1 Samuel 17

KUATE TUKU PASA (SSD) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Mara ande Filistia mbal nane kame tuku kuaneka pro Yuda kilke suŋgo Soko tumbraŋŋge maŋgurkinaig. Maŋgurkinaig sulumba nane ka Efes-Damimŋge tumbraŋ ulnaig. Efes-Damim ta Soko tumbraŋ Aseka tumbraŋ ŋgamu-ŋgamuŋge minna.
1 Os filisteus reuniram as suas tropas para a guerra em Socó, que fica em Judá. Eles acamparam entre Socó e Azeca, em Efes-Damim.
2 Nane taŋge minnaig le Saul nu Israel tuku kame taŋgo kile-maŋgurka kilmba ka kame tuku kuaneka Ela ma gutoŋŋge tumbraŋ ulnaig.
2 Saul e os homens de Israel se reuniram e acamparam no vale de Elá, e ali ordenaram a batalha contra os filisteus.
3 Filistia mbal nane tabe inumŋge tiŋginaig le Israel mbal nane tabe inumŋge tiŋginaig. Ma gutoŋ ta ŋgamuŋge.
3 Os filisteus estavam num monte e os israelitas estavam no outro monte, ficando o vale no meio deles.
4 Kile kame gabat ande nyunu Goliat nu Filistia mbal tuku nyu tumba kilim ka nane Israel mbal kame tuku wikina. Goliat nu Gatnu. Nu kuen ŋayo mita keŋmba taŋaŋ.
4 Então do arraial dos filisteus saiu um guerreiro chamado Golias. Ele era da cidade de Gate e tinha quase três metros de altura.
5 Nu hat kareŋnu kaikina ta ainmbi wakeiwanu. Ŋgarosu soŋgam tuku agaŋ silikina ta mata ainmbi wakeiwanu ta pitinu 50 kilo taŋaŋ.
5 Trazia na cabeça um capacete de bronze e vestia uma couraça de escamas de bronze, que pesava uns sessenta quilos.
6 Nu kupe soŋgina agaŋ ta mbanduwaŋ mirena ta mata ainmbi ndo wakeikanu.
6 Trazia caneleiras de bronze nas pernas e um dardo de bronze sobre os ombros.
7 Nu tuku sibugi ta suŋgokanu piti ŋayo. Agonu ainmbi wakeiwanu ta pitinu 7 kilo taŋaŋ. Kame taŋgo andeŋge Goliat tuku kandim nuŋe kuramba Goliat tumailamŋge tiŋgina.
7 A haste da sua lança era como o eixo do tecelão, e a ponta da sua lança era de ferro e pesava mais de sete quilos. E diante dele ia o escudeiro.
8 Kile Goliat nu tiŋga Israel kame kuasmbi ta wi kueŋka saniŋgina: Tane ndaŋam kame tuku kuaneka tiŋga minig e? Ye Filistianu. Tane ŋakmba Saul tuku piro taŋgo kame. Taŋgine taŋgo ande madiwap le pro ye ndoŋ kame buwa o.
8 Golias parou e gritou para as tropas de Israel: — Para que vocês saíram para formar a linha de batalha? Não sou eu filisteu, e vocês, servos de Saul? Escolham entre vocês um homem que venha lutar comigo.
9 Nu ye te-ibeŋyumba baleyuwa ta sine ŋakmba tane tuku piro taŋgo minamŋgig. Ko yeŋge nu te-ibeŋmba balewi ta tane ŋakmba sine tuku piro taŋgo minamŋgaig ŋga wikina.
9 Se ele puder lutar comigo e me matar, seremos servos de vocês. Mas, se eu o vencer e o matar, vocês serão nossos servos e nos servirão.
10 Taŋakina sulumba nu maŋ lato maim maim pasa ande saniŋgina sulumba sakina: Tane Israel kame kuasmbi o. Taŋgine kame taŋgo ande madiwap le sile nu ndoŋ kame bupe o ŋgina le
10 E o filisteu continuou: — Hoje eu desafio as tropas de Israel. Deem-me um homem, para que lute comigo.
11 Saul nu nuŋe kame kuasmbi ndoŋ pasa ta ismba kuru kuru ŋayomba wamdus fulilka minnaig.
11 Quando Saul e todo o Israel ouviram estas palavras do filisteu, ficaram assustados e com muito medo.
12 David mam nuŋe Yesi nu Betlehemnu taŋgo. Nu Efrat kumamŋge Yuda ma tugu mbolŋge minna. Yesi nu kiŋo kame 8 ŋak. Saul nu gabat suŋgo minna ta Yesi nu buk saibo pile mayena.
12 Davi era filho daquele efrateu de Belém de Judá cujo nome era Jessé e que tinha oito filhos. Nos dias de Saul, Jessé já era bastante idoso entre os homens.
13 Nu tuku kiŋo kame keŋmba ta nane Saul ndoŋ kame mbolŋge minnaig. Kiŋo mulum ta nyunu Eliab. Nu dubiknu ta nyunu Abinadab. Kiŋo keŋnu ta nyunu Sama.
13 Os três filhos mais velhos de Jessé tinham ido com Saul para a guerra. Esses três, que tinham ido para a guerra, se chamavam Eliabe, que era o primogênito; Abinadabe, que era o segundo; e Samá, que era o terceiro.
14 David nu kiŋo ŋgrimbik. Nu tuku aba kat nuŋe keŋ ta ndo Saul ndoŋ kame mbolŋge minnaig.
14 Davi era o mais moço; só os três mais velhos seguiram Saul.
15 David nu ait afu Saul tugumŋge piroka minanu. Ait afu nu Saul kusremba ka Betlehemŋge mam nuŋe tuku sipsip kulatka minanu.
15 Davi, porém, ia a Saul e voltava, para apascentar as ovelhas de seu pai, em Belém.
16 Filistia taŋgo ta maratukuk furiram mindek ait 40 nu pro ma kilimŋge tiŋga kame tuku wika minmba minna.
16 O filisteu vinha de manhã e de tarde, apresentando-se durante quarenta dias.
17 Taŋamba minna le mara ande Yesi nu kiŋo nuŋe David kukulmba sana: Ne braiŋ tiŋga wit pasokanu soŋ ŋak te tumba bret 10 te turmba kilmba aba kat naŋe kame mbolŋge minig ta sota kaye.
17 Jessé disse a Davi, seu filho: — Peço que você leve para os seus irmãos uma medida deste trigo tostado e estes dez pães. Corra e leve isso para os seus irmãos, no acampamento.
18 Ne sis 10 te turmba kilmba ka naŋgine kame gabat suŋgo ta tawe sulumba aba kat naŋe kaŋgerka. Nane mine mayewaig kande nane tuku mindesil ande tumba luka prowa le nane mage minig ta ye kila palmbimŋgit.
18 Porém estes dez queijos, leve-os para o comandante de mil. Veja como os seus irmãos estão passando e traga uma prova de que estão bem.
19 Aba kat naŋe, Saul, kame kuasmbi ŋakmba nane Ela ma gutoŋ taŋge Filistia mbal ndoŋ kame bumba minig ŋga David sana.
19 Saul, eles e todos os homens de Israel estão no vale de Elá, lutando contra os filisteus.
20 Kinymba mafena le maratukuk tiŋga David nu sipsip kilmba taŋgo andeŋge kulatkuwa ŋga samba nu mam nuŋeŋge kukulna ta dubimba nyamagaŋ kilmba kina. Kina ka Israel kuasmbi kame tuku ŋgumbeyumba kine ilemba minnaig le kile-siglikina.
20 No dia seguinte, Davi se levantou de madrugada, deixou as ovelhas com um guarda, carregou o que havia sido preparado e partiu, como Jessé lhe havia ordenado. Chegou ao acampamento quando as tropas estavam saindo para colocar-se em ordem de combate e, aos gritos, chamavam para a batalha.
21 Nane Israel mbal inumŋge Filistia mbal inumŋge kame tuku muŋgu titika minnaig.
21 Os israelitas e filisteus se puseram em ordem, fileira contra fileira.
22 Minnaig le David ndek nuŋe agaŋ ndende ta kulat taŋgo tugum taŋge kusreka nu pinderka kame kuasmbi ta tugum kumba aba kat nuŋe kaŋgerka tane mage minig e ŋga kusnaniŋgina.
22 Davi deixou o que havia trazido aos cuidados do guarda da bagagem e correu para a batalha. Quando chegou lá, perguntou a seus irmãos se estavam bem.
23 David nu aba kat nuŋe ndoŋ pasatumba minna le Filistia kame gabat Gatnu taŋgo Goliat nu maŋ kilim ka mayok taŋge tiŋgumba wi kueŋka pasa mara mindek sakina taŋamba maŋ sakina le David nu isna.
23 Enquanto Davi ainda falava com eles, eis que vinha subindo do exército dos filisteus o guerreiro, cujo nome era Golias, o filisteu de Gate. E falou as mesmas coisas que havia falado anteriormente. E Davi escutou.
24 Nane Israel kame kuasmbi taŋgo ta kaŋgermba kuru kuru mayemba kua kinaig sulumba
24 Todos os israelitas, vendo aquele homem, fugiam dele, com muito medo.
25 naŋgine naŋgine sakinaig: Ai si. Taŋgo si maŋ pro sine maim maim pasa siŋmba kame tuku wika minit. Taŋgo ima nu taŋgo si balewa le kumwa ta nu Saulŋge ndametiŋ suŋgokanu tumba kulim nuŋe turmba tambimŋgat. Taŋgo ta tuku tugu mata nane takis yaika kile nda ŋga saka minnaig.
25 E diziam uns aos outros: — Vocês viram aquele homem? Ele veio para afrontar Israel. O rei dará muitas riquezas para quem matar aquele homem. Também lhe dará a filha em casamento, e à casa de seu pai isentará de impostos em Israel.
26 Taŋamba saka minnaig le David nu nane afu nu tugumŋge minnaig ta kusnaniŋgina: i ... Filistia taŋgo ŋgaro nda pikanu si nu Kuate abo tugu ŋak nu tuku kame kuasmbi maim maim pasa niŋgit. Taŋgo inumŋge Filistia taŋgo si balewa le sine kiko patikate ta kugawa ta Saulŋge ndaŋamŋgat e ŋga kusnaniŋgina le
26 Então Davi perguntou aos homens que estavam perto dele: — O que será dado ao homem que matar esse filisteu e livrar Israel de tal afronta? Quem é esse filisteu incircunciso para afrontar os exércitos do Deus vivo?
27 nane nu sanaig: Taŋgo ima nu Filistia taŋgo ta balewa ta nu taŋamba taŋamba kamŋgat ŋginaig.
27 E o povo lhe repetiu as mesmas palavras, dizendo: — É isso que será dado ao homem que o matar.
28 David nu nane ndoŋ pasata minna le aba nuŋe suŋgo Eliab nu kaŋgerna sulumba ka David sawe lika sana: Ne ndaŋam saka pro te taŋge minit? Ne tuku sipsip ma baknu mbolŋge imaŋge kulatkate? Ye kila. Ne maim maim taŋgo. Ne tuku maŋau ta mayenu kuga. Ne ake kame bube le kaŋgeram saka te ta prowat ŋga sawe likina.
28 Eliabe, o irmão mais velho, ouviu Davi falando com aqueles homens. Ele ficou irado com Davi e disse: — Por que você veio para cá? E com quem você deixou aquelas poucas ovelhas no deserto? Sei que você é presunçoso e mau. Você veio aqui só para ver a batalha.
29 Taŋakina le David ndek aba nuŋe sana: Ne ndaŋam ye saye likate. Ye ake kusnaŋgit ŋga sakina sulumba
29 Davi respondeu: — O que foi que eu fiz agora? Apenas fiz uma pergunta.
30 nu aba nuŋe ŋgumnemba maŋ taŋgo ande kusnana le taŋgo taŋge maŋ pasa ndui ta ndo David kubeu tuna.
30 Então Davi se desviou dele na direção de outro e fez a mesma pergunta. E o povo lhe deu a mesma resposta de antes.
31 Kile taŋgo afu nane David pasatina ta ismba ka Saul kubeu tunaig le nu ndek nane afu kukulniŋmba saniŋgina: Kape ka David tumba prowap ŋgina le nane kinaig ka David tumba pronaig.
31 Alguns homens que tinham ouvido as palavras de Davi foram anunciá-las a Saul, que mandou chamar Davi.
32 Nane David tumba pronaig le nu ndek Saul sana: O gabat suŋgo, tane Filistia taŋgo si tuku wamdus fulil ndakap. Ye ne tuku piro taŋgo minet. Yeŋge ka nu ndoŋ kame buwamŋgit ŋgina le
32 Davi disse a Saul: — Que ninguém desanime por causa dele. Este seu servo irá e lutará contra esse filisteu.
33 Saul nu sana: A ... ne kumuŋ kuga. Ne ndaŋam Filistia taŋgo si ndoŋ kame buwam sakate? Ne saŋgrinu kuga. Nu si kame gabat ŋga sana.
33 Porém Saul disse a Davi: — Você não poderá ir contra esse filisteu para lutar contra ele. Você ainda é jovem, e ele é guerreiro desde a sua mocidade.
34 Taŋakina le David ndek nu sana: O gabat suŋgo, ye yiŋe mam tuku sipsip kulatket tuku. Laionŋge beaŋge sipsip fatnu ande nzoŋga tumba kinit ta
34 Davi respondeu: — Este seu servo apascentava as ovelhas do pai. Quando vinha um leão ou um urso e levava um cordeiro do rebanho,
35 ye nu yokermba sipsip fat ta yaiwet tuku. Taŋawet le nu ye makeyam bafute le ye nu tuku ŋinfok biymba balewet.
35 eu saía atrás dele, batia nele e livrava o cordeiro da sua boca. Se ele se levantava contra mim, eu o agarrava pela barba e o golpeava até matá-lo.
36 Ye buk laion bea bale faren. Taŋamba ndo kile Filistia taŋgo ŋgaro nda pikanu si Kuate abo tugu ŋak nu tuku kame kuasmbi maim maim pasa niŋgit ta mata balewamŋgit.
36 Este seu servo matou tanto o leão como o urso. Este filisteu incircunciso será como um deles, porque afrontou os exércitos do Deus vivo.
37 Suŋgoŋge ye sinzaŋyina le laionŋge beaŋge ye bale ndayinaig. Nuŋge ye maŋ sinzaŋyuwa le Filistia taŋgo siŋge ye baleye nda ŋgina. Taŋakina le Saul nu sana: Ta maye. Ne kaye. Suŋgo nu ne ndoŋ minamŋgat ŋgina.
37 E Davi continuou: — O Então Saul disse a Davi: — Vá, e que o
38 Taŋakina sulumba Saul nu nuŋe kame agaŋ ndende ta kilmba David silik-tuna sulumba hat kareŋnu ainmbi wakeiwanu ta tumba David tuku gabat kaina.
38 Saul vestiu Davi com a sua própria armadura, pôs um capacete de bronze na cabeça dele, e o vestiu com uma couraça.
39 Kaina le David nu Saul tuku kame bagi ta tina sulumba like tumna ta nu agaŋ taŋaŋ buk sili ndakina tukunu nu like fugumba Saul sana: Ye agaŋ ndende te ŋak like fuguwet. Ye agaŋ ndende te sili gilai ŋgina sulumba agaŋ ndende ta paske likina.
39 Davi cingiu a espada sobre a armadura e tentou andar, pois jamais a havia usado. Então Davi disse a Saul: — Não posso andar com isto, porque nunca o usei. E Davi tirou aquilo de sobre si.
40 Taŋamba nu nuŋe sipsip kulatkanu ndumndum ta tina sulumba kumba ka kule skur taŋge ndame foŋfoŋ gubo gubok 5 kilmba pale fat sigrikina. Sigrikina sulumba nuŋe sikpir ta tumba biyam biyam Goliat tugum kina le
40 Pegou o seu cajado na mão, escolheu cinco pedras lisas do ribeiro, e as pôs no alforje de pastor, que trazia consigo. E, com a sua funda na mão, foi na direção do filisteu.
41 Filistia taŋgo ta David kaŋgermba gitmba nu sota ilna. Nu tuku kandim kurawanu taŋgo ta amboŋgina le Goliat nu ŋgumnem dubina.
41 O filisteu também vinha caminhando e se aproximava de Davi, tendo à frente dele o seu escudeiro.
42 Taŋamba nu David kaŋger tina ta David nu mbanzonu maditaknu tukunu taŋgo ta kame buwam kumuŋ kuga ŋga nu talana.
42 O filisteu olhou e, vendo Davi, o desprezou, porque era apenas um moço ruivo e de boa aparência.
43 Talana sulumba nu David kusnana: Ye ne tuku age le ne ye katyam saka ndumndum tumba ilit e ŋga David kusnana sulumba nuŋe mbara nyu mbolŋge David taprana sulumba
43 O filisteu disse a Davi: — Será que eu sou um cachorro, para que você venha contra mim com pedaços de pau? E, pelos seus deuses, o filisteu amaldiçoou Davi.
44 sana: Ne yale le ye ne baleni sulumba ŋgarosu naŋe tumba sar umaŋ agaŋmor ŋguikok niŋgi le nyamŋgaig ŋgina.
44 E disse mais a Davi: — Venha aqui, que eu darei a sua carne às aves dos céus e aos animais do campo.
45 Taŋakina le David ndek miŋge lafumba sana: Ne naŋe kame bagi, mbanduwaŋ, kandim agaŋ ndende ta kilmba ye ndoŋ kame buwam prote ta ye Israel kame kuasmbi tuku Mbara Saŋgri Ŋayo ne nu maim maim te-tuwit Mbara Suŋgo ta nu tuku nyu mbolŋge ne ndoŋ kame buwam prowet.
45 Davi, porém, disse ao filisteu: — Você vem contra mim com espada, com lança e com escudo. Eu, porém, vou contra você em nome do
46 Ki ait te mbolŋge Suŋgoŋge ne tumba ye wai mbolŋge pilwa le yeŋge ne baleni sulumba ŋinfok naŋe kat puramŋgit. Taŋawi sulumba ye tane Filistia kame mbal tuku ŋgarosu taŋgine kilmba sar umaŋ agaŋmor ŋguikok niŋgi le nyuwaig le sine Israel mbal tuku Mbara sine ndoŋ minit ta kilke ŋakmba nane katesewamŋgaig.
46 Hoje mesmo o Senhor entregará você nas minhas mãos. Eu o matarei, cortarei a sua cabeça e hoje mesmo darei os cadáveres do arraial dos filisteus às aves dos céus e às feras da terra. E toda a terra saberá que há Deus em Israel.
47 Suŋgo nu kame bagimbi mbanduwaŋmbi nuŋe mbal muskil kile-tidiŋge ndaniŋgit tuku ta maŋgur suŋgo te nane katesewamŋgaig. Nu nuŋe saŋgri tambi ndo kame bumba tane ŋakmba kilmba sine wai mbolŋge patinuŋgat ŋga Goliat sana.
47 Toda esta multidão saberá que o Senhor salva, não com espada, nem com lança. Porque do Senhor é a guerra, e ele entregará todos vocês nas nossas mãos.
48 Taŋamba sana le Goliat ndek dirka David tugum ilna le David nu pitik ndo pinderka Filistia taŋgo ta tugum kina sulumba
48 E aconteceu que, quando o filisteu se levantou e começou a se aproximar de Davi, este se apressou e, deixando as suas fileiras, correu de encontro ao filisteu.
49 nuŋe pale fat sinam ta wai sirmba ndame ande tumba nuŋe sikpir ta mbolŋge pilna sulumba kuilkuilŋga saŋgrimba bukŋgina le ndame taŋge ka Filistia taŋgo ta tuku tumail pasinu kat fetka sinam kina le nu ndeka kummba truk kina.
49 Davi meteu a mão no alforje, tirou dali uma pedra e, com a sua funda, a atirou contra o filisteu, atingindo-o na testa. A pedra se encravou na testa, e ele caiu com o rosto no chão.
50 David nu kame bagi kugatok ta nu nuŋe sikpir le ndame tambi ndo Goliat balena sulumba
50 Assim Davi derrotou o filisteu, com uma funda e com uma pedra. Ele o derrubou e o matou. Não havia nenhuma espada na mão de Davi.
51 pinderka ka nu tugum taŋge tiŋga Goliat nu nuŋe kame bagi ta gomba tumba ŋinfoknu kat purna le kumna.
51 Por isso, Davi correu e, lançando-se sobre o filisteu, pegou a espada dele, tirou-a da bainha e o matou, cortando com ela a cabeça dele. Quando os filisteus viram que o seu herói estava morto, fugiram.
52 Kua ka kinaig le Israel Yuda kame mbalŋge nane Filistia mbal ta wika raumba kogroŋka bale farmba kinaig. Nane Saraim kambim tuku ndin ta dubimba kinaig ka ka Gat tumbraŋ Ekron tumbraŋ fonde malaŋga tugum taŋge kusrekinaig.
52 Então os homens de Israel e Judá se levantaram, deram um grito e perseguiram os filisteus até Gate e até os portões de Ecrom. E os filisteus caíram feridos pelo caminho, de Saaraim até Gate e até Ecrom.
53 Kusrekinaig sulumba luka pro Filistia kame kuasmbi tuku agaŋ ndende kusreka kua kinaig ta nane kumba agaŋ ndende ta ŋakmba yomba kilmba kinaig.
53 Então os filhos de Israel voltaram da perseguição aos filisteus e saquearam os acampamentos deles.
54 Kilmba kinaig le David ndek Goliat tuku gabat ŋinfok kat purmba tumba Yerusalem kina sulumba Goliat tuku kame agaŋ ndende ta kilmba ka David nuŋe baibai sinam taŋge patikina le minnaig.
54 Davi pegou a cabeça do filisteu e a levou para Jerusalém. Porém as armas dele Davi colocou em sua própria tenda.
55 David nu Filistia taŋgo ta tuku kame kina le Saul nu kame gabat Abner kusnana: Kiŋo mo si ima tuku kiŋo ŋgina le Abner ndek nu sana: O gabat suŋgo, sonndo son nu ima tuku kiŋo ta ye gilai ŋgina.
55 Quando Saul viu Davi saindo para encontrar-se com o filisteu, perguntou a Abner, o comandante do exército: — Abner, aquele jovem é filho de quem? Abner respondeu: — Juro pela sua vida, ó rei, que não sei.
56 Taŋakina le gabat suŋgo Saulŋge nu sana: Ne kaye ka katesewa ŋgina.
56 E o rei disse: — Então pergunte de quem esse jovem é filho.
57 David nu Goliat tuku gabat biyam biyam prona le Abner ndek nu tumba Saul sota kinaik ka nu tugum pronaik.
57 Quando Davi voltou, depois de matar o filisteu, Abner o tomou e o levou à presença de Saul. Davi ainda trazia na mão a cabeça do filisteu.
58 Pronaik le nu ndek David kusnana: Kiŋo mo, ne ima tuku kiŋo ŋgina le nu ndek lafumba sana: Ye piro taŋgo naŋe Yesi tuku kiŋo. Nu Betlehemnu ŋga Saul sana.
58 Então Saul lhe perguntou: — Meu jovem, de quem você é filho? Davi respondeu: — Sou filho de seu servo Jessé, o belemita.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Samuel 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.