João 9
KUATE TUKU PASA (SSD) vs NAA
1 Yesus nane ndin dubimba kinaig ka taŋgo ande nu am tukulok ina sinamŋge prona ta kaŋgernaig.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Kaŋgermba nuŋe dubiwanu taŋgo Yesus kusnanaig: Tum Taŋgo, imaŋge unekina le nu am tukulok prona. Ina mam nuŋeŋge e ko nuŋe miroŋ e ŋga kusnanaig le
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 nu ndek nane saniŋgina: Ina mam nuŋe tuku une ko nuŋe une taŋge am tukul ndana. Kuate tuku saŋgri nu mbolŋge mayok kambim tuku nu am tukulok minit.
3 Jesus respondeu:
4 Kile mafeŋ minitmbi ye Kuateŋge kukulyina ta sine nu tuku piro kube. Mine minemba furirwa le sine ŋakmba pirokam kumuŋ kuga.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Ye kilke te mbolŋge minmba kilke te kilŋawet tuku bulu ŋgina.
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Nu taŋaka sakina sulumba kilke mbol ŋguspeka ruga wakeimba tumba taŋgo ta am mbolŋge pilna sulumba nu sana:
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 Ne kumba Siloam kule kualiŋ mbolŋge am minyaŋga ŋgina. (Siloam nyu ta tugunu Kukulna). Taŋamba kukulna le nu ndek kumba am minyaŋga mambil mayemba luka prona.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Nu prona le nu tuku tumbraŋ tuma nane afu turmba nu buk agaŋ ndende yabaŋka minna le kaŋgernaig ta ndek sakinaig: i ... Ande buk agaŋ ndende yabaŋka minna nuŋge inde ŋginaig le
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 nane afu sakinaig: Au. Nuŋge ŋginaig le afu sakinaig: Kuga. Taŋgo ande nu suk ŋginaig. Taŋakinaig le nu nane saniŋgina: Sakade not. Ye nuŋge ŋgina le
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 nane ndek nu kusnanaig: i ... Ne ndaŋat le am mayekat ŋginaig le
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 nu lafumba sakina: Taŋgo ande nyunu Yesus nuŋge ruga wakeimba ye tuku am mbolŋge pilmba sayat: Ne ka Siloam kule kualiŋ mbolŋge am minyaŋga ŋgat. Ye ka am minyaŋgit le ye am maraŋgat ŋgina le
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 nane nu kusnanaig: Nu aniŋge minit ŋginaig le nu ndek saniŋgina: Iyo. Ye gilai ŋgina.
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 — ausente —
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 — ausente —
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 nane mata nu kusnanaig: Ne ndaŋat le am mayekat ŋginaig le nu saniŋgina: Nu ruga wakeimba ye tuku am mbolŋge palet le ye ka am minyaŋgit le kile mambilet ŋgina.
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Taŋakina le Farisi mbal afu sakinaig: Taŋgo ta kusem ait tukul lukamba nu mabte ndakate. Kuateŋge nu kukul ndana ŋginaig le nane afu teŋenmba sakinaig: Kuga. Nu taŋgo ŋayonu kande nu maŋau saŋgrinu taŋamba kam kumuŋ kuga kande ŋginaig. Nane taŋamba pur yimyam kinaig.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Taŋamba nane maŋ taŋgo am mayekina ta kusnanaig: Taŋgo ta tuku ne ndaŋmba iduste ŋginaig le nu saniŋgina: Nu tuan taŋgo ande ŋgina.
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Zu gabat mbal taŋgo ta ina sinamŋge am tukulok prona le kile mayekina ta son nda ŋga nu tuku ina mam wika kusnanikinaig:
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 — ausente —
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 — ausente —
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Iyo. Sile gilai. Nu suŋgokanu. Nu kusnawap. Nu ndaŋat le am mayekat ko imaŋge nu am wakeiwe tawet ta nuŋe sakuwa le isap ŋginaik.
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Nale Zu mbal tuku kuru-kurukinaik sulumba taŋamba saniŋginaik. Ta ndaŋam? Zu gabat mbal nane pasa ande buk katmba ima nu Yesus nu Kuateŋge madina taŋgo ŋguwa kande nu kusem wandekŋge pitaimba nu tukulbe ŋginaig.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Wam ta tuku nale sakinaik: Nu suŋgokanu. Nu kusnawap ŋginaik.
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Kile nane maŋ taŋgo am mayekina ta te yale ŋga sanaig: Taŋgo ta ŋayonu ta sine kila. Ne Kuate am mbolŋge siŋka son pasa saka ŋginaig le
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 nu ndek sakina: Nu ŋayonu e ko mayenu e ta ye gilai. Wam ande ye mbolŋge kat ta ndo ye kila. Ye buk am tukulok minen ta kile ye mambilet ŋgina.
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Taŋakina le nane maŋ nu kusnanaig: Nu ne ndaŋnat? Nu ame wam kat le ne am mayekat ŋga kusnanaig le
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 nu lafumba saniŋgina: A ... ye buk satiŋgit le tane isaig. Ndaŋam saka maŋ lato isam tuku kusnaŋgade. Tane mata nu dubiwanu taŋgo minam idusde e ŋgina le
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 nane ndek gubra tumba nu tumail panmba sanaig: A ... ne nu dubiwanu taŋgo. Sine Moses ndo dubiweg.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Kuate nu Moses ndoŋ pasatina ta sine kila. Taŋgo te aniŋge prona ta sine gilai ŋginaig le
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 nu pasa lafumba saniŋgina: i ... Nu ye tuku am wakeiwe sat ta ndaŋam nu aniŋge prona ta tane gilai ŋgade.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Nu tuku maŋau ta kilimok. Kuate nu taŋgo ŋayonu ise ndakate. Ande nu Kuate mbariŋmba nu tuku nzali dubite le ndo Kuate nu tuku yabaŋ pasa isit le wam saŋgrinu kate.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Ande nu ina sinamŋge am tukulok prona le andeŋge nu tuku am maraŋge tuna ŋga sakade le ise ndakeg.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Taŋgo ta nu Kuateŋge kukul ndana kande maŋau taŋaŋ inum kam kumuŋ kuga kande ŋgina.
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Taŋakina le nane gubra tumba sanaig: Yoi. Ne ina sinamŋge une ŋak te-pilnaik. Ne sine gabat kame wam pagukam iduste e ŋga nane taŋgo ta kusem wandekŋge pitainaig le mayok kina.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Taŋgo pitainaig le mayok kina ta Yesus nu ismba taŋgo ta sota kaŋgerna sulumba nu sana: Ne Katesek Taŋgo Ndindo ta tuku ne son ŋgate e ŋgina le
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 nu ndek nu sana: Suŋgo, ne ima tuku sakate. Taŋgo ta saya le isi sulumba ye nu tuku son ŋgi ŋga sana.
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Taŋakina le nu ndek sana: Ne buk nu kaŋgerat. Ye ne ndoŋ pasatet te ye nuŋge ŋgina le
37 E Jesus lhe disse:
38 nu ndek sana: O Suŋgo, ye ne tuku son ŋget ŋga nu tugumŋge dagol tidroŋgina.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Kile Yesus nu teŋenmba sakina: Nane am tukulok mbal mambilam tuku mambilde mbal am tukulkam tuku ye taŋgo taŋamba pileŋgam kilke te mbol prowen ŋgina le
39 Jesus continuou: —
40 Farisi mbal afu taŋge minnaig ta pasa ta ismba sanaig: i ... Ne sine mata am tukulkanu ŋga iduste e ŋginaig le
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 nu nane saniŋgina: Tane am tukulkanu minig kande une tuku pa tane mbolŋge mine ndakate kande. Tane sine am maraŋganu mineg ŋgade tukunu tane pa tam tuku minig ŋgina.
41 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.