Mateus 21

KUATE TUKU PASA (SSD) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesus nane kumba ka Yerusalem patunaig sulumba Betfasi tumbraŋ Olif tabe patumba Yesus nu nuŋe dubinaig taŋgo armba sanikina:
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 Tale tumbraŋ si kumba bitekŋga doŋki ande fat ŋak pannaig le tiŋ minik ta kaŋgerkamŋgaik. Kaŋgerka muli kuklinikmba kilmba ye tugum te yalpe.
2 com a seguinte ordem:
3 Ande nu tale kusnatikuwa kande tale nu sawap: Suŋgo nu doŋki te piro ŋak ŋga sawap. Taŋakap le nu pitik ndo maye kilmba kape ŋga satikamŋgat ŋgina.
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 Yesus nu nale taŋamba wam pagukina ta o buk tuan taŋgo ande pasa sakina ta kumuŋgina. Nu teŋenmba kuyarna.
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 Sion tumbraŋ suŋgo sawap le nuŋe taŋgo suŋgo kaŋgerwa. Nu ŋgannu nyu kugatok taŋaŋ doŋki fat mbolŋge minyoka doŋki ŋak nu tugum prote ŋgina. Sakaria 9.9
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 Yesus nu nuŋe dubinaig taŋgo ar ta wam pagukina le nale ka kumunaik.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 Nale doŋki nuŋe fat ndoŋ kilmba Yesus tugum pronaik sulumba naŋgine kumiŋ kilmba muskilnu mbolŋge farnaig le Yesus nu poŋga minyokina.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Taŋana le maŋgur suŋgo ta nane naŋgine kumiŋ kilmba ndinŋge farniŋmba afu nane ail wai kugerka kilmba pro ndinŋge farniŋge likinaig.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Taŋamba kile afu Yesus tumailamŋge afu ŋgumnemŋge nane kumbaŋge wikaraumba sakinaig:
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Nane taŋamba kumba minnaig le Yesus nu doŋki ŋak Yerusalem bitek prona le tumbraŋ suŋgo ta tuku taŋgo pino ŋakmba pirerek purka taŋgo ta imaŋge ŋginaig le
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 nane maŋgur suŋgo nu dubinaig ta nane ndek sakinaig: Taŋgo te Yesus. Nu tuan taŋgo. Nu Nasaretnu Galilea ma tugu mbolok ŋginaig.
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Kile Yesus nu Yerusalem kusem wande suŋgo ta sinam kumba ka kawaŋ taŋge nane afu agaŋ ndende piyaniŋginaig afu piyaniŋmba kilnaig ta nane ŋakmba kogroŋkina sulumba nane ndametiŋ muŋgu walka minnaig mbal tuku mbain kilmba kile-panka afu umaŋ kurinum piyawam tuku patikinaig mbal tuku minyo mbili mata kile-panka pitaike likina.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Taŋamba nu nane saniŋgina: Kuyar pasa nu teŋenmba sakate.
13 Ele lhes disse:
14 nu kusem wandek sinam taŋge minna le afu am tukulok afu kupe ŋaigonu nane gudommba nu tugum pronaig le nu nane wakeike likina.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Taŋana le kiŋo kame nane kusem wandek sinam taŋge wikaraumba sakinaig: Sine siŋgine suŋgo David tuku mbuŋ tuku nyu te-duŋgube o ŋga saka minnaig.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 nane Yesus sanaig: Nane ne tuku sakade ta ne nda isit e ŋginaig le Yesus nu lafumba saniŋgina: Ye iset. Tane kuyar pasa ande bur ndakade e? Pasa ta nu teŋenmba sakate.
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Taŋamba saniŋmba Yesus nu nane kusreka mayok ka tumbraŋ suŋgo kusremba ka Betani tumbraŋ promba taŋge minna.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Mafena le nane maŋ luka Yerusalem kambim saka kumba ka ndinŋge Yesus nu gubana le
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 nu fik ail ande ndin makembiŋge tiŋ minna ta alonu kilmba nyam saka tugum kumba mambilna kande kuga. Nu waŋenu ndo kaŋgerkina. Taŋamba nu fik ail ta sana: Ne maŋ alowe nda ŋga sana. Nu taŋaka sakina le ait ndui ta mbolŋge ndo ail ta waŋenu kareŋge sulunaig.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Taŋanaig le nuŋe dubinaig mbal nane piriri ŋayomba sakinaig: i ... Ame maŋau taŋaŋ a. Fik ail te pitik ndo waŋenu kareŋge suluwaig ŋginaig le
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 nu lafumba nane saniŋgina: Ye siŋka satiŋgamŋgit. Tane Kuate nu kumuŋ ŋga wamdus tero ndakap ta ye fik ail mbolŋge maŋau kit taŋamba tane mata kam kumuŋ. Ta ndo kuga. Tane tabe si samba ne goka tiŋga yu buto sinam kaye ŋga sawap ta nu taŋawamŋgat.
21 Então Jesus disse:
22 Tane Kuate nu kumuŋ ŋga yabaŋap ta nu kumumbi tiŋgamŋgat ŋga saniŋgina.
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Yesus nu maŋ kusem wande suŋgo sinam kumba ka taŋge pasa kuklimba tumniŋmba minna le pris gabat kame Israel mage mage afu pro nu kusnanaig: Imaŋge ne kukulnina le ne wam kame te ke likate? Imaŋge ne saŋgri tinmba kukulnina ŋga kusnanaig le
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 nu ndek nane saniŋgina: Ye mata tane wam ande kusnatiŋgi le kumumbi lafuwap ta imaŋge ye wam kame te kam tuku kukulyina ta tane kila satiŋgamŋgit.
24 Jesus respondeu:
25 Imaŋge kule pisne piro Yohanus tuna? Kuateŋge e ko taŋgoŋge ŋgina.
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Ko sine taŋgoŋge ndo ŋgube ta taŋgo pino nane sine mbolŋge wam ŋayonu kamŋgaig. Maŋgur suŋgo te nane ŋakmba Yohanus nu Kuate tuku tuan taŋgo ŋga idusde ŋginaig.
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Taŋamba nane Yesus tuku pasa lafumba sakinaig: Iyo. Sine gilai ŋginaig le nu ndek nane saniŋgina: Ariya. Ye mata imaŋge kukulyina le wam kame ke liket te satiŋge nda ŋgina.
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 Yesus maŋ lato sakina: Tane pasa te ismba ndaŋmba idusamŋgaig. Taŋgo ande nu kiŋo armba ŋak minna. Nu kumba ka nuŋe kiŋo mulum ta sana: Kiŋo, kite ne kumba ka grep piro mbolŋge piroka ŋga sana le
28 Jesus continuou:
29 kiŋo ta mam nuŋe sana: Ye mbulit ŋgina. Taŋakina ta mine minemba nu wamdus biye mbilmba tiŋga pirokam kina.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 Kile taŋgo ta nu maŋ kumba ka maib nuŋe pasa ndui ta ndo sana le nu lafumba sakina: Ta maye. Ye kaŋgit ŋgina ta nu kine ndakina.
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 Tane ndaŋmba idusde. Kiŋo ndaŋ mam nuŋe tuku pasa kumumba kina ŋga kusnaniŋgina le nane ndek lafumba sakinaig: Kiŋo mulumŋge ŋginaig.
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Yohanus nu maŋau tiŋreknu tumtiŋgina le tane son nda ŋginaig. Takis kilanu mbal pino nane taŋgo didik farde nane nu tuku pasa ismba son ŋga naŋgine maŋau ŋaigonu kusrekinaig. Nane taŋanaig le tane wam ta kaŋgerkinaig sulumba ŋgamuŋgal biye mbilmba nu tuku pasa mata son nda ŋginaig ŋga saniŋgina.
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 Yesus nu maŋ sakina: Tane yaba pasa ande te mata isap. Kilke miro taŋgo ande nu grep piro ŋguka fondembi kormba nu grep alonu firfirmba kulenu kilam tuku ŋguruŋ wakeina sulumba piro kulatkam tuku wande kuennu o mbolok pilna. Piro ŋakmba deŋpurmba nu piro mbal kilmba patika nu tiŋga kilke kise mbol kina.
33 Jesus disse:
34 Kina ka taŋge minmba ma ma grep alonaig le kamusmba alonu kilam tuku nu mbal afu kukulniŋgina le piro taŋgo tugum kinaig.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Kumba ka pronaig le nane kaŋgerka kilmba ande tumba paniŋtumba inum tumba balemba ande ndamembi balemba taŋamba taŋamba ke likinaig.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Nane taŋanaig le kilke miro nu amboŋga kukulniŋgina ta limba maŋ gudommba kukulniŋgina le nane mbolŋge mata wam ndui ta ndo ke likinaig.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Taŋanaig le piro miro nu nuŋe kiŋo nuŋe kukulna le nane tugum kina. Nu teŋenmba isdusna: Nane nu kaŋgermba ye tuku kiŋo ŋga mapewamŋgaig ŋga idusna.
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 Taŋana le piro mbal nane nu prona le kaŋgermba sakinaig: Taŋgo ilit si nu mam nuŋe tuku agaŋ ndende ŋakmba kilam tuku nyu ŋak. Sine nu balebe sulumba piro te siŋgine tube ŋga sakinaig.
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Taŋaka nane nu biye timba bukŋginaig le kilim kina le taŋge balenaig le kumna.
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Ye tane kusnatiŋget. Piro miro taŋgo nu taŋgo kame ta tugum promba nane mbolŋge ame wam kamŋgat ŋga kusnaniŋgina le
40 Aí Jesus perguntou:
41 nane afu nu sanaig: Nu piro mbal ŋaigonu ta kume ŋayonu niŋguwa sulumba nu piro taŋgo afu kitek kilmba patikamŋgat. Alonu kilig ait mbolŋge nane alonu kilmba nu tumba minamŋgaig ŋginaig.
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 Taŋakinaig le Yesus nu nane saniŋgina: Kuyar pasa ande te tane bur ndakade e?
42 Jesus então perguntou:
43 Ta tuku ye tane satiŋgamŋgit. Kuate nu tane Israel kile-sika mbal kise nuŋe gageu tuku madiniŋguwa le alonu kumumbi kile-mayokkamŋgaig ŋgina.
43 E Jesus terminou:
44 [Ande nu ndame suŋgo ta mbolŋge bariŋga ndekuwa ta nu isu ŋgurŋgurmba nu kumamŋgat. Ndame suŋgo ta taŋgo ande mbolŋge ndekuwa ta nu du firfiramŋgat.]
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Pris gabat kame Farisi mbal ndoŋ nane yaba pasa kame sake likina le ismba nu nane tuku sakina ta katesenaig sulumba
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 nane nu biye tiwam tuku ta maŋgur suŋgo nane nu tuan taŋgo ŋga sakinaig tukunu nane taŋgo pino tuku kuru-kurukinaig.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.