Mateus 26
Biibilya Nyēē Tiliil (SPYNT) vs AAI
1 Yu kēēwoong' ꞉Yēēsu kumwooy ng'aleechu tukul, kumwoochi rubiikyii kule,
1 Jesu bi’obaibiyih ufunamaim, ana bai’ufununayah isah eo,
2 “Kuu yoo ōnkētē, kāākung'ēt ꞉bēsyōōsyēk āyēēnku /kyaam *Saakweetaab Keeytaayeet, nto yooto +/mākiiyokooytoo anii, *Wēritaab Chii, /bokēēkwērtoochoo murtooywoontēēt.”
2 “Kwanaso’ob veya rou’ab ufunamaim Tar Nowaten ana hiyuw enan. Nati ana veya’amaim Orot Natun boro hinab rakit sabuw umahimaim hinayai hina’onaf.”
3 Kiiruruukyi keey ꞉mbo *kibkōrōs chēē wōōyēch ākoo booyikaab Yuutayeek kaytaab *kibkōrōs nyēē wōō nyēē /kikēēkuurēē Kayaafa.
3 Imaibo Firis ukwarih naatu regaregah ai’in etei firis gagamin Kaiafas ana baremaim hiru’ay.
4 Yooto kuchōb wōlēē makunamta Yēēsu /subokeebakach.
4 Naatu Jesu wa’iwa’iramaim fatumin bain asabunin isan hiyakitifuw.
5 Kimwooy kule, “‑Mookany keenam chiichi /kyoomē Saakweetaab Keeytaayeet, kuuyu imuuchē ꞉biiko kuyey wōōrōōryēēt.”
5 Baise hio, “Men hiyuw tanabowabow wanawananamaim, anayabin rakit boro tanaku’ub was hinagiy.”
6 Nto yu miitē ꞉Yēēsu Beetannyaa ām kaab Simōōni chiichoo kikiikunāmē *꞉makereenik,
6 Jesu na Bethany orot Simon biyan kokom ani’anin ana baremaim tit,
7 kuchō ꞉koorkēēt ake nyēē kiboontoonu mwaay nyēē kiboong'u nyēē anyiny nyēbo beesaan chēē chaang' miisin. Nto kumiitē ꞉Yēēsu kāmurēē keey yēē /kyoomiisyēē, chokuraang'tee ꞉koorkoonoo mētinyii mwaayaa.
7 mare ma bay eaa auman babin ta kibub kikimin kabay wabin alabaster imaim hikwak raiy ana baiyan gagamin hisuwai batabat bai na run Jesu aribun yan isuwai re.
8 Bērē kukas ꞉rubiikaab Yēēsu kuu nyoo, kung'woonchi ānkumwooy kule, “Ntēē sukunyarta ꞉koorkooni mwaay kuu nyi?
8 Ana bai’ufununayah hi’itin yah so’ar hio, “Iti sawar i yabin en asir esisinaf.
9 /Kātākyooltēē mwaayi beesaan chēē chaang' /ānkiikoochi bānoonik.”
9 Igewasin iti raiy ana baiyan tatayara’ah hitatubun kabay tatab, sabuw yababan wairafih tatitih.”
10 Kiinkēt ꞉Yēēsu kiyēē kimii kumwooyē ꞉icheek. Yooto, kumwoochi rubiikyii kule, “Ōmāchēē nee ꞉akweek koorkooni? Ntēē kāākuyēwoo anii ng'ālyoo nyēē karaam.
10 Baise Jesu so’ob abisa hio, imih iuwih eo, “Babin men yumatanamaim kwana’umih. Anayabin sawar gewasin maiyow ayu isau esisinaf.
11 Kookas, ōboontē keey ꞉akweek bānoonik ākookoy, nteenee mēēbērē ōboontē keey anii ākookoy.
11 Sabuw yababan wairafih boro mar etei bairi kwanama kwanibaisih, baise ayu i boro men mar etei bairi tanama’amih.
12 Yoo kāroong'tēē ꞉koorkoonoo mwaayi mēt, kāmiitē kuyēytoo /subokeemuya.
12 Iti babin ayu biyau raiy erabirab i ayu au morob isan eyayabuna.
13 !Kāāmwoowook, ‑/mākēēwuutyēē koorkooni ām kiyēē kaakuyey yoo /kyoomtooy lōkōōywēk chēē kāroomēch ām kōōrēēt tukul.”
13 Anababatun a tur ao’owen, tafaram wanawananamaim iti Tur Gewasin hinabibinan ana maramaim abisa gewasin iti babin sisinaf boro kik owe’owen na’atube auman hinabinan.”
14 Nto miitē yoo kung'eet ꞉Yuuta Iskaryoot nyoo ki akeenke ām rubiikaab Yēēsu taman āk āyēēng' ānkuwo wōlēē kimiitē ꞉mbo kibkōrōs chēē wōōyēch.
14 Imaibo bai’ufununayah nah 12 wanawanahimaim orot wabin Judas Iscariot tit in firis ukwarih biyah tit,
15 Kiwokuteebee bichoo kule, “Kiy nee ꞉nyēē ōkōōnoo yoo kāāchōbwook kēēlto onam chiichi?” /Kēēchāmchi *feetaanik sosom.
15 naatu ibatiyih, “Ayu Jesu anab kwa anabit boro abisa ayu kwanitu?” Naatu matanamaim kabay hibotait hiyab in 30 na’atube hiya’asair.
16 Nto kuchakee yooto kuwo taay kucheeng' ꞉Yuuta bārooyinto nyēē kachaamtee Yēēsu.
16 Nati ana veya’amaim Judas ef ana gewasin nuwet Jesu batih isan.
17 Nto yēē ki bēsyēētaab taayta nyēbo Saakweetaab mukaatiin chēē mākuutunootiin, kōōnookyi ꞉rubiik yēē kimii ꞉Yēēsu ankuteebee kule, “Ānō wōlēē imāchē keeyeyte /sikyaamee *Saakweetaab Keeytaayeet?”
17 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw veya wantoro’ot bubusuruf, Jesu ana bai’ufununayah hina hio, “Menamaim kukokok Tar Nowaten ana bay anabogaigiwas?”
18 Kuwālchi ꞉Yēēsu kule, “Boocheeng'aate chii ām kiriing' ānkōōmwoochi kule, ‘Kāmwooy ꞉Kāānēētiintēēt kule: Kaakuyit ꞉bēsyōōsyēkyuu. Kunyi, āmiitē āk rubiikyuu, chāā-āmēē Saakweetaab Keeytaayeet kōōng'uung'.’ ”
18 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem bar merar kwanatit orot iti ana tur kwana’owen kwanao, ‘Bai’obaiyenayan eo, ayu au veya i natit, akokok au bai’ufununayah bairi boro o abaremaim Tar nowaten ana hiyuw anaa aniyasisir.’”
19 Bokuyeyta ꞉rubiichoo saakwaanaa kuu wōloo kāmwooytoochinē ꞉Yēēsu.
19 Bai’ufununayah Jesu eobaimanih na’atube hisinaf, Tar Nowaten ana hiyuw hibogaigiwas.
20 Nto kumii kurātoorātē ꞉kōōrēēt, kōōbuur ng'wēny ꞉Yēēsu ākoo rubiikyii taman āk āyēēng' kwoomiis.
20 Naatu nati rabirab bai’ufununayah etei 12 Jesu bairi himare hibusuruf bay hiaa.
21 Kumii kwoomiisyē, kumwooy ꞉Yēēsu kule, “!Kāāmwoowook, mii ꞉akeenke ām akweek nyēē makuchaamtaa.”
21 Bay hiaa wanawananamaim Jesu eo, “Turobe a tur ao’owen, kwa wanawanamaim orot ta boro babau inao anamorob.”
22 Kung'woonchi ꞉rubiichoo ānkutoow ꞉ake tukul kuteeb kule, “Ara anii ōō, Mokoryoontēēt?”
22 Ana bai’ufununayah hai yababan ra’at, naatu ta’ita’imon hibusuruf Jesu hibabatiy hio, “Regah, nati i men ayu’umih?”
23 Kuwāl ꞉Yēēsu kule, “Nyoo kiilābloobtooy ꞉tukwaay mukaatiit terekyeet akeenke ꞉nyēē makuchaamtaa.
23 Jesu iyafutih eo, “Orot menatan ayu airi tew wanawanan ai rafiy anabubutu’ub, nati orot i boro ayu babau nao.
24 Makume *꞉Wēritaab Chii kuu yoo siraat. Nteenee mākung'woonchi sōō kule nee ꞉chiito nyoo makuchaamtaa! Kaykay nto /kimākēēsich chiichoo.”
24 Orot Natun i boro namorob Bukamaim hikirum hio na’atube. Baise orot yait ayu babau nao, nati orot i boro yababan gagamin na’in nab. Gewasin nati orot tafaramamaim men tatufuwamih!”
25 Kumwooy ꞉Yuuta kule, “Anii mbonō oob ōō, Mokoryoontēēt?” Kuwālchi ꞉Yēēsu kule, “Ēē, inyiing'.”
25 Judas yanuwayan Jesu ibatiy eo, “Regah, o kunotanot i men ayu’umih?” Jesu iya’afut eo, “O wai.”
26 Nto mii yoo, kunam ꞉Yēēsu mukaatiit ānkubirchi Yēyiin kōōnkōy ankubetes nto yityo kōōkoochi rubiikyii kumwoochinē kule, “Bōōrnyuu ꞉nyi, o-am.”
26 Bay hia wanawanan Jesu rafiy bai, i gegewasin sawar, imasib, ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyau kwabai naatu kwa’aan.”
27 Kunam terekyeet nyēē kimiitē *꞉tifaayiik ānkubirchi Yēyiin kōōnkōy ānkōōkoochi rubiikyii kumwooyē kule, “Oyyee ꞉akweek tukul.
27 Imaibo wine kerowasamaim hisuwai batabat bai God ana merar yi sawar, itih eo, “Kwa etei’imak iti kwanatom.
28 Korotiikyuu ꞉chu chēbo *kiirootyeet nyēē lēēl chēē +/makiitaata /sikēēnyōōchi kaat biiko chēē chaang' kubo ng'ōōkiswookik.
28 Iti i ayu au rara, au Obaibasit Boubun abisuwai sabuw moumurih hai bowabow kakafih notawiyen isan.
29 !Kāāmwoowook, ‑māwāāyyēē subak tifaayiichu ākoy bēsyoonoo āyyēē āk akweek tifaayiik chēē leelach ām Kaab Baaba.”
29 A tur ao’owen, ayu iti wine boro men anatom, anama’am nati ana veya’amaim wine boubun kwa bairit Tamai ana aiwobomaim tanatom.”
30 Nto tēē yoo, kutyēēn kōōkoostooy Yēyiin, ānkung'ēētyo kutākyi keey Lekemeetaab *Musēytuuniinēk.
30 Naatu himisir ew ta hitabor hitit hin Olive Oyawamaim hitit.
31 Kumiitē kēēltaab too, kumwoochi ꞉Yēēsu rubiikyii kule, “Ōmiitē ꞉akweek tukul bōōmwēyēēnoo kwēēmowuuniitēnyi, kuu yoo mwooyē ꞉siruutēk kule, ‘+Maabakach ākiintēēt kusērēēt ꞉kēēchiirēk.’
31 Imaibo Jesu hai tur eowen eo, “Iti boun gugumin kwa etei boro kwanabihir ayu kwanihamiyu, Buk Atamaninamaim eo na’atube,
32 Nto yoo kaang'eetee meet, +maantooy Kalilaaya.”
32 Baise ayu morobone anamimisir ufunamaim boro au na ani’iyon wan anan Galilee anatit.”
33 Kuwālchi ꞉Bētērō kule, “Ānkoo kāmwēyēēniing' ꞉chuut tukul mākoy abakaaktiing' ꞉anii.”
33 Peter iya’afut eo, “Turau’unah boro hinabihir, baise ayu boro men anabihir o anihamiyimih.”
34 Kukētyi ꞉Yēēsu Bētērō kule, “Kāāmwoowuung', ām kwēēmowuuni, kutoombo kōōturkuuchē ꞉kirkōōnkiit, +meetuuch keey ꞉inyiing' areet sōmōk kule ‑mēēnkētoo.”
34 Jesu Peter iu, “Anababatun a tur ao’owen, boun gugumin o boro ayu inayaubu mar tounu, naatu i ufunamaim kokorere boro nao’o inanowar.”
35 Kuwāl ꞉Bētērō kule, “Mākoy atuuch keey kule ‑māānkētiing'. Yoo kābo meet kēēbēku ꞉tukwaay.” Kōōruumchi ꞉nkicheek rubiik chuut tukul kuu nyooto.
35 Peter raro’on rab eo, “Ayu boro men kafa’imo tur nati ana’omih, morobomih na’at airit tanamorob.” Naatu bai’ufununayah etei tur ta’imon hio.
36 Yu kayit ꞉Yēēsu ākoo rubiikyii yēē /kēēkuurēē Ketesemaane, kumwoochi kule, “Okanyaa yuutēyu, āwē ꞉anii yuun waasaay.”
36 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah bairi hitit hin Gethsemane hitit naatu iuwih eo, “Iti imaim kwamare kwama, ayu anan auweyane anayoyoban.”
37 Kuwēēto keey Bētērō ākoo wērichoo āyēēng' bo Sebetaayo. Kyaam ꞉ng'uusng'uus Yēēsu kut kulōōklōōkēn.
37 Peter naatu Zebedee natunatun rou’ab buwih bairi hin, ana not kwaris naatu dogoron wanawanan ana yababan ra’at
38 Nto tēē yoo, kumwoochi mbo Bētērō kule, “Kāāmuy ꞉anii kut wuu nyēē +maameey. Kunyi, ōng'ētunēē yuutēyu ānkōōkāsu.”
38 iuwih eo, “Dogorou wanawanan au yababan i ra’at kwanekwan dogorou emama’afut. Imih iti’imaim kwamare mata nanuw bairit tanama.”
39 Yooto koonaakta taay kisich ānkukutuny ānkuyim kutiiny tokochta ng'wēny kusaay kule, “Baaba, yoo imuuchāktōōs, inēmtoowoo nyalili. Nteenee kuyeyakay kuu wōloo imāktooy, mēēbērē wōloo āmāktooy ꞉anii.”
39 Jesu akisinamo nabinamaim in yumatan au babe ra’iy yoyoban eo, “Tamai, karam iti biyababan ana kerowas ayu biyau’umaim itabosair, baise men ayu au kok, o a kok.” Bai’ufununayah bay hibow tefafaram|alt="Jesus praying in garden" src="cn01810B.tif" size="col" loc="Mat 26.39" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="26.39"
40 Nto yu keeyeey wōloo kimii ꞉rubiikyii sōmōku kunyōōr kuruuytōōs. Kumwoochi Bētērō kule, “Kāmōōmuuchē kēēkāsu tukul mbo asiista akeenke?
40 Naatu matabir maiye na ana bai’ufununayah nah tounu hi’inu’in itih, Peter isan eo, “Anayabin aisim nataunu’uka mata hifot kwa’inu’in, karam one hour na’atube mata tanuw bairit tatama?
41 Māchāktōōs ōkāsu ānkōōsooyē simōō-āsyi keey tyēmiisyēēt. Ōbērē nto oyey, āmāmii ꞉nkuruuk.”
41 Mata to iwa’an kwayoyoban, saise men routobon kwanabaimih. Anun i ekokok yoyoban, baise biya i himorob.”
42 Yooto kooyeey subak ankusaay kule, “Lēyyē, Baaba, yoo mēēmuuchāktōōs /kiinēmtoowoo nyalili, kuyeyakay kuu wōloo imāktooy.”
42 Mar bairou’abin Jesu in maiye yoyoban eo, “Tamai, iti biyababan ana kerowas bosairin isan ana ef men nama’am na’at, basit anatom, saise a kokok anasinaf namatar.”
43 Yu kēēyēēw ꞉Yēēsu nyēbo āyēēng', kunyōōr mbo Bētērō kāruuyo subak, kuuyu kiboonto rwoonik chēē nyikiisēch.
43 Matabir maiye nan matah kou bit hi’in yugaranih inan itih.
44 Kubakaakta rubiichoo ankuwokusaay nyēbo sōmōk kumwooyē kuu yoo kābo taay.
44 Naatu ihamiyih hi’in i mar baitonin matabir in tur ta’imon eo yoyoban maiye.
45 Nto tēē yoo kooyeey wōloo kimiitē ꞉rubiik ānkumwoochi kule, “Ākoo tōōbēng'tēē rwoonik? Okas, kaakuyit ꞉āsiiswēk /kiiyokoochi *Wēritaab Chii āwunnyēkaab kibng'ōōkisiis!
45 Imaibo matabir na ana bai’ufununayah biyah tit eo, “Kwa boro’ika kwa’in kwabiyarir? Mata tinuw, kwamisir, Orot Natun ana veya i natit, sabuw kakafih umahimaim eyey.
46 Ong'nyiin choomtooyiintēēt kāākuchō! Ōng'ēētyē bokēētuuyēē.”
46 Kwamisir tan! Orot yanuwayanaban iti enan kwa’i’itin.”
47 Kutākumii ꞉Yēēsu kung'āloolē, kuyitu ꞉Yuuta nyoo ki akeenke ām rubiikaab Yēēsu taman āk āyēēng'. Kiboontoonu keey biiko chēē chaang' chēē kitinyē chōōkiinēk ākoo syaariinek chēē kiiyooku ꞉mbo kibkōrōs chēē wōōyēch ākoo booyik.
47 Jesu eo ana tur sawara’e, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta, wabin Judas, sabuw kou’ay gagamin na’in, firis ukwarih naatu regaregah ai’in hibiyafarih nawiyih kaiy, kefat, mis hiteten auman bairi hina hitit.
48 Kikiisimkumwoochinē ꞉Yuuta bichoo kule, “Nyoo ōkāsē ātōrōōchē, ōnāmē nyooto.”
48 Orot yanuwayan sabuw eobaimanih eo, “Orot menatan anamamamay orotoban nati kwanab kwanafatum.”
49 Kutākyinē keey ꞉Yuuta Yēēsu bakeenke ānkutōrōōchē kumwooyē kule, “Aase, Mokoryoontēēt.”
49 Judas mutufor in Jesu biyan tit eo, “Tufuw isa nama Bai’obaiyenayan!” naatu mamay.
50 Kukētyi ꞉Yēēsu kule, “Kāchēētōrōōchoo man ōō, murooni?” Kutēryēkyinē ꞉bichoo Yēēsu bakeenke.
50 Jesu iya’afut eo, “Au begon, abisa isan inot inan saife kusinaf.” Imaibo sabuw hibatabat hitit Jesu uman hibai hibukikin.
51 Kukāsē ꞉rubiintēēt ake nyēbo Yēēsu kuu nyoo, kung'usu chōōkiit nto bērē kuyeb motwooriintēētaab *kibkōrōs nyēē wōō, kuchwenta yiitit kōōsuuyto.
51 Bai’ufununayan orot ta ana kaiy bora’ah, firis gagamin ana akir wairafin tainin roun eafuw.
52 Kumwoochi ꞉Yēēsu rubiintoonoonyii kule, “Kētyi chōōkiing'uung' kiraaru, kuuyu iwoong'tooy ꞉chōōkiit chii nyoo kicham chōōki.
52 Naatu Jesu iu, “A kaiy ana efanamaim kwiwan maiye, anayabin sabuw iyab umahimaim kaiy tema’am boro kaiyomaim hinamorob.
53 ‑Mōōnkētē kule āmuuchē ꞉anii ākuur Baaba kuyēētyēēchoo areet akeenke ānkōōmuuchē kōōyookwoo lukōōsyēk taman āk āyēēng' chēbo malayikaanik?
53 O men iso’obamih, ayu Tamai isan atabifefeyan boro mar ta’imon tounamatar sibisib na’atube tiyafarih ayu hitawasfafaru.
54 Kāyityiin ꞉ng'aleechu āk siruutēkaab Yēyiin.”
54 Baise nati na’atube anasinaf, Buk Atamaninamaim mataramih hi’o hikikirum boro men niturobe’emih.”
55 Kuwēēkyi keey ꞉Yēēsu bichoo ānkumwoochi kule, “Ōbērē āntōōchinē ꞉anii lukēēt nyēē māchē kuweech kōōrēēt sookwaante chōōkiinēk āk syaariinek boonamaa? Ntēē kwāāboontē keey ꞉anii akweek kwaak ām biiwuutaab *Kōōtaab Yēyiin ānēētiisyē. Kwaamaak ꞉nee simoonamaa yooto?
55 Naatu tatabir sabuw isah eo, “Ana itinin ayu bainowan mowan na’atube, imih kaiy kefat kwaiteten ayu yuwu rabu’umih kwanan. Mar etei Tafaror Bar wanawananamaim ama sabuw abi’obaiyih aisim men imaim kwatafatumu?
56 Nteenee ityiichē ꞉ng'aleechu tukul siruutēkaab *wōōrkooyik.” Kimwēyēē ꞉rubiik Yēēsu!
56 Baise abisa God ana dinab oro’orot Buk Atamaninamaim hio hikikirum emamatar saife nan niturobe.” Nati’imaim ana bai’ufununayah etei hihamiy hibihir.
57 Nto mii yoo kukwēryoot ꞉bichooto Yēēsu kaab Kayaafa, kibkōrōs nyoo wōō. Kikiikōōruruukyi keey wōlooto ꞉kāānēētikaab kiruutēk ākoo booyik.
57 Sabuw Jesu hibai hifatum hibai hin firis gagamin wabin Kaiafas ana baremaim hitit, nati’imaim Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in hiru’ay hima’am.
58 Kiinaamaat ꞉Bētērō Yēēsu ākoy kiyēnkuutaab kaytaab chiichoo bo kōrōs ānkōōbuur āk riibiikaab kayaata sukukas kiyēē makuyeyakay.
58 Baise Peter yokaika Jesu i’ufunun bairi hina, firis gagamin ana bar sebosebomaim hitit naatu run ma’utenayan oro’orot bairi himare abisa tamamatar ta’itin isan.
59 Kimach *꞉kōōkwēētaab Yuutayeek tukul kōōyyoonkyinē ꞉mbo *kibkōrōs chēē wōōyēch, kule kunyōōr ng'ālyoo nyēē miyaat nyēē nāmē Yēēsu /sikiitiilchi meet.
59 Firis gagamin naatu kaniser ana kau’ay etei hiru’ay nuhinot tur hitabow hitit hitifufuwen Jesu tamorob isan.
60 Nteenee mānāānyōōr ng'ālyoo ānkoo kisyeem ꞉biich chēē chaang' kumōlōlchi Yēēsu ng'al. Nto yityo kōōnēm keey ꞉biiko alake āyēēnku
60 Baise nuhinot tur hinunuwet men ta hibai. Sabuw moumurih maiyow hitit Jesu morobomih hibifufuwen hai tur naniyan en.
61 ānkumwooy kule, “Kimwooyē ꞉chiichi kule imuuchē kōōturbuub Kōōtaab Yēyiin ankuteechee bēsyōōsyēk sōmōk.”
61 hiorereb hio “Iti orot eo, ‘Ayu i karam God ana Tafaror bar anagurus nare, naatu veya tounu wanawanan boro anawowab efanin namatar.’”
62 Kōōyyo *꞉kibkōrōs nyēē wōō ankuteebee Yēēsu kule, “Itinyē wōlēē ituuktooy keey ām ng'aleechu mwooyē ꞉bichu?”
62 Imaibo Firis gagamin misir Jesu isan eo, “O boro men tur ta inao? Orot hairi o a tur isan hio’orereb inonowar boro tur ta inao ai en?”
63 Kusiisyi keey ꞉Yēēsu. Kumwoochi subak ꞉kibkōrōs nyoo wōō Yēēsu kule, “Ātēēbēēniing' ām taayeetaab Yēyiin kule ii, ‘Inyiing' man *Kāārārookiintēēt, Lakwataab Yēyiin?’ ”
63 Baise Jesu awanamaim men tur ta titamih.
64 Kuwāl ꞉Yēēsu kule, “Ēē, wuu nyooto, 'keemwaay. Nteenee āmwoowook akweek tukul kule: +Mookas *Wēritaab Chii kōōbuurunēē āwutaab taay nyēbo Nyoo bo Kāāmuukēy ankookas kuchōōnēē boolik.”
64 Jesu iya’afut eo, “Tur i nati kuo, baise kwa etei a tur ao’owen. Mar boro nanan orot Natun boro God uman ana asukwafune nabat mar ana rofom wanawanan nanan kwana’itin.”
65 Kikwaany keey ꞉moo chiichoo wōō bo kōrōs kut kubaach sirookyii ānkumwooy kule, “!Kookas, kaakookerkeeyee keey ꞉chiichi Yēyiin! Nee ake ꞉nyēē /tākēēmwoowēēch kurubta keey āk chiichi? Kookas oob wōlēē kāākōōntosuurto Yēyiin?
65 Firis gagamin iti tur nonowar ana veya ana faifuw bai sib eo, “Iti orot i tur kakafin maiyow eo God ebi’ib! Aisim boro tanama sif rubonayah afa’abo tananuwet? Kwa taiyuw bai’ib tur eo kwanowar,
66 Ōbērē nee ꞉akweek?”
66 kwa a not i mi’itube?” Etei hiya’afut hio, “I bowabow kakafin sinaf imih namorob!”
67 King'utyinē ꞉alake koonyek ānkōōtuluuchē, kusyēēchē ꞉alake
67 Imaibo yumatan hikwaitututur, hiborabirab naatu sabuw afa hiboborabirab,
68 sukumwoochinē kule, “Kāārārookiintooni, ng'oo ꞉nyoo kābiring'?”
68 hio, “Keriso, o God ana dinab orot na’at kuo anowar! Yait o rab?”
69 Yooto kumiitē ꞉Bētērō yoo kibo biiy, kuchō ꞉chēēbto ake nyēē ki motwooriin ānkumwoochi kule, “Kwēēboontootē keey ꞉nkinyiing' Yēēsu nyēbo Kalilaaya.”
69 Peter ufun bar ana seboseb wanawanan mare ma’am, Firis Gagamin ana bowayan babitai tit iu, “O auman i Galilee orot Jesu ana of ta.”
70 Nteenee kutuuch keey ꞉Bētērō ām taayeetaab biiko tukul kule, “‑Māānkētē kiyēē imiitē imwooyē.”
70 Baise Peter sabuw etei nahimaim yaub eo, “Ayu o a tur kuo yabin men aso’ob.”
71 Nto tēē yoo kōōnookyi ꞉Bētērō yēbo oreet nyēē wēētii kayaata. Bērē kukas ꞉chēēbto ake, kumwoochi biiko kule, “Kiboontootē keey ꞉chiichi Yēēsu nyēbo Nāāsārēēt.”
71 Naatu misir tit in bar ana etawan awanamaim tit, nati’imaim bowayan babitai ta itin naatu oro’orot nati’imaim hibatabat hai tur eowen eo, “Iti orot i Jesu Nazareth mowan ana of ta.”
72 Kutuuch keey subak ꞉Bētērō kut kuchubchinē keey kule, “‑Māānkētē ꞉anii chiichi!”
72 Peter iban maiye yaub naatu ifaro eo, “Ayu nati orot men aso’ob.”
73 Nto nyēē mā tyaa kōōnookyi Bētērō ꞉biiko chēē kikiiyyoonyēē yooto ānkumwoochi kule, “Kubooyiit man, inyiing' ꞉ake. Kerkeey ꞉ng'elyebng'uung' nyēbo chiichi.”
73 Hima kafa’imo orot afa nati’imaim hibatabat hina Peter biyan hitit hio, “O i anababatun ni’i orot ana of ta, anayabin a tur kuo ana nowarin naatu a sawar io’osen ana itinin i ta’imon.”
74 Kuchubchi keey ꞉Bētērō kule, “‑Māānkētē ꞉anii chiichi!” Kubēkunēē ꞉ng'aleechaa kuutiinyii, kōōturkuuchē ꞉kirkōōnkiit bakeenke.
74 Imaibo Peter ifaro eo, “Ana bifufuwen na’at God ana orarafen anab, tur anababatun a tur ao’owen, ayu iti orot men aso’ob.” Mar ta’imon kokorere eo.
75 Yooto nanyuun koosoot ꞉Bētērō yoo kimwooyē ꞉Yēēsu kule, “Kutoombo kōōturkuuchē ꞉kirkōōnkiit, +meetuuch keey ꞉inyiing' areet sōmōk kule ‑mēēnkētoo.” Yooto kuwo saang' ānkuwokuriir nyēē ng'waa miisin.
75 Basit Peter nuhin taseb Jesu eo not, “O boro mar tounu ayu inayaubu, imaibo kokorere boro nao.” Naatu Peter tit in ufun rerey igagagamat.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.