Lucas 1

Biibilya Nyēē Tiliil (SPYNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Boontēēt nyēē koonyitoot Tēyōfiilō, kiikusir ꞉biiko chēē chaang' ng'aleek chēē kiikuyēyākiis ām wōlēē kēēmiitē.
1 Are Theophilus,
2 Kisir kuu wōloo kimwooytoowēēch ꞉biiko choo kikāsē ng'aleechaata rubtooy keey āk Yēēsu. Bichooto mbo ꞉chēē kibokwaamtaat ng'aleechaa.
2 Abisa hikikirum i sabuw iyab iti sawar matar matah yan hi’itin hio hinonowar i hikirum, naatu sabuw iyab iti tur isan hibow hibibinan i hio hinowar hikirum.
3 Boontēēt nyēē koonyitoot, kuuyu kwāārōōtootē tukuuchoo tukul kung'eetee wōlēē kitoowunēē, kaasoot kule karaam asiruung' ām kēēlto nyēē chōboot
3 Isan imih Theophilus o i gewas maiyow, ayu iti sawar himamatar isan kiruminamih anot, imih sawar no aneika anutitiy, sabuw ai babatiyih hai an abow gewas, naatu akubaitutur o isa iti a kikirum,
4 siinkēt kule man ꞉kiy ake tukul nyoo /kiikiineetiing'.
4 saise o boro inaso’ob sawar iti etei o hibi’obaiyi i turobe.
5 Yu kibāytooy *꞉Ērōōtē kōōrēētaab Yuutayeek kumukuul, kimii *꞉kibkōrōs ake nyēē /kikēēkuurēē Sekaryaa nyēē kichōōnēē sokonnyeet nyēbo mbo *kibkōrōs nyēbo Abiiya. Nto cheebyoosyeenyii ku Ēliisābēēt nyēē kibo kōōtaab *Āārōn nyoo kiyootu mbo kibkōrōs.
5 Judea wanawanan Herod bi’aiwob ana maramaim, firis wabin Zechariah i Abaijah ana kou’ay wanawanan ma firis ana bowabow bowabow, naatu aawan Elizabeth ana tufuw an i Aaron ana rara’ane na tufuw.
6 Kiiywēyē ꞉Sekaryaa āk cheebyoosyeenyii Yēyiin ānkirubē kiruutēk tukul kuu wōlēē māktooy ꞉Yēyiin.
6 Iti orot aawan hairi God matanamaim hai yawas i gewasin, God ana ofafar naatu ana tur etei hibosiyasiyar hibi’ufunun.
7 Kikiikōōbuurchiin ꞉tukwaay nyēē lōō āmānāānyōōr lēēkōōy, kuuyu ki sōōn ꞉Ēliisābēēt.
7 Baise hairi natunatuh en hima hin hiregah hibabine, anayabin Elizabeth i a’arin.
8 Kimii ꞉yēē kiyēyiisyē ꞉Sekaryaa ām *Kōōtaab Yēyiin, kuuyu kibo kōōng'waa ꞉bārooyinto kuyēyiis.Kibkōrōs nyēē mii kuyēyiisyē ām Kōōtaab Yēyiin|src="bk00278b.tif" size="span" ref="1:8"
8 Veya ta Jerusalem Tafaror Bar gagamin wanawanan firis ana bowabow isan matan fufur tebowabow na’atube, Zechariah ibo ana veya na tit Tafaror Bar wanawanan ana bowabow isan run.
9 /Keekwey inee ām bareetaab *sēkēēryēēt, kuu wōloo /kikēēyēytooy kwaak, kōōwut Kōōtaab Yēyiin wōloo kiiwutē ꞉mbo kibkōrōs nkit wokōōtuskēēn kiito ake nyēē boong'u nyēē anyiny.
9 Firis hai binanakwaramaim eo na’atube, gem kakafiyin tafanamaim fi’ufiu afunin isan hibi’arow Zechariah wabin tit, basit na Regah ana Tafaror Bar wanawanan run.
10 Kisooyē ꞉biiko chuut tukul ām saang' ku tēē yooto tukul.
10 Naatu Tafaror Bar wanawanan fi’ufiu Zechariah ea’afun ana veya’amaim, sabuw etei i bar ufunane hibat hiyoyoyoban.
11 Kutākumii kō, kuchōōnchi *꞉malayikeet ake ānkōōyyoonyēē āwunyii nyēbo taay ām yoo kiituskēēnēē kiyoo.
11 Regah ana tounamatar, gem kakafiyin tainin asukwafune fi’ufiu ea’afunimaim tit irerereb bat.
12 Kuteryekta keey ꞉mukuulēy Sekaryaa ānkumuy miisin.
12 Zechariah tounamatar tit batabat itin yan hamu iwa’an ana bir ra’at,
13 Nteenee kumwoochi ꞉malayikaanaa kule, “Sekaryaa, ‑mēēmuy! Kaakukas ꞉Yēyiin saayeeng'uung'. Kunyoo, mākusikuung' ꞉cheebyoosyeeng'uung' leekweet nyēē wēēriit ānku +mēēkuurēē lakwanaata Yoowaana.
13 baise tounamatar eo, “Zechariah men inabir! God a yoyoban nowar. O aaw Elizabeth boro yan namatar naatu nataub kek orot nayai o wabin John iniwab.
14 +Meeng'erech ānku mākung'ērēkiis ꞉nkicheek biiko chēē chaang' kubo ng'ālyoontooni.
14 Nati kek orot natutufuw ana veya o ya wanawanan boro yasisir kawasa awan nakaratan, na’atube sabuw moumurih maiyow auman boro hiniyasisir,
15 Mākuyēk ꞉Yoowaana chii nyēē wōō ām taayeetaab Yēyiin. Mēēbērē makuyye *tifaayiik nto tukuuk alak tukul chēē ibōōkiitē biich. Mākōōnyiityi ꞉Yēyiin Tāmirmiryēēnyii ānkoo kutākumiitē mooyēētaab kaamet.
15 anayabin Regah matanamaim i boro orot gagamin ta. Iti kek wine o harew fokarih men natom, naatu God Anunin Kakafiyin boro niwanasum auman nama’ama natufuw.
16 Makuweech biikaab *Isrāyēēl chēē chaang' kucham Yēyiintēēng'waa.
16 I boro Israel sabuw maumurih na’in nabow hinamatabir maiye Regah hai God isan.
17 Makoonto ꞉inee taayeetaab Mokoryoontēēt ām tāmirmiryēēt āk kāāmuukēy chēē wuu choo kibo *Eliiya. Mākōōchoomnyo lēēkōōk ākoo sikiikwaa, makuweech biiko choo kāwōōt kukas ng'aleekaab choo churtootiin ankuyeyta biiko kutorooch Mokoryoontēēt.”
17 Naatu God ana dinab orot Elijah ana fair baib na’atube boro nab Regah aunan ni’iyon nan, kek tamahinah bairi dogoroh nikitabir hinan hinita’imon maiye; sabuw baifanasairayah dogoroh nikitabir hinan mutufor ma ana not gewasin hinab, naatu Regah ana sabuw nabobunabuna’ih.”
18 Kumwoochi ꞉Sekaryaa malayikaanaa kule, “Ntēē kōōkēēwōōyēkiitu ꞉tukwaay. +Māānkētēē nee kule man ꞉ng'aleechu?”
18 Zechariah tounamatar iu, “Iti i boro mi’itube anitumatum? Anayabin ayu i ai regah, naatu aawau auman ibabine sawar.”
19 Kukētyi ꞉malayikaanaa kule, “Ntēē ꞉anii Kāāburyēēl, nyoo ālēēkityiintōōsii āk Yēyiin! /Kāākiiyookwoo āyibuung' lōkōōywēchu kāroomēch.
19 Tounamatar iya’afut eo, “Ayu i Gabriel God nanamaim abatabat, imih ayu iyafaru o airit oisan tur gewasin abai ana o a tur ao’owen,
20 Kas! Mākuyēyākiis ꞉ng'aleechu ām bēsyēēt nyēē kiikukwey ꞉Yēyiin. Nteenee kuuyu maneecham kiyēē kāāmwoowuung', makunaming' keey ꞉kuut ākoy kuyityiin ꞉bēsyoonooto.”
20 baise ayu au tur men itumitum, imih o boro mena nabit, inama nanan sawar mataramih ao ana veya’amaim namatar, abisa ao’omatan nan niturobe.”
21 Kikānyiis ꞉biiko choo kimii saang' kut kulē, “So! Nto yu keekaay keey ra ꞉Sekaryaa ām kō kuu nyi ēē?”
21 Nati ana maramaim sabuw ufunane hima’am hai kasiy ra’at, Zechariah manin maiyow Tafaror Bar wanawanan ma’am isan.
22 Yu kāwokuchuw saang', kikiikunamakay ꞉kuutiit nyēē kimēēmuuchē kut kung'alaal. King'āloolchinēē biiko āwunnyēk baateey. Kōōnkēt yooto ꞉biiko kule kikiikutookyi Sekaryaa ꞉ng'ālyoo kuchōōnēē wōlēē mii ꞉Yēyiin.
22 Naatu Zechariah Tafaror Barene titit ana mar, tur oisan menan bit, sabuw nati’imaim hi’itin hiso’ob ina’inan ta isan matar, naatu tur o isan menan bit umanamaim imanuman bairi hio.
23 Kitas taay ꞉Sekaryaa kuyēyiisyē ām *Kōōtaab Yēyiin ākoy kubēk ꞉bēsyōōsyēkyii. Nto mii yoo, kuwēēchi keey kaa.
23 Zechariah ana bowabow Tafaror Bar wanawanan sasawar ufunamaim matabir maiye na ana bar tit.
24 Nyēē mā tyaa, kunam ꞉mooyēēt Ēliisābēēt. Kuwunyee keey kō ārook muut. Kumwoochi keey yooto kule,
24 Nati ufunamaim a wan Elizabeth yan matar, sumar etei umatroun na’atube baremaim nutanub ma.
25 “Kaakuriireenaa ꞉Yēyiin kōōnēmtoowoo kāānchuruurēētaab biiko kuuyu mānāāsich.”
25 Elizabeth eo, “Regah bounabo ibaisu au biya’ohow, orot babin matahimaim etei’imak bosair.”
26 Ām araaweetaab lo kung'eetee kukānyikisiit ꞉Ēliisābēēt, kōōyookto ꞉Yēyiin malayikeet Kāāburyēēl kuwo ākoy Nāāsārēēt ām yēēmēētaab Kalilaaya.
26 Elizabeth ana sumar umatroun ta’imon ana maramaim God ana tounamatar Gabriel iyafar in Galilee wanawananamaim bar merar ta wabin Nazareth imaim tit.
27 Kimii *꞉ārung'oonyoontēēt ake wōlooto nyēē /kikēēkuurēē Maaryaa. /Kikiikēēmākyi chiito ake nyēē /kikēēkuurēē Yōōsēēf nyēē kichōōnēē kōōtaab Bāytooyiintēēt *Tāwuti.
27 Nati’imaim babitai ta biyan numin Joseph, aiwob orot David ana agir ta i ana rum hiomatan ma’ama biyan tit, babitai wabin Mary.
28 Kiwo ꞉malayikaanaata ākoy yēē kimii ꞉Maaryaa ānkumwoochi kule, “Ichāmu nee ōō, Maaryaa? Sērē, ichamaat ām taayeetaab Yēyiin.”
28 Tounamatar na babitai biyan tit eo, “Tufuw isa nama! Regah o isa i yan ebaib kwanekwan, naatu baigegewasin o ebit.”
29 Kibotyi ꞉Maaryaa kiyēē mākumwooy, yu kakas ng'aleechaa. Kiteebee keey kityō kule, “Ng'al nee ꞉chu ēē?”
29 Mary iti tur nonowar ana veya biyababan na’atube bai naatu ana kasiy ra’at iti merarayow ana’an isan.
30 Kumwoochi *꞉malayikeet kule, “‑Mēēmuy! Kāākōōbēruuriing' ꞉Yēyiin!
30 Baise tounamatar eo “Mary, men inabirumih, anayabin God o isa ebiyasisir gagamin maiyow.
31 Kunyi, imiitē wēēnyikisiitu ānku +mēēsich leekweet nyēē wēēro ānku +mēēkuurēē lakwanaa Yēēsu.
31 O boro ya namatar inatoub kek orot inayai, naatu wabin Jesu iniwab.
32 Mākuyēk chii nyēē iyweyaat ānku Lakwataab Yēyiin. Mākōōkoochi ꞉Yēyiin kāāmuukēywēēk kubāytooyiis kuu Tāwuti.
32 I boro orot gagamin naatu God auyomtoro’ot Natun narouw nao, naatu Regah God boro aiwob nitin, marasika ana’agir David bitin na’atube.
33 Makubayta biikaab *Isrāyēēl ām kēnyiisyēk chēē mābēku.”
33 Naatu Jacob ana rara’ane i boro ni’aiwob wanatowan, naatu ana aiwob i boro nama wanatowan, wanatowan ana yomanin en.”
34 Kuteebee ꞉Maaryaa malayikaanaa kule, “Āmuuchē ꞉anii ānyōōru leekweet kule nee? Ntēē atiimaat.”
34 Mary tounamatar isan eo, “Ayu i biyau numin. Iti i boro mi’itube namatar?”
35 Kukētyi ꞉malayikaanaa kule, “Mākuchōōnchiing' ꞉Tāmirmiryēētaab Yēyiin ankoolaambuuchiing' ꞉kāāmuukēywēēkyii. Churtaat ꞉leekweet nyēē +mēēsich /ānkumākēēkuurēē lakwataab Yēyiin.
35 Tounamatar iya’afut eo, “Anun kakafiyin boro niwani, naatu God ana fair boro natarsumi, imih iti kek Kakafiyin natutufuw i boro God Natun hinarouw hinao.
36 Nto subak, ānkoo kimwooyē ꞉biiko kule ki sōōn ꞉tilyeeng'uung' Ēliisābēēt ānkimii kukēēytēē kēnyiisyēkaab yyootēēt, boonto ra mooyēēt nyēbo ārook lo.
36 Naatu o tura Elizabeth sabuw a’arin hirouw hio baise boun babine tafan yan matar ana sumar umatroun ta’imon sawar.
37 Māmiitē ꞉kiy nyēē mēēmuuchāksē ām wōlēē mii ꞉Yēyiin.”
37 Anayabin God isan sawar etei’imak i men ta fokarinamih.”
38 Kumwooy ꞉Maaryaa kule, “Āchāmē kiy ake tukul nyēē mākwoo ꞉Yēyiin. Kunyoo, kany kuyeyakay kuu wōloo 'keemwaayte.”
38 Mary eo, “Ayu i Regah ana akir wairafin, abis isou kuo na’atube namatar.” Naatu tounamatar Mary itumar tit.
39 — ausente —
39 Nati ana veya’amaim, Mary matan kabiy bobuna ra’iy yen in Judah wanawananamaim oyaw na’atune bar merar gagamin ta imaim tit,
40 — ausente —
40 Zechariah ana bar wanawanan run Elizabeth ana merar yi. Mary Elizabeth ana merar eyiy|alt="Mary greeting Elizabeth" src="CN01609b.tif" size="col" loc="Luk 1.40" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="1.40"
41 ānkōōtookwēēsē Ēliisābēēt, kwoorēērēnē ꞉lakwataab Ēliisābēēt ām moo. Kōōnyiityi ꞉Yēyiin Ēliisābēēt tāmirmiryēēt
41 Elizabeth Mary ana merarayow nonowar ana maramaim, yan wanawanan kek inu’in ia’ayob, nati’imaim Anun Kakafiyin Elizabeth iwan
42 kukuurchi barak kumwoochinē Maaryaa kule, “Ibēruuroot kusiir kooruuk alak tukul! Ibēruuroot mbo ꞉leekweet nyēē +mēēsich.
42 fanan aumetawat eo, “God ana baigegewasin o ebit baibin etei tafahimaim, naatu ya wanawanan a ub auman God ebigegewasin!
43 Ng'ālyoo nyēbo koonyit sōō, kule nee kuchō ꞉kaametiitaab Mokoryoontēēnyuu kut chokukasa.
43 Aisim sawar gagamin na’in iti na’atube isou matar, au Regah hinah na ebinanawanu?
44 Yooto 'kēēchōōnii kō ānkiitookwēēsoo, kwoorēērēnē ꞉leekweet ām moo kubo ng'erekweek.
44 O a merarayow anonowar ana mar, kek yau wanawanan inu’in yasisir auman ia’ayob.
45 Ibēruuroot ꞉inyiing' nyoo 'kiiyēnchi kule makuyeyakay ꞉kiyēē kiikumwooy ꞉Yēyiin!”
45 O a baitumatumamaim baigegewasin ibai, God eo’omatani boro nan turobe namatar!”
46 Nto mii yoo, kutyēēn ꞉Maaryaa kule,
46 Mary eo,
47 Baybay ꞉tāmirmiryēēnyuu
47 Naatu yau wanawanan yasisir awan karatan,
48 Kaakoosoot kōōbēruuroo,
48 Anayabin i ana akir wairafin wabin men gagamin baise nuh, imih boun ebubusuruf sabuw etei boro ayu baigegewasinayan hinarouw hinao.
49 Kāākuyēwoo ꞉Yēyiin ng'ālyoo nyēē wōō miisin.
49 Anayabin sawar gagamih God Fairin ayu isou sinaf.
50 Riirēē ꞉Yēyiin biiko tukul choo iywēyē inee
50 I ana kabeber i aunan etuwatuw, sabuw hitufuw tema’am,
51 Kāākōōboor kāāmuukēywēēkyii
51 God umanamaim sawar fairih sinaf,
52 Ichuchuukunēē bāytooyik ng'ēchērōōkwaa
52 Aiwob fairih hai ura ma’ama’amaim bow yara’iyih,
53 Ibiyoonyēē biiko choo āmē ꞉kēmēwuut
53 Sabuw aa himomorob, sawar gewasihimaim ituwih,
54 — ausente —
54 Ana omatanen ata a’agir eo’omatanih i kaif,
55 — ausente —
55 Abraham nuh kakabibir na’atube,
56 Kiibuurto keey ꞉Maaryaa Ēliisābēēt ārook chēē māchē kuyitē sōmōk nto iyēēyē kaa.
56 Mary sumar etei tounu na’atube Elizabeth hairi hima, imaibo matabir maiye na ana bar tit.
57 Nto mii yoo, kusich Ēliisābēēt leekweet nyēē wēēriit.
57 Elizabeth ana toub isan veya na tit, naatu toub ana kek orot yai.
58 Yu kakas ꞉laatoosyek āk tilyōōnuutēk kiisayta nyēē kiiboorchi ꞉Yēyiin Ēliisābēēt, kung'ērēkiis ꞉tukul.
58 Tain tuwan naatu ana ofonah, God ana baigegewasin gagamin na’in Elizabeth bitin ana tur hinowar hina ana merar hiyi bairi hiyasisir.
59 Kutinyē ꞉lakwanaa bēsyōōsyēk sisiit kuba ꞉laatoosyek āk tilyōōnuutēk saakweet nyēē */kikiimurootānēē lakwanaa. Kimāchē ꞉bichoo kule nto /kēēkuurtēē leekweet kaayneetaab kwaan kule Sekaryaa.
59 Naatu fur ta’imon ufunamaim, kek ana’ar mo’on afuwin wabin baiwabin isan tain tuwan etei hina. Tain tuwan hikokok kek wabin i boro Zechariah, tamah wabinamaim hitiwabimih hio,
60 Nteenee kutāyiis ꞉kaamet. Kimwooy kule, “+/Mākēēkuurēē Yoowaana.”
60 baise hinah eo, “En! Kek wabin i boro John taniwab.”
61 Kumwooy ꞉biiko kule, “O, ntēē māmii ꞉chii ām kōōng'woong' nyēē /kēēkuurē kuu nyoo!”
61 Sabuw hio, “O taituwa wabih men ta nati na’atube ema’ama boro kek wabin nati taniwab.”
62 /Keeteebee Sekaryaa /kēēng'āloolchinēē āwunnyēk kōōboor wōlēē +/mākēēkuurto leekweet.
62 Basit umahimaim kek tamah isan himan wabin menatan kokok baiwabin isan hibatiy.
63 Kumwaayta /kiikoochi kiyēē kasir. Yu kasir kule, “+/Mākēēkuurēē lakwani Yoowaana,” koolat ꞉biiko.
63 Zechariah eo fef hibai hina hitin imaim kirum eo, “Kek wabin i John.” Sabuw etei hifofofor men kafaita.
64 Kootyaak ꞉ng'elyebtaab Sekaryaa bakeenke ānkusilto Yēyiin.
64 Nati ana veya’amaim Zechariah menan bit ma’am menan kerer busuruf tur eo, God bora’ara’ah.
65 Kimuuyo ꞉laatoosyek miisin. /Kikyaamtaat ng'aleechaa kuyit komoswookik tukul chēbo mosoobēytaab Yuuteeya.
65 Taintuwan etei awah hae’e hai baifofofor ra’at, baise abisa himamatar ana tur tasasar tit tafaram Judea wanawanan sabuw etei hinowar.
66 Kiteebee keey ꞉chii ake tukul kule, “Ara māchokuyēk nee ꞉lakwani?” Kitookunoot ꞉lakwanaa kule tinyē kāāmuukēywēēkaab Yēyiin.
66 Sabuw etei iti sawar matar ana tur hinonowar isan hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti kek narara’at ana itinin i boro mi’itube?” Anayabin Regah uman i iti kek biyanamaim ma’am.
67 Nto mii yoo, kōōnyiityi ꞉Yēyiin Sekaryaa tāmirmiryēēt kutyēēn kule,
67 John tamah Zechariah Anun Kakafiyin targabuw, God ana ewamaim tabor eo.
68 “Kutōrōriit ꞉Yēyiintēētaab *Isrāyēēl,
68 “Regah tanabora’ara’ah, Israel sabuw hai God, anayabin i ana sabuw baiyawasih isan natit,
69 Mii kōōyookwēēch Kāārārookiintēēt
69 Baiyawasenayan fairin anababatun David ana rara’ane enan,
70 kuu wōloo kimwooytooy ꞉Yēyiin kēny
70 marasika ana dinab wanawanahimaim eo’omatanih na’atube.
71 Makooraraacheech ām wōlēē mii ꞉buunikyoo
71 boun it boro ata kamabiy sabuw umahine, naatu sabuw fairih tibifa’ifa’it umahine niyawasit.
72 — ausente —
72 Ana obaibasit kakafiyin bimatar imaim nuh ata a’agir kabeber itih,
73 — ausente —
73 naatu iti obaibasit i marasika God ata agir Abraham eomatan,
74 Mākukōōnēēch mbo bārooyinto
74 imih boun it ata kamabiy sabuw umahine baiyawasit isan natit ebiyawasit, naatu fair ebitit God isan men erebir auman tanabow,
75 ankuyeyeech kēētililiitu
75 God matanamaim tanakakaf naatu tanayasairit ata ef mutufurinamaim tanakwafir wanatowan, wanatowan.
76 Nto inyiing' ii, lakwanyuu,
76 Naatu o ayu natu, o boro God auyomtoro’ot ana dinabumih inamatar, Regah aunan ini’iyon inan ana ef inayabuna,
77 +Māwēēboorchi biiko kōōnkēt wōlēē /kiirārooktooy
77 ana sabuw yawas isan inakubuna hai tur ina’owen bowabow kakafih hinihamiyen God hai kakafih nanotawiyen yawas hinab.
78 Riirēēnēēch ꞉Yēyiin
78 Anayabin ata God, i ana manaw kabeber wairafin, i wanawananamaim marakaw marane boro nakusisiar nare,
79 chokōōluuchi biiko choo kiikoolaambuuch
79 sabuw iyab guguminamaim tema’am naatu murumurubih hai youninamaim tema’am tafatamaim namarakaw, at narumutufur nanawiyit tanatit tufuw ana efamaim tanaremor.”
80 Kinerta ꞉Yoowaana ng'ālyoontēētaab Yēyiin ām nkuruukyii tukul. Kiminyootē suurkwēēn ākoy bēsyēēt nyēē kichokōōboorchi keey biikaab *Isrāyēēl.
80 Kek biyan naatu ayubin hairi ana fofonin ra’at yen orot matar, naatu run in arar yan imaim ma ana fair bai, imaibo tit ana bowabow Israel sabuw etei nahimaim busuruf bow.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.