun phat’un hichea chun achengtauvin ahi.
2 Chamava-se Elimelec, e sua mulher Noêmi; seus dois filhos chamavam-se Maalon e Quelion; eram efrateus de Belém de Judá. Chegados à terra de Moab, estabeleceram-se ali.
3 Hichejou chun Elimelech chun, ajinu Naomi leh achapa teni chu dalhan ana thitan ahi.
3 Elimelec, marido de Noêmi, morreu, deixando-a com seus dois filhos.
4 Achapa teni chun Moab numei akichenpi lhonnin, khatnu minchu Orpah ahin chuleh khatnu chu Ruth ahi. Ahinlah kum som joudon’in,
4 Estes casaram com mulheres moabitas, chamadas uma Orfa e outra Rute. Viveram lá aproximadamente dez anos.
5 Mahlon leh Chilion chu athilhon tai. Naomi chu ajipa leh acha teni geijin adalha tauvin ahi.
5 Maalon e Quelion morreram ficando Noêmi só, sem seus dois filhos e sem seu marido.
6 Moab’a aum na a konna chun Pathen'in Judah phatthei aboh in, chang leh mim
6 Então, levantou-se Noêmi e partiu da região de Moab com suas duas noras, porque ouviu dizer que o Senhor tinha visitado o seu povo e lhe tinha dado pão.
7 Amou teni chutoh achennao gam'a konna kipat doh a Judah gam lang jon kit dingin ahung kipat doh tauvin ahi.
7 Deixou, pois, aquele lugar onde habitara com suas duas noras e pôs-se a caminho de volta para a terra de Judá.
8 Ahinlah lampi achun Naomi in amou teni kom'a hitin aseijin ahi, “Nainkote kom lang’a kile kit lhon tan naji teni ding leh keima dinga naphatna lhonjeh’in Pakai jin phatthei naboh lhon hen!”
8 Ide, voltai para a casa de vossa mãe, disse ela às suas noras. O Senhor use convosco de misericórdia, como vós usastes com os que morreram e comigo!
9 “Pakai jin lungmong in najinei sah lhon hen lang phatthei naboh lhon ta hen” ati. Hichun kivailhah nan aki chopto uvin aki ka-uvin achiplha tauvin ahi.
9 Que ele vos conceda paz em vossos lares, cada uma em casa de seu marido! E beijou-as. Elas puseram-se a chorar:
10 Ahin amouteni chun adonbutin “Kanompoi, kilhon u hitin namite komlang’a keini jong kahung nomlhon e,” atilhonnin ahi.
10 Nós iremos contigo para o teu povo, disseram elas.
11 Ahinlah Naomi in adonbut nin , “Ibola keitoh iche khomdiu ham?” Keiman nangni toh kicheng theiding nao kanei kitthei beh dingham?
11 Ide, minhas filhas, replicou Noêmi. Por que haveis de vir comigo? Porventura tenho eu ainda em meu seio filhos que possam tornar-se vossos maridos?
12 Hithei ponte kamouteni, nanu napa lhonin'ah kile lhontan, keima hi la jinei kit dingin kateh valtai. Tujan tah jeng jonghin jinei thei kit ding hileng chapa neipai jeng thei ding hijonglehng,
12 Voltai, minhas filhas, porque já estou demasiado velha para casar-me de novo. E ainda que eu tivesse alguma esperança, e que esta noite mesmo me fosse dado ter marido, e viesse a gerar filhos,
13 Midang toh kichen ding nom louvin hiche teni chu ahung letlhon nangahdoh jou lhon nadem? Ahipoi, hithei mong mong louding ahi, kamouteni! Nangni ding gelnan kei kalung akham lheh jenge, ajeh chu Pakai ama tah in nangni jeh a hi eijeplo ding ahi,” atipeh lhon tan ahi.
13 esperá-los-íeis crescer, sem vos casardes de novo, até que se tornassem grandes? Não, minhas filhas, minha dor é muito maior do que a vossa, porque a mão do Senhor pesou sobre mim.
14 Hichun avellin akikato kittaove, hichun Orpah chun atehpi chu vailhahnan achop in adalhatai, ahin Ruth vang chun atehpi akolchah den tan ahi.
14 Então elas desataram de novo a chorar. Orfa beijou a sua sogra, porém Rute não quis separar-se dela.
15 Naomi chun Ruth kom’ah, “Ven, na unu khu a Pathen kom leh amite kom’ah akile kittai, nang jong hitia khu naum ding ahi,” ati.
15 Eis que tua cunhada voltou para o seu povo e para os seus deuses, disse-lhe Noêmi; vai com ela.
16 Ahin Ruth in adonbutnin, “Nangma kadalha a kinungle dingin neijol jol tahih in, nache na channa kacheding, nachen chenna a kachen ding, namite chu kamite hi ding, na Pathen chu ka Pathen hi ding,
16 Não insistas comigo, respondeu Rute, para que eu te deixe e me vá longe de ti. Aonde fores, eu irei; aonde habitares, eu habitarei. O teu povo é meu povo, e o teu Deus, meu Deus.
17 Nathi thina a kathi ding, nakivuina munna chu kakai vui ding ahi. Thinan eikhen lhon tilouva thil dang a kakikhen pi poupouleh Pakaiyin kachunga thutan jeng hen!” ati.
17 Na terra em que morreres, quero também eu morrer e aí ser sepultada. O Senhor trate-me com todo o rigor, se outra coisa, a não ser a morte, me separar de ti!
18 Hichun Naomi in, Ruth chun kilhonpi tei ding lunggel dettah anei amudoh phat chun imacha aseitapoi.
18 Ante tal resolução, Noêmi não insistiu mais.
19 Hiti chun anilhonnin akipat lhontai. Bethlehem alhun lhon phatnin, khopi miho chu akiling jeng tauvin ahi. Anumei te ho ho chu akihouvun, “Hiche khu Naomi hilou ham?” akitiuve.
19 Seguiram juntas o seu caminho até Belém; ali chegando, comoveu-se toda a cidade; as mulheres diziam.: Eis aí Noêmi!
20 Amanun adonbutnin, “Naomi jong neiti tahih uvin, Marah joh neiti jouvin, ajeh chu Hatchungnung Pathen'in kahinkho hi khaleuva eikoi ahitai,” ati.
20 Não me chameis mais Noêmi, replicou ela, mas chamai-me Mara; porque o Todo-poderoso me encheu de amargura.
21 “Keima bulhingset na potdoh kahin, ahinlah Pakaiyin ahomkeovin eihinle puilut kittai. Pakaiyin hichan geiya eibolgimta a nang hon Naomi neiti nahlai diu ham? chuleh Hatchungnung Pathen'in hichan geija hi hamsetna eilhutkhum hitalou ham?” ati.
21 Parti com as mãos cheias, e o Senhor fez-me voltar com as mãos vazias. Por que me chamais Noêmi, se o Senhor se declarou contra mim e o Onipotente me inundou de aflição?
22 Hiti chun Naomi chu Moab gam'a kon'in amounu Moab numei khangthahcha chutoh ahung kile lhon tai. Amani Bethlehem ahung lhun lhon hin sakolchang at akipantai.
22 Foi assim que voltaram dos campos de Moab, Noêmi e sua nora Rute, a moabita. Chegaram a Belém quando se começava a segar a cevada.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Rute 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.