João 7
KUATE TUKU PASA (SSD) vs ACF
1 Kile Yesus nu Galilea ma tugu mbol kine promba lika minna. Yudea mbal nane nu balewam saka minnaig tukunu nu Yudea ma mbol nda kina.
1 E depois disto Jesus andava pela Galiléia, e já não queria andar pela Judéia, pois os judeus procuravam matá-lo.
2 Nu Galileaŋge minna le Zu mbal nane baibai patika pagumba nyam tuku ait patukina le
2 E estava próxima a festa dos judeus, a dos tabernáculos.
3 Yesus tuku maib kat nuŋe nu sanaig: Ne tiŋga Yudea ma tugu mbol kaye. Kumba ka taŋge ne teŋge maŋau kate taŋamba ka le ne dubinade mbal kaŋgerwaig.
3 Disseram-lhe, pois, seus irmãos: Sai daqui, e vai para a Judéia, para que também os teus discípulos vejam as obras que fazes.
4 Ande nu nuŋe nyu mayok kuwa ŋga iduste ta nu kuirka piro ndakate. Ne maŋau saŋgrinu ke likate ta taŋgo am mbolŋge ka le nane kaŋgerkuwaig ŋginaig.
4 Porque não há ninguém que procure ser conhecido que faça coisa alguma em oculto. Se fazes estas coisas, manifesta-te ao mundo.
5 Nuŋe maib kat nuŋe mata nu tuku son nda ŋga taŋamba sakinaig.
5 Porque nem mesmo seus irmãos criam nele.
6 Kile Yesus nu nane saniŋgina: Mara ŋakmba tane mbumba kambim tuku ait. Ye tuku ait kile.
6 Disse-lhes, pois, Jesus: Ainda não é chegado o meu tempo, mas o vosso tempo sempre está pronto.
7 Kilke mbol mbal nane tane kasur ndatiŋgig. Ye nane tuku maŋau ŋaigonu kile-mayokka saket ta tuku nane ye kasuryade.
7 O mundo não vos pode odiar, mas ele me odeia a mim, porquanto dele testifico que as suas obras são más.
8 Tane tiŋga pagumba nye ta tuku mbumba kape. Ye kine nda. Ye tuku ait kile ŋgina.
8 Subi vós a esta festa; eu não subo ainda a esta festa, porque ainda o meu tempo não está cumprido.
9 Taŋamba saka nu Galileaŋge minna.
9 E, havendo-lhes dito isto, ficou na Galiléia.
10 Maib kat nuŋe pagumba nye ta tuku mbumba kinaig le nu minna ma ma kuirkuirka mbumba kina.
10 Mas, quando seus irmãos já tinham subido à festa, então subiu ele também, não manifestamente, mas como em oculto.
11 Pagumba nye ta mbolŋge Zu gabat mbal nane naŋgine naŋgine muŋgu kusnaŋga Yesus sota nu aniŋge minit ŋga saka minnaig.
11 Ora, os judeus procuravam-no na festa, e diziam: Onde está ele?
12 Maŋgur suŋgo ta sinamŋge afu sisu-sasuka sakinaig: Nu taŋgo mayenu ŋginaig le nane afu ndek sakinaig: Kuga. Nu taŋgo didik farmba wam ŋaigonu tumniŋgit tuku ŋginaig.
12 E havia grande murmuração entre a multidão a respeito dele. Diziam alguns: Ele é bom. E outros diziam: Não, antes engana o povo.
13 Nane Zu gabat tuku kuru-kuruka pasa te-mayokmba sa ndakinaig.
13 Todavia ninguém falava dele abertamente, por medo dos judeus.
14 Pagumba nye ta ait keŋmba kina le Yesus nu kusem wande suŋgo sinam kumba pasa kuklimba tumniŋmba minna.
14 Mas, no meio da festa subiu Jesus ao templo, e ensinava.
15 Minna le Zu gabat afu nu tuku pasa isnaig sulumba nane pirerek purka sakinaig: i ... Nu ndaŋmba kila ta tina. Nu skul suŋgo mbolŋge minyo ndakina ŋga sakinaig.
15 E os judeus maravilhavam-se, dizendo: Como sabe este letras, não as tendo aprendido?
16 Taŋakinaig le nu ndek lafumba saniŋgina: Pasa tumtiŋget te yiŋe wamdusmbi kuga. Kuateŋge ye kukulyina le ye nu tuku wamdus tane satiŋget.
16 Jesus lhes respondeu, e disse: A minha doutrina não é minha, mas daquele que me enviou.
17 Ande nu Kuate tuku nzali dubiwam iduste ta ye yiŋe wamdusmbi ko Kuate tuku wamdusmbi pasa tumtiŋget te nu kila palmbim kumuŋ.
17 Se alguém quiser fazer a vontade dele, pela mesma doutrina conhecerá se ela é de Deus, ou se eu falo de mim mesmo.
18 Ande nu nuŋe wamdusmbi pasa kuklite ta nu nuŋe nyu mbol kuwa ŋga pasa kuklite. Ande nu nuŋe suŋgo tuku nyu mbol kuwa ŋga pasa kuklite ta nu tugusek. Nu yabri kugatok.
18 Quem fala de si mesmo busca a sua própria glória; mas o que busca a glória daquele que o enviou, esse é verdadeiro, e não há nele injustiça.
19 Moses nu tukul pasa tiŋgina. Ata. Tane tukul ta dubikade e? Tane ye baleyam tuku ndin sotade ŋga saniŋgina.
19 Não vos deu Moisés a lei? e nenhum de vós observa a lei. Por que procurais matar-me?
20 Taŋakina le nane nu lafumba sanaig: A ... ne bukla ŋak ŋginŋgankate. Ima ne balenam sakate ŋginaig le
20 A multidão respondeu, e disse: Tens demônio; quem procura matar-te?
21 nu nane saniŋgina: Ye maŋau ande ken le tane wamdus piti tinaig.
21 Respondeu Jesus, e disse-lhes: Fiz uma só obra, e todos vos maravilhais.
22 Kiŋo tuku ŋgaro pikam tuku maŋau Mosesŋge sine siŋgina. Moses pro ndana le siŋgine mbuŋŋge maŋau ta tugu pilnaig. Moses ait satiŋgina ta kusem ait mbolŋge ait kumuŋgate ta tane kusem mbolŋge kiŋo tuku ŋgaro pikig.
22 Pelo motivo de que Moisés vos deu a circuncisão (não que fosse de Moisés, mas dos pais), no sábado circuncidais um homem.
23 Tane Moses tuku tukul luka ndawam tuku ŋga kusem ait mbolŋge mata kiŋo tuku ŋgaro pikig. Ndaŋam saka tane ye kusem ait mbolŋge taŋgo ande tuku ŋgarosu wakeiwen le ye tuku gubra pilig.
23 Se o homem recebe a circuncisão no sábado, para que a lei de Moisés não seja quebrantada, indignais-vos contra mim, porque no sábado curei de todo um homem?
24 Tane ammbi ndo taŋgo pile ndaŋgap. Taŋgo tuku tugu kaŋgermba pileŋgap ŋgina.
24 Não julgueis segundo a aparência, mas julgai segundo a reta justiça.
25 Kile Yerusalem mbal afu sakinaig: Taŋgo balewam sakade ta noten.
25 Então alguns dos de Jerusalém diziam: Não é este o que procuram matar?
26 Nu kilimŋge pasa saka minit le gabat kame nu peu ndade? Nu siŋka Kuateŋge madina ta gabat mbal kila pilnaig inde ŋginaig le
26 E ei-lo aí está falando abertamente, e nada lhe dizem. Porventura sabem verdadeiramente os príncipes que de fato este é o Cristo?
27 nane afu sakinaig: Taŋgo te tuku tumbraŋ tuguk sine kila. Kristus prowa le nu aniŋge prote ta sine gilai minamŋgig ŋga sakinaig.
27 Todavia bem sabemos de onde este é; mas, quando vier o Cristo, ninguém saberá de onde ele é.
28 Yesus nu ndek kusem wande suŋgo sinamŋge pasa kuklimba sakina: Tane ye tuku tumbraŋ tuguk ye turmba kila ŋga idusde e? Ye yiŋe wamdusmbi pro ndawen. Kuate nu ye kukulyina ta nu tugusek. Tane nu gilai.
28 Clamava, pois, Jesus no templo, ensinando, e dizendo: Vós conheceis-me, e sabeis de onde sou; e eu não vim de mim mesmo, mas aquele que me enviou é verdadeiro, o qual vós não conheceis.
29 Ye nu tugumŋge prowen tukunu ye nu kila minet. Nuŋge ye kukulyina ŋgina.
29 Mas eu conheço-o, porque dele sou e ele me enviou.
30 Taŋaka sakina le nane ndek nu biye tiwam tuku ta biye ti ndanaig. Nu kumam tuku ait kile. Nane puram kumuŋ kuga.
30 Procuravam, pois, prendê-lo, mas ninguém lançou mão dele, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Taŋgo pino gudommba nu tuku son ŋginaig sulumba sakinaig: Ande prowam tuku sakinaig ta not. Taŋgo wam ke likate te liwam kumuŋ kuga. Nu Kristus ŋginaig.
31 E muitos da multidão creram nele, e diziam: Quando o Cristo vier, fará ainda mais sinais do que os que este tem feito?
32 Taŋgo pino nane taŋamba sisu-sasuka sakinaig le Farisi mbal isnaig sulumba nane pris gabat mbal ndoŋ kusem wande tuku polis afu kukulniŋginaig le Yesus biye tiwam kinaig le
32 Os fariseus ouviram que a multidão murmurava dele estas coisas; e os fariseus e os principais dos sacerdotes mandaram servidores para o prenderem.
33 nu ndek sakina: Ye ait fagnu tane ndoŋ mini sulumba ye maŋ luka Kuate nu ye kukulyina ta nu tugum kaŋgit.
33 Disse-lhes, pois, Jesus: Ainda um pouco de tempo estou convosco, e depois vou para aquele que me enviou.
34 Tane ye sotap ta ye kaŋgerye nda. Ye ka minamŋgit ma ta tane ye tugum prowam kumuŋ kuga ŋgina le
34 Vós me buscareis, e não me achareis; e onde eu estou, vós não podeis vir.
35 Zu mbal nane ndek naŋgine naŋgine sakinaig: Nu animbi kuwa le sine nu sota kaŋgere nda. Nu kasomok ma mbol kumba Zu mbal afu Grik ŋgamukŋge minig nane ndoŋ minmba Grik mbal pasa kuklimba tumniŋgam sakate e?
35 Disseram, pois, os judeus uns para os outros: Para onde irá este, que o não acharemos? Irá porventura para os dispersos entre os gregos, e ensinará os gregos?
36 Nu ndaŋam teŋenmba sakate: Tane ye sotap ta ye kaŋgerye nda. Ye ka ma minamŋgit ta tane ye tugum prowam kumuŋ kuga ŋgate. Pasa tugunu te ndaŋmba tuku ŋginaig.
36 Que palavra é esta que disse: Buscar-me-eis, e não me achareis; e: Aonde eu estou vós não podeis ir?
37 Pagumba nye ta tukulam tuku ait suŋgo mbolŋge Yesus nu tiŋga wi kueŋka sakina: Ima nu kule parawa kande ye tugum promba kule tumba nyuwa.
37 E no último dia, o grande dia da festa, Jesus pôs-se em pé, e clamou, dizendo: Se alguém tem sede, venha a mim, e beba.
38 Ima nu ye kumuŋ ŋga ye tuku saŋgri tomba tiŋgate ta Kuate tuku pasa sakate taŋamba kule abo ŋak nu tuku ŋgamuŋgal sinamŋge bulbulmba minmba minamŋgat ŋgina.
38 Quem crê em mim, como diz a Escritura, rios de água viva correrão do seu ventre.
39 Yesus nu taŋamba sakina ta nu Tukul Guwa tuku sakina. Nane nu tuku son ŋginaig mbal Tukul Guwa tam tuku minnaig. Sakina ait mbolŋge Yesus nu saŋgri kilŋa suŋgo nda tina tukunu Tukul Guwa nu nde ndakina.
39 E isto disse ele do Espírito que haviam de receber os que nele cressem; porque o Espírito Santo ainda não fora dado, por ainda Jesus não ter sido glorificado.
40 Nane pasa ta isnaig sulumba afu sakinaig: Tuan taŋgo ande prowam tuku sakinaig ta not ŋginaig le
40 Então muitos da multidão, ouvindo esta palavra, diziam: Verdadeiramente este é o Profeta.
41 afu ndek sakinaig: Nu Kuateŋge madina taŋgo ŋginaig. Taŋakinaig le nane afu ndek sakinaig: Kuga. Kristus nu Galileaŋge prowe nda.
41 Outros diziam: Este é o Cristo; mas diziam outros: Vem, pois, o Cristo da Galiléia?
42 Nu David tuku ndare mbolŋge nu minna tuku ma Betlehemŋge prowamŋgat. Kuate tuku pasa taŋakate ŋginaig.
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi, e de Belém, da aldeia de onde era Davi?
43 Taŋamba nane wamdus pur yimyam kinaig sulumba
43 Assim entre o povo havia dissensão por causa dele.
44 afu nu biye tiwam tuku ta biye ti ndanaig.
44 E alguns deles queriam prendê-lo, mas ninguém lançou mão dele.
45 Polis mbal luka Farisi le pris gabat tugum pronaig le sakinaig: Ndaŋam tane nu tumba pro ndawaig ŋginaig le
45 E os servidores foram ter com os principais dos sacerdotes e fariseus; e eles lhes perguntaram: Por que não o trouxestes?
46 polis mbal lafumba saniŋginaig: Nu tuku pasa saŋgrinu. Sine taŋaŋ taŋgo ande pasa saŋgrinu sakina le ise ndakigeŋ ŋginaig.
46 Responderam os servidores: Nunca homem algum falou assim como este homem.
47 Taŋakinaig le Farisi mbal ndek nane saniŋginaig: A ... nu tane yabritiŋgat le tane mata nu tuku son ŋgaig e?
47 Responderam-lhes, pois, os fariseus: Também vós fostes enganados?
48 Sine Farisi ko gabat ande nu tuku son ŋgate le kaŋger ndade tae.
48 Creu nele porventura algum dos principais ou dos fariseus?
49 Ake mbal nane nu tuku son ŋgade ta nane tukul pasa gilai. Nane ma ŋayo mbol kambim tuku minig ŋga sakinaig.
49 Mas esta multidão, que não sabe a lei, é maldita.
50 Kile nane tuku ande Nikodemus nu o buk furir Yesus tugum prona ta nuŋge tiŋga sakina:
50 Nicodemos, que era um deles (o que de noite fora ter com Jesus), disse-lhes:
51 Sine siŋgine tukul dubimba taŋgo ake pitaiwam kumuŋ kuga. Nu tuku pasa ismba nu tuku maŋau kaŋgermba ndo lafunu tambim kumuŋ ŋgina le
51 Porventura condena a nossa lei um homem sem primeiro o ouvir e ter conhecimento do que faz?
52 nane ndek nu sanaig: Ne mata Galileanu yamban taŋgo kande. Ne kuyar pasa bur mayewa sulumba kila pale. Galileaŋge tuan taŋgo ande prowe nda ŋga sanaig.
52 Responderam eles, e disseram-lhe: És tu também da Galiléia? Examina, e verás que da Galiléia nenhum profeta surgiu.
53 Taŋamba nane ŋakmba sili-silimba naŋgine wande mbol kine likinaig.
53 E cada um foi para sua casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.