João 8
KUATE TUKU PASA (SSD) vs NAA
1 Nane ŋakmba sili-silimba naŋgine wande mbol kine likinaig le Yesus nu Olif tabe mbol kina.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 Mafena le maratukuk tiŋga nu ndeka kusem wande suŋgo sinam kina. Kina le nane gudommba nu tugum pronaig le nu pasa kuklimba tumniŋmba minna.
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 Taŋamba minna le Farisi kusem pasa bitekŋganu mbal ndoŋ pino ande taŋgo kuayarna le kaŋgermba nu tumba pro nane ŋgamukŋge te-timba Yesus sanaig:
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 Tum Taŋgo, pino te taŋgo ande ndoŋ minat le kaŋgergig.
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 Moses tuku tukul mbolŋge ande taŋawa kande ndamembi balewap ŋga sakate. Ne pino te tuku ndaŋmba iduste ŋga kusnanaig.
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 Nane nu pasa ande mbarwa le nu tumba pasa mbolŋge palmbim tuku nu tagonaig.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 Kuyarmba minna le nane nu kusna-kusnamba minnaig le nu tiŋga sakina:
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 Ima nu tane ŋgamukŋge mbar kugatok ndeta nuŋge amboŋga ndame tumba pino te katwa ŋgina. Taŋaka sakina sulumba nu maŋ minyoka kilke mbolŋge kuyarmba minna.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 Nane pasa ta ismba taŋgo mage mage nane kua kinaig le nane afu ŋgumneŋga nduik nduik sili-silinaig. Pino ta nuŋe ndo Yesus tugumŋge tiŋ minna le
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 nu tiŋga nu kusnana: Nane animbi kagig. Ande nu une lafunu tanmbim tuku mine ndakate e ŋga kusnana le
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 nu ndek sakina: Suŋgo, ande mine ndakate ŋgina le nu sana: Ye mata ne une lafunu tanmbim idus ndawet. Ne luka kumba maŋ une ndaka ŋga sana.
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 Yesus nu maŋ taŋgo pino saniŋgina: Ye kilke te tuku bulu. Taŋgo pino kilŋaniŋget. Ande ye dubiyuwa ta nuŋe mine ta bulu ŋak. Nu ma make sinamŋge mine nda ŋgina.
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 Taŋakina le Farisi mbal nu sanaig: Ne naŋe miroŋ naŋe tugu kuklite ta ne yabri pasa ndo sakate tae ŋginaig le
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 nu ndek nane saniŋgina: Ye aniŋge prowen maŋ animbi kaŋgit ta ye kila. Ta tuku ye yiŋe miroŋ tuku sanu kumuŋ. Tane ye aniŋge prowen maŋ animbi kaŋgit ta tane gilai minig.
14 Jesus respondeu:
15 Tane taŋgo tuku wamdusmbi ndo ye pileyade. Ye taŋamba ande pile ndawet.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 Ye ande pilewam idusmba ta yiŋe wamdusmbi ndo kuga. Kuate nu ye kukulyina ta ye nu ndoŋ wamdus ulendi taŋgo pileniŋgek. Ta tuku ye kumumbi pileniŋgam kumuŋ.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 Tukul pasa nu sakate: Taŋgo armba nale pasa ndui ta ndo sakade ta son pasa ŋgade.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 Ye yiŋe Mam nu ye kukulyina nu ndoŋ yiŋe tugu kukliwek ta son pasa ndo ŋgina.
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 Taŋaka saniŋgina le nane ndek nu kusnanaig: Ne Mam naŋe aniŋge minit ŋga kusnanaig le nu sakina: Tane ye tuku Mam gilai. Tane ye mata gilai minig. Tane ye kila kande ye tuku Mam mata kila minig kande ŋga saniŋgina.
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Yesus nu kusem wande sinam taŋge ndametiŋ patikade ma mbolŋge pasa ta kuklimba minna le afu nu biye tiwam tuku ta biye ti ndanaig. Nu kumam tuku ait kile.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Yesus nu maŋ pasa tuturmba saniŋgina: Ye ka le tane ye sotete piseŋga taŋgine une ta ŋak minmba kumamŋgaig. Ye kaŋgit ma ta tane prowam kumuŋ kuga ŋgina le
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 Zu mbal ndek naŋgine naŋgine sakinaig: Nuŋe ŋgarosu balewamŋgat inde. Ta tuku ye kaŋgit ma ta tane prowam kumuŋ kuga ŋga sakat ŋginaig.
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 Taŋakinaig le nu nane saniŋgina: Tane ibeŋ tekok mbal. Ye mbol ambekok. Tane kilke tekok. Ye kilke tekok kuga.
23 Jesus lhes disse:
24 Ta tuku ye satiŋgit. Tane une ŋak minmba kumamŋgaig. Tane yiŋe miroŋ tuku sakit ta son nda ŋgap ta tane siŋka une ŋak minmba kumamŋgaig ŋgina.
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 Taŋakina le nane ndek nu kusnanaig: Ne ima ŋginaig le nu nane saniŋgina: Ye abo abo yiŋe miroŋ tuku saka minet ta not.
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 Ye tane tuku mbar tuku pasa suŋgomba ŋak minet ta ye sa ndaket. Ande nu ye kukulyina nu tugumŋge pasa ten ta ndo ye satiŋget. Pasa ta tugusek ŋgina.
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Nu taŋamba Mam Kuate tuku sakina ta nane katese ndanaig.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 Ta tuku Yesus maŋ lato nane saniŋgina: Tane ye Ndindo Katesek Taŋgo ye tumba ail kazrai mbolŋge palmbimŋgaig. Ait ta kugawa le o son ta nuŋge ŋgamŋgaig. Ye yiŋe wamdusmbi pasa afu sa ndaket. Mamŋge tumyina ta ndo saket ta tane katesewamŋgaig.
28 Então Jesus disse:
29 Ande nu kukulyina ye nu tuku nzali ndo dubiwet. Ta tuku nu ye kusre ndayumba ye ndoŋ minmba minit ŋga sakina.
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 Nu taŋamba saka minna le nane gudommba nu tuku son ŋginaig.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Yesus nu Zu mbal afu nu tuku son ŋginaig ta teŋenmba saniŋgina: Tane ye tuku pasa ismba kumumba kap ta tane siŋka ye dubiyanu taŋgo mayok kaŋgaig.
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 Tane pasa tugusek kila palpe le pasa taŋge tane tuku muskil kile-tidiŋge tiŋgamŋgat ŋgina.
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Taŋakina le nane ndek sakinaig: Sine Abraham tuku mbuŋ mineg. Sine nane afu kumnemŋge ndalekanu taŋaŋ mine ndakeg. Ne ndaŋam saka sine tuku muskil kile-tidiŋge siŋgam tuku sakate ŋginaig le
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 nu maŋ lato saniŋgina: Ye siŋka satiŋgamŋgit. Ima nu unekate ta nu une maŋau kumnemŋge ndalekanu taŋaŋ minit.
34 Jesus respondeu:
35 Piro taŋgo nu nuŋe suŋgo tuku wandekŋge mara mara mine ndakate. Kiŋo nu mam nuŋe tuku wande mbolŋge mara mara minit.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 Ata. Ye Kuate tuku Kiŋo ye tane tuku muskil kile-tidiŋgi ta tane muskil kile-tidi mayewamŋgaig.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 Tane Abraham tuku mbuŋ ŋgade ta ye kila ta tane ye tuku pasa isig ta tane tuku ŋgamuŋgal sinam kine ndakate tukunu tane ye baleyam sakade.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 Ye yiŋe Mam tugumŋge maŋau kaŋgerke liken ta sake liket. Tane taŋgine mamŋge maŋau tumtiŋgit ta kade ŋgina.
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 Taŋakina le nane nu sanaig: Sine tuku mam Abraham ŋginaig le nu nane saniŋgina: Tane Abraham tuku kiŋo kame kande Abraham tuku maŋau dubide kande.
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 Ye pasa tugusek Kuate tugumŋge ismba pro satiŋget le tane ye baleyam sakade. Abraham nu maŋau taŋaŋ ke ndakina.
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 Tane taŋgine mam tuku maŋau te-purde ŋgina le nane nu sanaig: i ... Sine ndinŋge kile-pati ndakinaig. Siŋgine Mam ndindo nu Kuate ŋginaig.
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Kile Yesus nu ndek saniŋgina: Ye Kuate tugumŋge minen sulumba te prowen. Yiŋe wamdusmbi kuga. Nuŋge ye kukulyina. Kuate nu tane tuku Mam kande tane ye tuku mata kume purde kande.
42 Jesus disse:
43 Ye pasa kile-mayokket te tane isam mbulmba kilba tukulde. Ta tuku tane katese ndade.
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 Taŋgine mam Satan. Tane nu tuku nzali ndo dubiwam idusde. Nu abo abo taŋgo bale farna taŋamba kile minit. Nu wamdus tugusek kugatok tukunu nu maŋau tugusek ŋakmba pitaikate. Nu mane taŋgo. Nu yabri maŋau miro. Ta tuku nu yabri wam ndo te-mayokam kumuŋ.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Tane taŋgine mam tuku maŋau ŋak minig sulumba ye pasa tugusek satiŋget ta tane son ŋgam fugude.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Tane tuku ande ye tuku mbar ande kaŋgermba sanu kumuŋ kuga. Ye tane pasa tugusek satiŋget ta tane ndaŋam tuku son nda ŋgade.
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Kuate tuku kiŋo kame nane nu tuku pasa isig. Tane nu tuku kiŋo kame mine ndakade tukunu nu tuku pasa ise ndakade ŋgina.
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 Taŋakina le Zu mbal nane ndek nu sanaig: Ne Samaria yamban bukla ŋayonu ŋak ŋgeg ta sine kumumbi sakeg ŋginaig le
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 nu nane saniŋgina: Ye bukla ŋak kuga. Ye Mam tuku nyu te-duŋget le tane ye tuku nyu te-ibeŋde.
49 Jesus respondeu:
50 Ye yiŋe nyu mbol kuwa ŋga idus ndawet. Kuate nu ye tuku nyu mbol kuwa ŋga sakate. Nu taŋgo ŋakmba kumumbi pileniŋgit.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 Ye siŋka satiŋgamŋgit. Ima nu ye tuku pasa dubimba minwa ta nu kume nda ŋgina.
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 Kile Zu mbal nane ndek sakinaig: i ... Abraham tuan taŋgo ŋakmba kume likinaig ta ne sakate: Ima nu ye tuku pasa dubimba minwa ta nu kume nda ŋgate. Ta tuku kile sine kila pileg. Ne bukla ŋak.
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 Sine tuku mbuŋ suŋgo Abraham ne nu liwanu ŋga iduste? Abraham tuan taŋgo ŋakmba kume likinaig. Ne ima le naŋe nyu te-duŋgate ŋginaig le
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 nu ndek saniŋgina: Ye yiŋe miroŋ yiŋe nyu payam ndaket. Yiŋe Mam nuŋge ye tuku nyu te-duŋgate. Tane nu sine tuku Mbara Suŋgo ŋgade ta
54 Jesus respondeu:
55 tane nu gilai. Tane nu kila ŋgade ta tane yabri taŋgo ndo. Ye nu kila ŋget ta tane yabri pasa sakade taŋamba kuga. Ye siŋka nu kila minmba nu tuku pasa dubiwet.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 Siŋgine mbuŋ Abraham nu o buk ye prowam tuku ait ismba nu gare-gareka tairŋga minna. Nu ye tuku ait kaŋgermba gare suŋgo tina ŋga saniŋgina.
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 Taŋakina le Zu mbal ndek nu sanaig: i ... Ne yar 50 mine ndakate. Ne Abraham kaŋgeranu ŋga sakate e ŋginaig le
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 nu ndek nane saniŋgina: Ye siŋka satiŋgamŋgit. Abraham pro ndana le ye minmba minen kile minet ŋga saniŋgina.
58 Jesus respondeu:
59 Taŋakina le nane ndek ndame kilmba nu balewam bafunaig le nu nuŋe ŋgaro kuirkuirka tumba kusem wande kusremba kina.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.