Lucas 11

Biibilya Nyēē Tiliil (SPYNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kimii bēsyēēt ake yēē kisooyē ꞉Yēēsu. Yu keewaany, kuwēēchi ꞉rubiintēēnyii ake ānkumwoochi kule, “Mokoryoontēēt, kēēmāchē 'ineeteech wōlēē /kēēsooytooy kuu wōloo kiinēētitooy ꞉Bātisāniintēēt Yoowaana rubiik cheechii.”
1 Veya ta Jesu efan ta’amaim ma yoyoban inan, ana yoyoban sasawar ufunamaim ana bai’ufununayah orot ta natit eo, “Regah, kwi’obaiyi ana yoyoban, John ana bai’ufununayah bi’obaiyih na’atube.”
2 Kumwoochi ꞉Yēēsu rubiikyii kule, “Ōsooyē kule,
2 Jesu iuwih eo, “Yoyobanamih iti na’atube kwanayoyoban.
3 Ikōōnēēch kiyēē kyoomē ām bēsyēēt ake tukul.
3 Mar etei ana fofonin ai bay initi.
4 Inyōōwēēch kaat ām choolwookātēēnyoo,
4 Ai bowabow kakafih kunotawiyen,
5 — ausente —
5 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah iuwih eo, “O yait a of auman boro fainaiwan itan itafefeyan itao, “Au of akokok rafiy fafar tounu inibaisu,
6 — ausente —
6 anayabin ayu au of ta bai’esegamih inan na au bar tit naatu ayu auru bay en, imih o isa abifefeyan inibaisu.’
7 Imuuchē ꞉laatyaanaang'uung' kukuuruung' ām kō kule, ‘Kāākēēruuyē ākoo lēēkōōk kunyoo, ‑mēēmuuchē ꞉chii takuyaat kurkeet kwēēmooy ku tēē nyi. Kunyi, māmii ꞉wōlēē āyēētyēēchintiing'.’ ”
7 Naatu a of bar wanawanan boro na’afatit nao, ‘Men akokok au in ini’afiy, etawan i atufatan, naatu ayu natunatu bairi i a’inu’in, imih men karam boro ana misir bay anit.’
8 Yu keewaany ꞉Yēēsu tyoonkōōchoonoo, kumwoochi rubiikyii kule, “!Kāāmwoowook, ānkoo ku choorweeng'uung' ꞉chiichoo, mēēbērē makung'eet areet akeenke ānkukōōning' kiyēē 'kēēmāchē. Nteenee yoo 'keetas taay ing'ēētiisyē, mākuyootuung' kurkeet ām lētuunoo ānkukōōning' kiyēē 'kēēmāchē kuuyu !kēēmuytoochi.
8 Naatu kwanotanot nati orot boro namisir ana of bay nitin? Ai, boro namisir ana of bay nitin, baise a tur ao’owen orot namisir ana of bay nabitin i men i ana of imih bay ebitin, baise anayabin, nati orot i ana fefeyanamaim ana of ihahar imih misir bay itin.
9 Kunyoo, soomsē, /kēēkōōning', cheeng', inyōōru, ānkiing'ēētiisyē /kēēyootuung'.
9 Imih a tur ao’owen. Inafefeyan boro inab, inanuwet boro inatitau’ur, inarukikitar etawan boro nabotawiy.
10 Chii nyoo soomsē, /kiikoochinē, nyoo chēēng'sē, kunyōōru, nto nyoo ing'ēētiisyē, /kēēyootyinē.”
10 Anayabin Orot yait efefeyan boro nab, orot yait enunuwet boro natita’ur; naatu orot yait erurukikitar etawan boro nabotawiy.
11 Yu keewaany ꞉Yēēsu, kumwoochi rubiikyii kule, “Ātēēbēē chii ake tukul nyoo boonto leekwa kule ii, yoo kateeb ꞉lakwanaa *burburyoontēēt, ikoochi eereen?
11 Kwa kek tamahinah natunat siyamih hitarererey na’at boro siy efanin kok kwatitih hita’an?
12 Nto yoo kateeb mēkēyoo, ikoochi kēnēyoo?Kēnēyoontēēt ꞉nyi|src="bk00058b.tif" size="span" ref="11:12"
12 O mamu foufunamih hitarererey na’at boro kafukafus kwatitih hita’an?
13 Kunyi, yoo ōchāmē ꞉akweek choo ‑mōōchurtootiin ōkoochi lōkōkwook tukuuk chēē kāroomēch ii, /keemwa nee nanyuun Kōōn nyoo mii kibkōōnkōy? Inēmu keey ꞉nyoo miisin kukōōnook Tāmirmiryēēnyii, yoo kōōsoom.”
13 Kwa kek tamahinah, kwa i sawar kakafih moumurih maiyow kwasisinaf, baise natunat isah boro men nuhi naburumih, abisa isan hikokok tibiyababan boro kwanab kwanan kwanitih. Imih kwanaso’ob, Tamat maramaim baitinin isan i igewasin kwanekwan, imih sabuw iyab Anun Kakafiyin isan tefefefeyan boro nitih!”
14 Nto mii bēsyēēt ake, kōōbēbēēto ꞉Yēēsu *tāmirmiryēēt nyēē miyaat nyēē kikiikuyey chiito ake kunamakay ꞉kuut. Yu kēēbēbēēto tāmirmiryoonoo, kukaramiit ꞉chiichoo ankung'alaal nyēē karaam. Kiilat ꞉biiko
14 Jesu demon awan bey nun tit; naatu demon bihir tit orot bihamiy ana veya’amaim orot busuruf tur eo, sabuw hai tur sawar hifofofor men kafaita.
15 nteenee kumwooy ꞉alake kule, “Ānkoo sinee imuuchē kōōbēbēēto tāmirmirook chēē miyootēch, kwoonēē ꞉kāāmuukēywēēkyii wōlēē mii ꞉Bēēlsēbuul nyoo kāāyyoong'iintēētaab tāmirmirook chēē miyootēch.”
15 Baise sabuw afa hio, “Nati i demon hai ukwarin wabin Beelzebul ana fair itin imih enununih.”
16 Yooto kuteebee ꞉alake Yēēsu kumāchē kutyem kule, “Kiy nee ꞉nyēbo kwōng'uut nyēē +meeyey siiboorunēēnēēch kule iboontē kāāmuukēywēēk chēē kwoonēē kibkōōnkōy?”
16 Naatu sabuw afa hikok i marane ina’inan ta tiwa’an hita’itin, imih hikubibiruw.
17 Kuuyu kiinkētē ꞉Yēēsu kiyēē kimii ꞉bichoo kōōsōōtē, kumwooy kule, “Yoo kaakubar keey ꞉lukēētaab booryēēt nyēbo kōōrēēt ake, kuburyētē ꞉kōōroonoo. Nto yoo kaakukwiil keey ꞉kayta ake tukul, kuburyētē.
17 Baise abisa hinotanot Jesu so’ob naatu iuwih, “Tafaram ta’imon hinakusib rou’ab namatar hinabiyow, hai fair boro hina gurus, na’atube orot aawan natunatun aawat bairi hinakusib hinabiyow boro hinama kakaf.
18 Ōmwooyē kule kikōōno anii ꞉Bēēlsēbuul kāāmuukēywēēk chēē ākwētēē lukēēnyii. Nto kikiikukōōno, nto mii kubooryēē keey nkit. Nto yēē kāākubooryēē keey nkit, kuburyētē ꞉bāytooyiisyēēnyii.
18 Imih Satan an aiwob wanawananamaim hina kusisib hinabiyow, ana aiwob boro mi’itube fair nab nabat? Ayu iti tur ao anayabin i kwa a turamaim, ayu Beelzebul hai ukwarin fair baitu demon nunih kwarouw kwa’o.
19 Nto yoo ākoo kāākukōōno anii ꞉Bēēlsēbuul kāāmuukēywēēk, kukiikoochinē ꞉ng'oo nkicheek rubiikwook kāāmuukēywēēk choo ibēbēētēē tāmirmirook chēē miyootēch? Oteebee, baa, akweek kumwooy.
19 Baise ayu Beelzebul ana fairamaim demon ana nununih na’at, bo kwa a bai’ufununayah fair yait itih demon tinununih? Imih kwa taiyuw a bai’ufununayah iti kwa’o isan hinabi’obaiyi kwa a tur i men turobe!
20 Nteenee yēē ākoo ābēbēētooy ꞉anii tāmirmirook chēē miyootēch ānku Yēyiin nyēē kōōnoo kāāmuukēywēēk chēē āyēyiisyēē, kōōbooru ꞉yooto kule kāākuyityook ꞉bāytooyiisyēētaab Yēyiin.
20 Baise ayu God ana fairamaim demon ana nunih hinatitit na’at, nati ebi’obaiyi God ana aiwob i natitaka.
21 Yoo mii ꞉chii kanyii ānkukiimoot ānkutinyē kariikaab booryēēt chēē yēmootiin, kumāmii ꞉chii nyēē imuuchē kubooryēē kut kōōnēmunēē tukuukyii.
21 Orot fairin aurin ahay waf karam ma ana bar ekakaif, ana sawar etei boro natafafar hina’in.
22 Nto yoo kāchō ꞉ake nyēē kiimoot miisin ānkuboonto kariikaab booryēēt chēē kōlkōlēch, kōōsyēēntooy chiichoo ānkōōnēmunēē kariikaab booryēēt tukul choo kāyēētēē keey ankubcheyta tukuuchoo kābāru.
22 Baise orot fairin anababatun nati orot boro nawasfufur narun ana ahay ana waf tafahimaim ema’am boro niteten nan ana ofonah nafaramih bairi hinabow.
23 Chiito nyēē bāloo ku nyoo māmii komosnyuu. Nto chii ake tukul nyoo māyēētyēēchoo kiiruruuch tukuuk, ku inee ꞉nyēē isērēētē.”
23 Orot yait ayu ananamaim men enan, i ayu isou ebiwosai, naatu orot yait men ibaisu airi sabuw abita’ay, i was geyayan.
24 Kimwooy Yēēsu subak kule, “Yoo /kāākiibēbēēto *tāmirmiryēēt nyēē miyaat kuchuwunee chiito, makoombakaatee suurkwēēnēēt nyēē kilay ꞉asiis kuchēēng'ē wōlēē kēēmuunyēē. Nto yoo kāmānyōōr, kumwooyē kule, ‘Kaykay ayeey wōloo kyāāminyē.’
24 Demon kakafin orot biyanamaim titit ana veya i efan gewasin ta imaim ma baiyarir isan nuwet in, baise nuwet inan efan men ta tita’ur, naatu eo, “Ayu i boro ana matabir maiye au bar abihamiy ana’itin.”
25 Nto yoo kēēyēēw, kunyōōru wōlooto kumasaat ankuyeytaat nyēē karaam.
25 Basit matabir maiye na ana bar titit, hirereb hina yabuna inu’in itin.
26 Kuwēētii ānkuwokuchōōntooy keey tāmirmirook alak tisab chēē miyootēch kusiir inee ānkubokōōwut ꞉tukul chiichooto. Kunyi, miyātiitu ꞉chiichoo kusiir yoo kibo taay.”
26 Naatu tit in demon kakafih anababatun etei seven nawiyih bairi hina nati’imaim hisusuw hima. Yomaninamaim orot ana itinin botabir kakafin anababatun matar men marasika ma’am na’atube.”
27 Kutākumii ꞉Yēēsu kung'āloolē, kukuurchi ꞉cheebyoosyeet ake nyēē kimii yooto kikiiruruukyi keey ꞉biiko kule, “Ibēruuroot ꞉koomēt nyoo kisiching' ānkōōrēēryiing'.”
27 Jesu iti na’atube bat binan sabuw hai tur eo’owen auman, babin ta sabuw wanawanahimaim ma’am, Jesu isan eo, “Babin yait taub o ya’i bitoman i ebiyasisir.”
28 Kukētyi ꞉Yēēsu cheebyoosyaanaa kule, “Man, nteenee chēē ibēruurootiin miisin ku biiko tukul choo kāsē ng'ālyoontēētaab Yēyiin ankuyey kuu wōlēē /kēēmāktooy.”
28 Baise Jesu eo, “Sabuw iyab God ana tur hinowar tibi’ufunun i turobe anababatun tibiyasisir.”
29 Yu kachaang'iit ꞉biiko miisin ām yēē kimii ꞉Yēēsu, kumwoochi ꞉Yēēsu kule, “Miyootēch sōō, kule nee ꞉biiko alake chēē mii yuutēyu. Māchē kule /kiiboorchi kiy nyēbo kwōng'uut. Ng'aleek baateey chēbo kwōng'uut chēē +/mākiiboorchi ku choo kibo Yoona.
29 Sabuw moumurih maiyow hiru’ay Jesu hi’ar bebera’uh, naatu Jesu iuwih eo, “Boun ana veya’amaim sabuw hai yawas etei i eaf, ina’inan matar itah isan tefefefeyan, baise ina’inan ta boro men anitih, ina’inan ta’imon i Jonah isan mamatar i hiso’obaka.
30 Kuu yoo kyoomchinē ꞉Yoona biiko chēbo *kiriinkēētaab Ninaawi kule kuweek ām miyootyēēt nyēē kiboonto, mii ꞉nkinee *꞉Wēritaab Chii kwoomchinē biiko kuu nyooto.”
30 Anayabin Jonah biyanamaim ina’inan mamatar i Nineveh sabuw isah. Imih Orot Natun i sabuw iti boun tema’am hai i’inanen.
31 Kutas taay ꞉Yēēsu kumwooy kule, “Mākōōyyo ꞉cheebyoosya nyēē kibāytooy kōōrēētaab Sōōy bēsyoonoo /kiitiilchinē biiko ng'aleek. Makooruusta biiko chēē wuu chuutēchu, kuuyu kichōōnēē ꞉cheebyoosyaanaa lōōyin chokuyēbchinē yiit ng'aleekaab ng'oomnātēēt chēē kimwoowu ꞉Sōlōmōōn. Nteenee miitē yu raat ꞉nyēē wōō kubiir Sōlōmōōn.
31 Baibatebat ana veya tafaram Sheba hai aiwob babin boro namisir. Sabuw iti boun tema’ama boro tur fokarin maiyow na’uwih, anayabin ef yok na’in tafaram yomaninaka aiwob orot Solomon ana binan gewasin nowaramih natit, baise a tur ao’owen, sawar ta iti boun kwa’i’itin i Solomon natabir.
32 Mākōōyyoong'iis ꞉nkicheek biikaab Ninaawi bēsyoonoo /kiitiilchinē biiko ng'aleek. Makooruusta biiko chēē wuu chuutēchu, kuuyu kiikuwēēkiis ꞉icheek kurubta keey ākoo āmtooyiisyēētaab Yoona ānkumii yu ra ꞉nyēē wōō kusiir Yoona.”
32 Naatu a tur ao’owen maiye, Baibatebat ana veya Nineveh sabuw boro hinamisir kwa iti kwama’am boro tur fokarin maiyow hina’uwi, anayabin Jonah binan hinonowar ufunamaim hai bowabow kakafih etei hihamiyen dogor baikitabir hibai, naatu boun i a tur ao’owen, orot ta Jonah tafanamaim i natit iti wanawanamaim ema’am.
33 Kutas taay ꞉Yēēsu kumwooy kule, “Māmii ꞉chii nyēē tābē taariit ankuwuny, nto kōōkubuuyēē kērēbēēt. Nteenee /kiikoochinē yēē itōrōōroot sukulēbkēchi chii ake tukul nyoo chōōnii kō.”
33 Orot men ta ramef ito’ab naatu bai run ibunimih, o noukwat wanawanan tarafutimih. Baise ana sisikofamaim sikof, saise sabuw hinanan ana marakawin hina’itin boro hinarun.
34 Kutas taay ꞉Yēēsu kumwooy kule, “Koong'uung' ꞉nyēē ikoochinē bōōrng'uung' lēbkēēyyēēt. Yoo kāstooy ꞉koong'uung' nyēē karaam, iboontē lēbkēēyyēēt. Nto yoo mākāstooy nyēē karaam, imiitē mēēnān nyēē mā mining'.
34 Mata i biya ana hinow, mata gewasin biya etei boro marakawin. Baise mata kakafin biya etei boro nagugum.
35 Kunyoo, ōriib keey ‑mookany ōbērē tōōs ōboontē lēbkēēyyēēt ākoo mēēnānēēt.
35 Isan imih kwanakaifi gewas a marakaw biyamaim men kwaniwa’an nagugum.
36 Yoo kēēng'oonkyi bōōrng'uung' tukul lēbkēēyyēēt nyēē māmii wōlēē kāng'ēt, kōōloombuuchiing' ꞉lēbkēēyyoonoo. Kerkeey ākoo yoo keekwenyiing' ꞉taariit nyēē māmii ꞉kiyēē kakerekta, lēbkēyiitu ꞉bōōrng'uung' tukul.”
36 Biya tutufin etei namamarakaw na’at, biya turin boro men nagugum. Baise na biya wanawanan tutufin etei namarakaw, ramef ana marakaw tafamaim in ekukusisiyar na’atube.”
37 Kutākumii ꞉Yēēsu kung'āloolē, kumwoochi *꞉Fārisooyiintēēt ake kubeeta keey inee kanyii bokwoomiis. Kucham ꞉Yēēsu.
37 Jesu iti tur eo in sasawar ufunamaim, Pharisee orot ta kok i boro Jesu hairi hitan ana baremaim bay hitaa. Imih Jesu ifefeyan hairi hina ana bar hitit naatu bay aa ana efanamaim mare.
38 Yu kayit, /kiikoochi āmiik. Kwoomiis ꞉Yēēsu amaneentasiim āwunnyēk kuu wōlēē kiwuu ātēbuutēkaab Yuutayeek. Kiilat ꞉chiitaab kayta miisin.
38 Baise Pharisee orot Jesu i’itin i men ofafar i’ufunun an souwibo na bay aa ana efanamaim mare, imih Pharisee orot ana kasiy ra’at.
39 Yu kakas ꞉Yēēsu kule kinam kuut Fārisooyiintoonoo ꞉kiyēē kiyeyakay, kulēēnchi, “Ōchāmē ꞉akweek *Farisaayeek ōtiliilē bōōrwoonikwook saang', nteenee ōbākooktooy āriit kutuur. Ōsāsunootēē biich tukuuk ānkōōyēyē ng'al chēē miyootēch.
39 Naatu Jesu iu, “Kwa Pharisee i a kerowas naatu a tew ufuhine kwa sasouwen, baise kwa dogor wanawanan i baribar kakafin naatu rougoy rabirabin.
40 Ōbērbērēch sōō nyēē tyaa! ‑Mōōnkētē ꞉akweek kule Yēyiin ꞉nyēē kiyēyē bōōrtaab chiito saang' ākoy āriit?
40 Kwabikoko’aw! God biya ufunane wowowab na’atube biya wanawanan auman wowowab men kwaso’ob?
41 Ōkoochinē biiko choo bānoon kiyēē ōboontē kusiir yoo kātōōsāsunēē. Yoo !kooyey kuu nyooto, mākutililiit ꞉kiy ake tukul ām wōlēē ōmiitē.
41 Imih a kerowas naatu a tew wanawanah abisa’awat tema’am yababan wairafih kwanitih hinaa, saise kwa a sawar etei boro hinigewasin.
42 Ōmiitē sōō nyēē miyaat kule nee *꞉Farisaayeek! ‑Mōōkustooy ōnēmchi Yēyiin akeenke ām taman nyēbo kiy ake tukul nyēē ōnyōōru ānkoo ku mining' nyēē tyaa. Nteenee ‑mōōkāsē tukuuk chēē wōōyēch. Tukuuchooto ku ōyēchi chii ng'ālyoo nyēbo man āk kule ocham Yēyiin. Māchāktōōs nto kyōōyēyē tukuuchuutēchu wōōyēch ‑āmōōwuutyēē nkicheek choo minkēēch.
42 Yababan boro gagamin maiyow kwanab, kwa Pharisee sabuw! Anayabin kwa iti mint, rue, naatu adanafur afa God baitinin isan i men nuhi eburubur, mar etei ana mumusin God kwabitin, baise ma gewas naatu God ana yabow isan i nuhi eburubur, gewasin nati sawar i kwati’a’ait sawar afa auman kwatasinaf.
43 Ōmiitē sōō nyēē miyaat kule nee, ꞉Farisaayeek! Kyoocham ōkwēyē ng'ēchērōōk choo bo taay ām *kooriikaab saayeet. Ōchāmē mbo /kiisubooyootook nyēbo koonyit ām wōlēē chaang' ꞉biich.
43 Yababan boro kwanab, kwa Pharisee sabuw! Anayabin kwa a kok gagamin i Kou’ay Bar wanawanah efan gewasih kwanabow kwanamare kwanama, naatu ahar hai efanamaim a kok gagamin i sabuw a merar hinay naatu hinakakaf.
44 Ōmiitē sōō mbo subak nyēē miyaat kule nee! Okerkeeye kiy nyēē tiliil ām saang' ankununaat ꞉wōliin bo āriit nyēē yoo kāsiir ꞉chii yēē ōmiitē, ‑mēēnkētē kule ōnuunnyootiin.”
44 Yababan boro kwanab! Anayabin kwa i rah atamanih hai i’inanen en sabuw so’oba’e tafah hibat tereremor na’atube.”
45 Kumwoochi ꞉kāānēētiintēēt ake nyēbo kiruutēk Yēēsu kule, “Kāānēētiintēēt, yoo 'keeng'alaal kuu nyooto, imiitē intosuurēēch nkacheek.”
45 Ofafar so’obayan orot ta Jesu ibatiy, “Bai’obaiyenayan iti tur i’o i aki auman irabi.”
46 Kumwoochi ꞉Yēēsu nyoo kule, “Ōmiitē sōō ꞉nkakweek kāānēētikaab kiruutēk nyēē miyaat kule nee! Kyoocham ōng'irēē biiko alak tukuuk chēē nyikiisēch āmōōmāchē ꞉akweek kut ōtiiny.
46 Jesu iya’afut eo, “Kwa Ofafar Bai’obaiyenayah so’ob wairafi auman boro yababan kwanab. Anayabin bit gagamin na’in sabuw tuwabuh kwayara’ah hi’abar tun erarabih, naatu kwa i men kafa’imo uma ta baibais isan kwabitihimih.
47 Ōmiitē nyēē miyaat kule nee! Kibākāchē mbo ꞉kuukoong' *wōōrkooyik choo kibo kēny ānkōōmiitē ꞉akweek ōtēēkyinē tukuuk chēē /sikiisōōtēē /kēēkoonyitē.
47 Yababan boro kwanab! Anayabin dinab oro’orot kwa a’agir hirouw himomorob i hai rah kwama kwawowowab gaigiwas.
48 Yoo ōmiitē ōtēēchē tukuuchoo, ōchāmchiintōōsii kule karaam ꞉kiyēē kiyey mbo ꞉kuukoong'. Kibakach ꞉icheek wōōrkooyik ānkōōmiitē ꞉akweek ōtāsē taay ōnoomēē yooto kibākookyinē ꞉icheek.
48 Imih kwa i taiyuw kwakukubuna, abisa a’agir hisisinaf a baibasit kwabitin, dinab oro’orot a’agir hirouw himorob naatu kwa i hai rah kwawowowab.
49 Ākoo man yoo kimwooyē ꞉Yēyiin kule, ‘+Māāyooktē wōōrkooyikyuu āk *lēbkēēyikyuu. +/Makeebakach alak nto alak +/mākēēwus.’
49 Anayabin iti isan, God ana so’obamaim eo ‘Ayu boro dinab oro’orot naatu kob abarayah aniyafarih, afa boro hina rouw hina morob, afa boro bai’akir kakafin hinab.’
50 Kunyoo, +/mākiing'woonchook akweek kāānēētikaab kiruutēk āk biiko alak choo kiikuyey kuu nyooto kuuyu kyoobakachaanu biikaab Yēyiin kung'eetee yēē /kikeeyeyee kōōrēēt.
50 Isan imih kwa sabuw iti boun kwama’am, God ana dinab oro’orot tafaram aneika hirouw himomorob ana baimakiy i boro kwa kwanab.
51 /Kikiinaamee yoo /kikēēbākāchē Ābēl ākoy yoo /kikēēbākākyinē Sekaryaa yoo kibo kwēēnuutaab *kāābkōrōs āk *Kōōtaab Yēyiin. Man, +/mākiing'woonchi bichoo tukul ꞉choo yēyē ng'aleechaa miyootēch.
51 Abel ana rara’ika busuruf na Zechariah ana rara’amaim tit. Zechariah i Tafaror Baremaim iti sibor ana gem naatu Regah ana Bar Kakafiyin hairi hai founamaim hi’asabun morob. Imih anababatun a tur ao’owen kwa iti boun kwama’am iti sabuw hai baimakiy boro kwa kwanab.
52 Ōmiitē ꞉akweek kāānēētikaab kiruutēk nyēē miyaat kule nee! Ōbērē ōboontē ng'oomnānēēt nyēē wōō kurubta keey ākoo Yēyiin. Nteenee kyootay orub kiyēē mākwook ꞉Yēyiin kule oyey. Ōkērēktooy mbo biiko alak kuyey kiyēē mākyinē icheek ꞉Yēyiin.”
52 Kwa Ofafar Bai’obaiyenayah so’ob wairafi. Yababan boro kwanab. Anayabin etawan botawiyin run so’ob bain ana tufatan i kwa kwabobotan, naatu kwa iti bar i men kwakokok boro kwarun so’ob kwanab, baise sabuw afa run so’ob bainamih tisisinaftobon kwa i hai ef kwahirihir.”
53 Yu kang'eetee ꞉Yēēsu yooto ākoo rubiikyii, kwoowēsyi ꞉kāānēētichoo bo kiruutēk āk *Farisaayeek ānkutoow kuteebaatee tēēbuutēk chēē chaang'.
53 Jesu efan nati bihamiy ana veya’amaim Ofafar Bai’obaiyenayah naatu Pharisee yah so’ar hiu kwanikwaniy naatu baibatebat moumurih na’in hibow hitit hibabatiy,
54 Kimāchē ꞉bichoo kule kutech Yēēsu ām kiyēē mākumwooy /sikeenam.
54 naatu hikubibiruw na’atube abisa tao kakaf na’at saise ubar hititin hitafatum isan.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.