Atos 6

Gadu Buku (SRMNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Nöö hën dee biibima u Masa Jesosi sai dë e, nöö hiniwan daka de ta hia nango möönmöön. Di gaan së u de bi dë Dju sëmbë, ma de dë tu pei. Biga hafu u de ta fan Giiki töngö, hafu u de ta fan wan oto töngö de kai Alamaiki. Nöö de tuu bi abi pooti mujëë söndö manu a de dendu.
1 Nati ana veya’amaim bai’ufununayah hai kou’ay busuruf ra’at. Naatu Jew sabuw iyab Greek tur hio yah so’ar himisir Jew sabuw iyab Hebrew tur hio higam hi’uwih. Anayabin veya ta’ita’imon hai faramamaim kwafukwafur baibin i hikukusairih.
2 Nöö hën de tuwalufu Tjabukama ko jei. Hën de kai dee biibima u Masa Jesosi tuu ko makandi u de fan. Nöö hën de ko.
2 Imih tur abarayah nah 12 hi’af bai’ufununayah sabuw etei’imak hiru’ay naatu hi’uwih hio, “Aki God ana tur anihamiy sabuw ana bituw ana itinin aki isai men igewasin.
3 Nöö u kë fuun suku sëbën sëmbë a unu dendu, fu de heepi u ku di soni dë. Dee lö sëmbë dë, de musu abi në a hii sëmbë taa de abi bunu fusutan, nöö de musu dë ku telu a di Akaa u Masa Gadu leiki. Dee lö pei sëmbë dë fuun tei buta e.
3 Isan imih taitu, wanawanamaim orot nah seven iyab kwa’i’itih i God Anunin iwansumih tema’am naatu not wairafih i kwanarubinih, saise aki iti bowabow i anitih sabuw hinakaifih.
4 Nöö u seei sa dë ku telu a di fuu wooko ta begi Masa Gadu ta konda di Buka u Masa Jesosi da sëmbë.”
4 Naatu aki baise ai veya tutufin etei yoyoban anitin naatu tur ana binan.”
5 Nöö fa dee Tjabukama fan dë, nöö dee oto biibima piki ku de. Nöö hën de go suku sëmbë. Nöö dee sëmbë de pii tei, wan u de de kai Sitefani. A dë wan sëmbë ta abi taanga biibi a Masa Gaangadu, nöö a dë ku telu a di Akaa leiki. Söseei de tei Filipi, ku Pokolu, ku Nikanou, ku Timon, ku Paamenasi, ku Nikolasi. Nöö Nikolasi bi dë wan sëmbë u di köndë de kai Antiokia. An dë Isaëli sëmbë, ma a ko ta biibi Masa Jesosi kuma de.
5 Tur Abarayah iti not hibai hititit isan kou’ay tutufin etei hiyasisir naatu Stephen hirubin, orot baitumatumayan naatu Anun Kakafiyin ana way, Philip, Prokorus, Nicanor, Timon, Parmenas auman hirubinih, naatu Nicolaus Antioch orot marasika dogoron hikitabir Jew hai kwafirenamaim run ma’am auman hirubin.
6 Nöö sö de pii dee sëbën womi dë tei, hën de tja de ko da dee Tjabukama. Hën dee Tjabukama buta maun a de liba hën de begi Masa Gadu da de te de kaba, buta de a di wooko.
6 Orot nah seven hibow hina tur abarayah nahimaim hitit isah hiyoyoban sawar naatu umah ta’ita’imon tafahimaim hiyara’aten.
7 Nöö di juu dë, di wöutu u Gadu ta paaja seei möönmöön. Dee biibima a Jelusalen ta ko möön hia seei, nöö wanlö hia begima piki di Buka tu ko dë a de dendu.
7 Naatu God ana tur tuw ra’at. Jerusalem wanawanan sabuw moumurih na’in hitumatum naatu bai’ufununayah hai kou’ay wanawanan hirun kou’ay ra’at, naatu firis oro’orot auman baitumatum hibai.
8 Nöö di sëmbë de kai Sitefani dë, a bi dë wan sëmbë Masa Gadu dë ku ën a wan apaiti fasi. Biga a ta dëën kaakiti seei, a ta du gaangaan soni, foombofoombo wan, sëmbë ta si.
8 Stephen God ana baigegewasin naatu ana fair gagamin maiyow itin, ina’inanen gagamih fokarih sabuw wanawanahimaim ma sinaf.
9 Ma nöö te wan pisi, hën wanlö sëmbë hopo ta fia ku ën. Dee lö sëmbë dë, de dë u wan Dju keiki de kai “Fiima.” Isaëli sëmbë de dë, ma fu wanlö oto köndë de kai Sileni ku Alekesania, nöö de bi kumutu a de köndë ko fika a Jelusalen dë. Nöö hën de ku wanlö oto Dju sëmbë u Silisia ku Asia tuwë gogo a wan së ta fia ku Sitefani.
9 Baise orot iyab Roufamen ana Kou’ay barane himisir Stephen bairi higam. (Roufamen Kou’ay bar i wabih). Nati i Jew sabuw Sairini’ine naatu Alexandria’ane hinan, na’atube Jew afa Silisia naatu Asia wanawanahine hina.
10 Ma di Akaa u Masa Gadu da Sitefani köni tefa dee sëmbë an sa wini ën a di fia.
10 Baise God Anunin Stephen baibais itin ukwarin rerekab tur eo i men karam boro fanan hitiya’afut.
11 Nöö hën dee sëmbë kumutu dë, hën de go suku sëmbë saapi u de ko mindi soni da Sitefani taa a bi kosi Mosesi, di gaan sëmbë u de, ku Masa Gadu tuu. De seei jesi jei ën. Sö de taki.
11 Sabuw afa wa’iwa’iramaim hitubunih naatu awah hiore hitit hio, “Stephen, Moses isan naatu God isan baigigimen tur eo aki anonowar!”
12 Nöö hën de paaja di taki dë go a hii lanti te dou ku dee Gaan Womi ku dee Sabima u Wëti. Nöö di dee sëmbë jei sö, nöö hën hati u de boonu te na soni. Hën de kule go kisi Sitefani hai tja go a gaan kuutu.
12 Iti na’atube hio, sabuw, regaregah ai’in, naatu Ofafar bai’obaiyenayah yah hiora’ah, Stephen hibai hifatum hibai hina Kaniser nahimaim hitit.
13 Nöö hën de tja sëmbë ko fu de musu mindi soni dëën möön. Hën de ko taki taa: “Di sëmbë i si aki, a ta kosi di Gaan Keikiwosu u Masa Gadu kodo, tee dou ku dee wëti u Gadu tuu. An ta disa möönsö.
13 Sabuw afa baifufuwenayah hibow hina Stephen isan hifufuwen hio, “Iti orot i mar etei ata Bar Kakafiyin isan naatu Moses ana ofafar isan eo ibigigim.”
14 Biga a taa di womi de kai Jesosi u Nazalëti o ko booko di Keikiwosu fuu, nöö a o puu dee wëti fuu dee Gadu da Mosesi fuu musu libi ku de. Sö u seepi jei ën ku u seei jesi di a taki sö.” Sö dee mindisonima taki a di kuutu.
14 Naatu iban maiye iti na’atube eo aki anowar, “Jesu Nazareth mowan i boro iti bar kakafiyin nagurus nare naatu ata binanakwar Moses ya’abun rena tabaib boro nab nabotabir!”
15 Hën hii dee kuutuma bia luku Sitefani diin. Hën de si taa fesi fëën djei wan basia u Masa Gadu Köndë. ˻Sö a limbo tjika.˼
15 Iyabowat nati Kaniser ana kou’ay wanawanan hima Stephen hi’itin kweyakweyar, yumatan botabir tounamatar ana yumatabe matar hi’itin.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.