Marcos 11
Western Tarahumara NT (TAC_WBT) vs NAA
1 Napu'lige 'ma amulí seba 'yéniga alé Rusaleni alué Esusi 'lige gompaniérola jábale alé Olibo rewégichi rabó re'leberi, alé napu okaná we'ká riógachi nile, bilena Be'tagé 'lige uché bilena Betania rewégachi.
1 Quando se aproximavam de Jerusalém, de Betfagé e Betânia, junto ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois dos seus discípulos
2 'Lige Esúsika anele oká alué bo'né 'yuga járome: ―Simíbaga alé 'mi we'ká riógachi, 'mi alé napu ma'chigá ju, 'lige alé riógichi sebasa, 'emi etémala bilé bulito u'tá chériga chujkúgame tabilé 'cho asilime. 'Lige 'ma su'panasa jeka o'tobóaká baníriga.
2 e disse-lhes:
3 'Lige bilé rió rukisá chonigá su'panalio alué bulito, yati anewa: «Alué Wa'lula najkí napurigá tanewa ye bulito, pe yati ku ronolawa ramué», anile Esusi.
3 Se alguém perguntar: “Por que estão fazendo isso?”, respondam: “O Senhor precisa dele e logo o mandará de volta para cá.”
4 'Liko alué oká rió Esusi 'yuga járome yati simíbale 'lige alé bilénami riógichi sebasa etele bilé bulito u'tá chériga chujkúgame bilé o'tónachi alé a'bé yochi galírale, 'lige su'pánale.
4 Então foram e acharam o jumentinho preso, junto ao portão, do lado de fora, na rua, e o desprenderam.
5 'Lige jaré rió jale alé 'lige bilé alué rió alemi ajtígame rukele: ―¿Chonigá su'panaru alué bulito?
5 Alguns dos que ali estavam reclamaram: — O que estão fazendo, soltando o jumentinho?
6 'Liko alué Esúsite julárigame ruyele 'la sébili napurigá anélige Esusi. 'Liko alué rió rukeme yati 'la elile napurigá 'la o'tomela.
6 Eles, porém, responderam conforme as instruções de Jesus. Então os deixaram ir.
7 Alésíko yati o'tole alué bulito napu alé Esusi ajtile. 'Lige alué a'pasa alué bulito, bujale alué i'weli o'pacha a'boi o'páchala 'lige pérale alué bulito, 'lige Esúsika yati asele alué bulito, 'lige asigá simile.
7 Levaram o jumentinho a Jesus, puseram as suas capas sobre o animal, e Jesus montou nele.
8 'Lige we'ká ralámuli pésiga 'yénale boichimi a'boi o'páchala i'weli, 'lige alué bulito alemi amóbami simírole, 'lige jaréchigo sa'ó sawala ro'asia e'yénale alemi boichimi.
8 Muitos estenderam as suas capas no caminho, e outros espalharam ramos que tinham cortado nos campos.
9 Suwábaga ralámuli guwánami 'yénigame 'lige bajchabemi 'yénigame 'we ra'sálásia 'yénale regá anisia: ―¡Wa'lula ju Onorúgame! ¡'We a'lá semá 'sime ju alué Onorúgamete julárigame!
9 Tanto os que iam adiante dele como os que o seguiam clamavam: “Hosana! Bendito o que vem em nome do Senhor!
10 ¡Onorúgame 'ma a'lá nulémala ralámuli! ¡'Ma nawá alué Rabí rijimala! ¡Suwábaga 'we semátiri nímala!
10 Bendito o Reino que vem, o reino de Davi, nosso pai! Hosana nas maiores alturas!”
11 Alarigá bajkile Esusi alé we'ká riógichi Rusaleni anilichi aleké bulito asigá 'lige re'kile bulítochi 'lige re'kisa bajkile abé pachami alé wa'lú re'obá ilígichi ra'pichí, 'lige 'we a'lá e'nesa bochígimi alé ra'pichí, 'ma simile alé Betania rewégichi ta'mé we'ká riógachi,'ma 'we alí níligame amulí chónachi, alué makué oká rió 'yuga simile bo'né 'yuga járome.
11 E Jesus entrou em Jerusalém, no templo. E, tendo observado tudo, como já era tarde, saiu para Betânia com os doze.
12 Melénala be'á 'ma simíbale alé Betania mochige, 'lige boichimi e'yéniga 'we e'lowile Esusi.
12 No dia seguinte, quando saíram de Betânia, Jesus teve fome.
13 'Lige etele bilé chuná alemi ilígame boichimi a'bemi 'lige Esúsika yati simile e'nemia pala rakégame ka alué chuná, tabilé rakega ilile alué chuná, pe 'we a'lá sawega ilile, tabilé 'cho sébale raweli napu rakeme nile alué chuná.»
13 E, vendo de longe uma figueira com folhas, foi ver se nela acharia alguma coisa. Aproximando-se dela, nada achou, a não ser folhas; porque não era tempo de figos.
14 'Liko Esúsika anele alué chuná: ―Tabilé siné go'mela ralámuli mué chuná rakala, 'máchigo tabilé siné rakémili kame mué ―anele. 'Lige alué Esusi 'yuga járomeka akele alanichi Esusi.
14 Então Jesus disse à figueira: E os discípulos de Jesus ouviram isto.
15 A'lige sebasa ku alé Rusaleni, Esusi bajkile alé wa'lú re'obachi ra'pichí, 'lige chojkile buyana alué ralámuli napu ekí ralinea jale 'lige tábiri alé ra'pichí, 'ma re'nubuga 'lule suwábaga mesa napu enomí nakulílichi nile, 'lige mutuka 'ma re'nubule chulugí baloma ralinélime wakali.
15 E foram para Jerusalém. Quando Jesus entrou no templo, começou a expulsar os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas,
16 Tabilé a'rele napurigá alemi ra'pichí mochiámala ra'lánaga we'ká e'karúgame tábiri ralinélime.
16 e não permitia que alguém atravessasse o templo carregando algum objeto.
17 'Lige alué e'karúgame tábiri rujsuna 'lige gajuna 'we ruyele Onorúgame nila ra'íchili. Regá anele: ―¿Tacha machí 'emi regá anime chujkugó alé osilichi napu Onorúgame nila ra'íchili chujkú? Regá anime chujkúché: «Ne galílaká uneme nímala suwábaga ralámuli jena gawichí ejperégame napurigá ra'ichámala Onorúgame 'yuga 'lige napurigá iwérali tánamala.Alarigá aní Onorúgame nila ra'íchili. 'Émika unéguru ye re'obá Onorúgame galila napurigá pe bilé resó pe chigórigame resola niraga, tabilé 'la nirá 'emi ―anele.
17 Também os ensinava e dizia:
18 'Lige alué e'wélala balé abiena alué Moisesi nila nulalí beníriame akele alanichi alué Esusi 'lige chojkile 'nata churigá 'la nítikó me'liá alué Esusi. Me'linálile 'lige 'nátale majaga «we'ká ralámuli alué rió oyera.» 'Lige tabilé chérigá me'ale alué Esusi napugiti 'we majáligime alué ralámuli, cha we'ká níligame alué ralámuli alemi jágame 'we a'lá 'nátaga gepua alué Esusi benírachi alué rejcholi.
18 E os principais sacerdotes e escribas ouviram isso e procuravam uma maneira de matar Jesus, pois o temiam, porque toda a multidão se maravilhava de sua doutrina.
19 'Ma alí 'ma chónachi simile Esusi bo'né 'yuga járome 'yuga. 'Ma simíbale alé Rusaleni mochige.
19 Em vindo a tarde, Jesus e os discípulos saíram da cidade.
20 Uché melénala be'á simíbale alé a'bemi alué chuná ilígichi 'lige etele alué chuná 'ma wakígame chojkichí si, 'ma nawala 'yúriga wakíbale alué chuná.
20 E, passando eles pela manhã, viram que a figueira estava seca desde a raiz.
21 'Lige Pegro nélále napu anile alué Esusi rapakónala. Regá anile Pegro: ―Mué Esusi Wa'lula, e'nérigo ye chuná napu mué ne'óchale 'we ená anigá rapako, 'ma wakile.
21 Então Pedro, lembrando-se, falou: — Mestre, eis que a figueira que o senhor amaldiçoou ficou seca.
22 'Lige Esúsika nejele 'lige regá anele: ―Aka 'we a'lá bijchígiwaguru 'la wa'lú a'walí nígame ko Onorúgame.
22 Ao que Jesus lhes disse:
23 Neka 'we a'lá bijchiga aní, 'emi nulesa ye gawí Olibo anilime 'liko 'la simela 'mi mejká wa'lú ba'wí ilígichi napu e'wele barko e'yéname ju, 'lige 'we a'lá bijchígiga anesa 'emi 'we a'lá nejkúromio Onorúgame bo'né a'walílate, 'liko Onorúgame 'la nejkúromala, 'liko 'la simela ye gawí 'mi wa'lú ba'wí ilígichi.
23 Porque em verdade lhes digo que, se alguém disser a este monte: “Levante-se e jogue-se no mar”, e não duvidar no seu coração, mas crer que se fará o que diz, assim será com ele.
24 Apiépiri tábiri 'la nejkúromala Onorúgame 'la bijchiá bijchígiga tánasaká mué alué nejkúrili.
24 Por isso digo a vocês que tudo o que pedirem em oração, creiam que já o receberam, e assim será com vocês.
25 Napu'lige Onorúgame 'yuga ra'íchachi mué, 'la e'kawa apiépiri ralámuli alué napu 'we resí 'sika ilírome nile mué 'yuga. Mué 'la e'kásaká alué rió 'liko Onorúgame 'la e'kámalachigó mué napu'lige iwérili tánichi mué. Mué tabilé e'kásaká 'liko alué Onorúgame rewagachi ajtígame tabilé e'kámalachigó ―anile Esusi.
25 E, quando estiverem orando, se tiverem alguma coisa contra alguém, perdoem, para que o Pai de vocês, que está nos céus, perdoe as ofensas de vocês.
26 — ausente —
26 [Mas, se vocês não perdoarem, também o Pai de vocês, que está nos céus, não perdoará as ofensas de vocês.]
27 'Lige ku sébale alé Rusaleni, 'lige alemi wa'lú re'obá ilígichi ra'pichí eyénachi alué Esusi, yati alemi jsile alué e'wélala balé, abiena alué Moisesi nila nulalí beníriame, 'lige alué ralámuli jurío nuleme.
27 Então regressaram para Jerusalém. E enquanto Jesus andava pelo templo, os principais sacerdotes, os escribas e os anciãos vieram ao seu encontro
28 'Lige anele: ―Mué Esusi, ¿tachiri najtékame nóchali nígame ju mué? ¿Chiérite ajcharu mué napurigá Wa'lula nulame nímala mué? ¿Tachiri gite buyánaché mué ralámuli wa'lú re'obá ra'pichí mochígame ralinea?
28 e lhe perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade para fazer isto?
29 'Lige Esúsika anele: ―Ne abiénachigó rukimela bilé ra'íchili, 'la ma'chígame nejiáwaká, 'lige 'la ma'chígame nejiásaká 'emi ne 'la ruwimela chonigá tachiri gite buyánigo ne ralámuli jena ra'pichí mochígame ralinea. Nejiásibá:
29 Jesus respondeu:
30 ¿Chieri júlaliga Juani ralámuli rewarániliga? ¿Onorúgame o pe ralámuli?
30 O batismo de João era do céu ou dos homens? Respondam!
31 A'liko alué e'wélala o'maka chojkile ra'icha a'bopi rukegá, regá anile: ―¿Churigá nejiawa? «Onorúgame júlale», anisúká 'liko animela alué Esusi,
31 E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
32 «'Liko ¿chonigá ta bijchígirupaché 'emi napu anié Juani?» animela alué Esusi. «Aka pe ralámuli nuléleché», anisúká, alué ralámuli jena ra'pichí mochígame 'we ayómala ramué 'yuga, 'wéchigo 'la bijchígiligame o'maka ralámuli 'we 'la Onorúgamete julárigame níligo alué Juani.
32 Se, porém, dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos pensavam que João era realmente um profeta.
33 A'lígeko regá anile alué ralámuli Esusi olagá: ―Tabilé machiáwé chiérite julárigame níligo alué Juani ralámuli rewarániliga. 'Liko Esusi anile: ―Néchigó tabilé ruwimélachigó tachiri gite buyánigo ne suwábaga ralámuli jena ra'pichí ye wa'lú re'obachi mochígame ralinea.
33 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E Jesus, por sua vez, lhes disse:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.