1 Coríntios 1
Biibilya Nyēē Tiliil (SPYNT) vs AAI
1 Anii ku Bāwulō nyoo kitōōloo ꞉Yēyiin ām chamateenyii āyēku *lēbkēēyiintēēt āyēchi Kāārārookiintēēt Yēēsu yiisyēēt. Āboontē keey āk ng'eetaabiya Sōōstēēn.
1 Ayu Paul God ana kokomaim eafu atit Keriso Jesu ana Tur abarayan amatar taituwa Sosthenes airi.
2 Kiisubooyook akweek biikaab Kiriistō ām *kiriinkēētaab Kōōriintō choo /kikiitabaanaak kubununēē Kāārārookiintēēt Yēēsu ōbooyiitu Yēyiin. /Kēēmākwook ōtililiitu āk nkicheek biiko tukul choo miitē wōlto ake tukul choo ikēnēē keey Mokoryoontēēnyoo Yēēsu Kiriistō, nyoo Mokoryoontēēng'waa nkicheek.
2 God ana Ekaleisia nati Corinth wanawanamaim kwama’am, iyabowat afa’af kwabai kwatit Keriso Jesu wanawananamaim kusouwi God ana sabuw kakafiyih kwamatar kwama’am, naatu sabuw efan tata’amaim iyabowat it bairit taikofan ata Regah Jesu Keriso wabinamaim tao takwakwafir auman.
3 Lēyyē, kōōbēruurook ꞉Baaba Yēyiin āk Mokoryoontēēt Yēēsu Kiriistō ānkukōōnook kaalyeet.
3 Manaw kabeber, tufuw, Tamat Godane naatu ata Regah Jesu Keriso’one kwa etei isa nama.
4 Ābirchinē Yēyiin kōōnkōy kibtaman, kuuyu kichamaak ānkukōōnook tukuuk chēē chaang' kubununēē Kāārārookiintēēt Yēēsu.
4 Ayu mar etei kwa isa God merarayow abitin, anayabin Keriso Jesu wanawananamaim God manaw kabeber bit isan.
5 Kyōōboor ām inee kuyem ām keel ake tukul kuu wōlēē ōng'ālooltooy, āk mbo ām ng'oomnānēēt tukul.
5 Naatu i wanawananamaim kwa i kwana ef tata’ane totobuyoy wairaf kwamatar, a turamaim naatu not rerekabamaim sawar etei kwaso’ob.
6 Kyoonam ng'aleek choo kikiiboorwook kurubta keey āk *Kāārārookiintēēt ānkiikukiilchook ꞉ng'aleechaa kutukul.
6 Anayabin ayu Keriso isan ao’orereb i kwa wanawanamaim matar ebiturobe.
7 Kunyoo, manookuste rōōbēywoontēēt ake tukul nyoo kōōnu ꞉Tāmirmiryēēt yoo ōmiitē ōkānyoonu miisin bēsyēēt nyoo iyēēwunēē ꞉Mokoryoontēēnyoo Yēēsu Kiriistō.
7 Isan imih kwa ata Regah Jesu Keriso na bairerereb isan kwama kwakakaif wanawanan, men kafa’imo ayub ana baigegewasin ta kwasasa’irimih.
8 Mākōōtitiirook ākoy tabanta nyēē ‑mōōtinyē miyootyo ake tukul bēsyoonoo mākōōtiilchi ꞉Mokoryoontēēnyoo Yēēsu Kiriistō biiko ng'aleek.
8 Naatu God boro nabototofari kwanan ana yomanin, saise ata Regah Jesu Keriso nanan ana Veya’amaim kwa boro aur ubar en na’iti.
9 Yēyiin ꞉nyēē /kiinyālē. Kiikukuurook ō-āmchiinē āk lakwanyii Yēēsu Kiriistō nyoo Mokoryoontēēnyoo.
9 God Natun ata Regah Jesu Keriso ana baita’ayomaim bairi run isan ea’afi i kwanitumitum.
10 Nto ii, mbo ng'eetaabiya, ākāloonwook ām kaayneetaab Mokoryoontēēnyoo Yēēsu Kiriistō kule ōkāsyiintōōsii ꞉tukul. ‑Mōōchuunchuunnyē nteenee, māchāktōōs ōbuurē ām kēēlto nyēē churtaat nyēē kyōōkāsyiinē ām kāāsōōtēywēēkwook.
10 Ata Regah Jesu Keriso ana roubabaruwen fair tafanamaim ayu abifefeyani taitu, abisa isan kwao’o etei kwanibasit, saise kwa wanawanamaim kouseb boro men nama, a not tutufin etei ta’imon namatar kwanama.
11 Mbo ng'eetaabiya, kurubta keey āk ng'aleek chēē kwaakasee biiko alak kukwaanee kōōtaab Kilōōwē, tookunoot kule !kyoobchey keey.
11 Taitu, ayu i Chloe tain tuwan afa hina, kwa wanawananamaim kwama kwabigamigam isan hio anowar.
12 Mwooyē ꞉ake kule, “Ārubē ꞉anii ng'aleekaab Bāwulō,” kumwooyē ꞉ake kule, “Ārubē ꞉anii chēbo Ābōōlō” nto ake kulē ꞉nyoo, “Ārubē chēbo Bētērō.” Nto ake kumwooyē nyoo ꞉nkinee kule, “Ārubē chēbo Kiriistō.”
12 Ayu boro iti na’atube anao, kwa ta’ita’imon a tur ta ta kwao, o ta kuo, “Ayu i Paul abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Apollos abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Peter abi’ufunun,” naatu ta kuo, “Ayu i Keriso abi’ufunun.”
13 So! Ara bcheyaat ꞉Kiriistō? Ara Bāwulō nyoo /kikēēkwērtoochinē murtooywoontēēt kubo akweek? Nto /kikeebatisanaak ām kaayneetaab Bāwulō ōō?
13 Keriso i kwatarsisib in kau’ay nanabin matar. Iban Paul onaf afe’en kwa isa morob? Ai Paul bai’ufnuninamih bapataito kwabai?
14 Ang'erechaat, kuuyu manaabatisanaak akweek, nteenee chēē kyaabatisan baateey ku Kiriisbō āk Kāyō.
14 Ayu God ana merar ayiy kwa men ta bapataito aitimih, Krisipas naatu Gaius hairi’imo,
15 Kunyoo, māmwooy ꞉chii ām akweek kule /kikeebatisanaak ōyēku rubiikyuu.
15 imih men yait ta boro inao, ayu i Paul wabinamaim bapataito abai abi’ufunun.
16 Man sinee, kyaabatisan nkicheek biikaab kaab Steefaan, nteenee yoo ābērē akas kumāmii subak ꞉chii nyēē kyaabatisan.
16 (Boro’obo anot Stephanas aawan ana nibur bairi bapataito aitih, baise anotanot men yait ta bapataito aitinimih.)
17 Mēēbērē kiiyookwoo *꞉Kāārārookiintēēt chaabatisan biiko. Nteenee chaa-amte lōkōōywēk chēē kāroomēch, āmēēbērē ām ng'oomnānēētaab chii simāyēk buch ꞉meetaab Kāārārookiintēēt ām murtooywoontēēt.
17 Anayabin Keriso i men bapataito isan iyafaru’umih, baise tur gewasin binan isan iyafaru, naatu men orot babin maiyow hai tur naatu hai notamaim ana’omih, nati na’atube ana’orerereb Keriso onaf afe’en momorob tur gewasin ana fair boro yabin en namatar.
18 Yoo /kākyoomchi biiko choo mii kubootōōs ng'aleekaab murtooywoontēēt, kukāsē yēēt ku bēērbēēryo. Nteenee yoo /kākyoomwēēch acheek choo /kēēmiitē /kiirāroochēēch, kōōbooru kāāmuukēywēēkaab Yēyiin.
18 Anayabin onaf ana tur sabuw kasikasiyih isah i yabin en, baise iyabowat tayayawas isat i God ana fair
19 Mwooyē ꞉siruutēkaab Yēyiin kule, “+Māāboot ng'oomnātēētaab choo yibē keey kule ng'oomēch ānkāātub kiirnātēētaab choo bērē tinyē kiirnātēēt.”
19 Buk Atamaninamaim eo na’atube:
20 Mii ānō ꞉ng'oomōōtik? Mii ānō ꞉kibsumaniis? Ānkumiitē ānō ꞉choo tinyē kiirnātēētaab kiirwookēēt? Okany āmwoowook, mwooyē ꞉Yēyiin kule bēērbēēryo ꞉ng'oomnān nyoo bo kōōrēēt.
20 Bo orot ukwarin rerekabin menamaim ema’am? Orot kirum so’obayan menamaim ema’am? Naatu orot baibasayan ana not gagamin iti tafaram nowan menamaim ema’am? God iti tafaram ana ukwar rerekab botabir na koko’aw mamatar men kwaso’ob?
21 Kiyey ꞉Yēyiin ām kiirnātēēnyii simēēnkēt inee ꞉biiko kubo kule ng'oomēch ꞉icheek. Nteenee kiitiil ꞉Yēyiin kooraraach biiko choo iyēnchinē inee. Kiiraraach kubununēē lōkōōywēk choo yibē ꞉biiko alake kule bēērbēēryo. Lōkōōywēchooto ku choo kyoomtooy ꞉acheek.
21 Anayabin God ana ukwar rerekabamaim iwa’an sabuw tafaram ana ukwar rerekabamaim hima’am men karam boro hitaso’ob, naatu sabuw iyab iti tafaram ana ukwar rerekab hibaib, iti tur isan yabin en hirouw hio, baise aki onaf isan abibinanumaim God iti tur bai sinaf sabuw hitumatum yawas hibai.
22 Bērē ꞉Yuutayeek nto /kiiboorchinē ng'al chēē /kiilātē, nto choo mā Yuutayeek kubērē ꞉choo nto /kiiboorchinēē keel nyēbo ng'oomnān sukuchāmchiin.
22 Jew hikok ina’inan hita’itin hititurobe naatu Greek sabuw i ukwarerekab hinuwih.
23 Nteenee, kyoomtooy ꞉acheek kule kimēēchi ꞉Yēēsu murtooywoontēēt, ng'ālyoo nyēē iyiimē Yuutayeek mētēwoy ānkuwuu nyēē bēērbēēryo ām wōlēē miitē ꞉choo mā Yuutayeek.
23 Baise it i Keriso onaf afe’en hi’onaf momorob isan tabibinan, iti tur Jew sabuw tenonowar i tainih ekuyikuy, naatu Ufun Sabuw tenonowar isah i yabin en.
24 Nteenee, inkētē ꞉choo kiikooraraach ꞉Yēyiin kule Kiriistō ꞉nyēē ibooru kāāmuukēywēēk āk kiirnātēētaab Yēyiin, ānku Yuutayeek nto choo mā Yuutayeek.
24 Baise Jew sabuw naatu Ufun Sabuw wanawanahimaim iyab God eafih hina yawas hibaib, nati sabuw isah Keriso i God ana fair naatu ana ukwar rerekab.
25 Ānkoo kōōsōōtē ꞉biiko alake kule bēērbēēryo ꞉ng'aleekaab Yēyiin, nteenee miitē barak ꞉ng'oomnānēētaab Yēyiin kusiir nyoo bo biiko. Nto yoo /kēēbērē kuskusēch ꞉ng'aleekaab Yēyiin, ku nyikiisēch kusiir nkuruukaab biiko.
25 Anayabin God ana ukwar rerekab hi’itin koko’aw hirouw hio’o, i orot ana ukwar rerekab natabir, naatu God ana ririmin hi’itin hio’o, i orot ana fair natabir.
26 Mbo ng'eetaabiya, ōsōōtyēēchi yoo /kimanaakiiraraachaak. Mēēbērē kyoochaang' ꞉chēē kyōōng'oomēch ām wōlēē kāstooy ꞉biiko āmēēbērē kyōōtookunootiin mbo ꞉wōlēē wōō. Kimākwoonēē ꞉chēē chaang' ām akweek kooriik choo bo bāytooyiisyēēt.
26 Taitu, kwa marasika mi’itube kwama’am ana maramaim God ea’afi i kwananot, sabuw hai itininamaim kwa moumur na’in i men not wairafi, men orot faifir, na’atube atufuwamaim men orot gagamih hai rara’ane kwatufuwamih.
27 Nteenee kiiraraach ꞉Yēyiin biiko choo /kiisōōtē kule bērbērēch ām kōōrooni, sukōōntosuur choo kuurē keey kule ng'oomēch. Kiiraraach choo kuskusēch sukōōntosuur nkicheek choo kuurē keey kule bo nkuruuk.
27 Baise God tafaram ana sawar koko’aw hirarouw, rubinen sabuw not wairafih ibiya’uhuwih. Naatu tafaram ana sawar ririmih hirarouw rubinen, sabuw fairih ibiya’uhuwih.
28 Kiiraraach choo mōōntooy ꞉biiko alake ām kōōrooni kule mābo laat, sukuyēk buch ꞉kāāsōōtēywēēkaab biiko choo yibē keey ām kōōrēēt kule bo barak miisin.
28 Abisa tafaram itin yabin en rarouw i rubin bai, naatu abisa tafaram itin gagamin rarouw i gurus.
29 Ibooru ꞉yuutēyu kule māmii ꞉chii nyēē imuuchē kung'as keey ām taayeetaab Yēyiin.
29 Saise men yait ta God nanamaim naora’ara’atamih.
30 Nteenee, kiikuyeyaak akweek ꞉Yēyiin ōbooyiitu Kāārārookiintēēt Yēēsu, nyoo kiikuyootwēēch kiirnātēētaab Yēyiin. Kiikootyaakteech ankuyeyeech keechurte ām taayeetaab Yēyiin ānkēētililiitu.
30 Baise God buwit tana Keriso Jesu wanawananamaim ikofanit naatu sinaf Keriso ata ukwar rerekab matar. Naatu kakafhine rufamit tatit, yamutufurit God ana sabuw kakafiyih tamatar.
31 Kunyoo, kookootyiich yoo mwooyē ꞉siruutēkaab Yēyiin kule, “Nyoo māchē kung'as keey, kung'as keey kubo Yēyiin.”
31 Isan imih Buk Atamaninamaim eo na’atube, “Yait nakokok ora’ara’atamih Regah abisa sisinaf tafanamaim nao ra’ara’at.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.