João 9
KILE JWUMPE SEMƐŊI JWUMPE NINTANMPE (SPP) vs NAA
1 Yesu nintoroŋ'à fyinŋi wà ɲya, uru nàŋi fyin wuŋi u à si.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Ka Yesu cyelempyiibii si u yíbe: «Wuu cyelentuŋi, ɲaha k'à ŋge nàŋi fyin wuŋi pyi u à si yɛ? U kapegigii fyè wi laa, u sifeebii wogigii fyè?»
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Ka Yesu si pi pyi: «U fyinnte ná u kapegigii ná u sifeebii wogigii ɲyɛ cyiye kur'e mɛ, l'à pyi si Kile sífente cyêe.
3 Jesus respondeu:
4 Wuu à yaa wuu mii tunvooŋi tùnnture pyi canŋke e, lire tèni ká ntòro wuu taan, numpilage sí n‑wwɔ̀, báara saha sì n‑jà n‑pyi mɛ.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Mà mii yaha naha diɲyɛŋi i, mii u ɲyɛ diɲyɛŋi bɛ̀ɛnmpe.»
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Yesu à puru jwo ke, maa ntilwɔhe cyán ɲìŋke na mà tɛ̀g'a pworo fànhara, maa tire tɛ̀g'a fyinnaŋi ɲyiigii cwuugo,
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 maa yi jwo u á, na u sà u yyahe jyé Silowe ɲcwɔ̀ge e (Silowe ɲwɔhe ku ɲyɛ: «tùnntunŋɔ»). Ka fyinŋi si ŋkàr'a sà ku jyé, ka u ɲyiigii si múgo, ka u u núru.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Ɲyɛ u tɛɛnɲɛɛbii ná mpii pi mpyi maha u nintɛɛnŋi ɲaa u u sùpyire ɲáare ke, ka pire si piye yíbe: «Ei! Tá ŋge nàŋi bà wuu mpyi maha ɲaa u à tɛ̀ɛn na ɲáare mɛ?»
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Ka pìi si jwo: «Uru wi» ka pìi si jwo: «Uru bà mɛ, u málwɔrɔ ti kanna.» Ka nàŋi yabiliŋi si mpa jwo: «Mii wi.»
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Ka pi i u yíbe: «Di mu ɲyiigil'à pyi maa múgo yɛ?»
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Ka u u jwo pi á: «Nàŋi pi maha mpyi Yesu ke, uru u à pworo fànhara a tìri mii ɲyiigii na, maa jwo na mii i sà yyahe jyé Silowe ɲcwɔ̀ge e. Ka mii i ŋkàr'a sà ku jyé. Mii à ku jyé ke, ka mii i ntíi na ɲaa na ɲcwúu.»
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Ka pi i u yíbe: «Taa uru nàŋi ɲyɛ ke?» Ka u u pi pyi: «Mii ɲyɛ a u takarega cè mɛ.»
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Ɲyɛ nàŋi ɲyiigii cyi à múgo ke, ka pi i ŋkàre ná u e Farizhɛɛnbii yyére.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Canŋke Yesu à pwoore fànhara a tɛ̀g'a u ɲyiigii tìri cyi i nta a múgo ke, kuru na mpyi Yahutuubiicanŋɔŋɔ.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Lire kurugo Farizhɛɛnbii mú à u yíbe ɲyiigii múguŋkanni na. Ka u u jwo pi á: «Pworo u à fànhara a tìri mii ɲyiigii na, ka mii i sà yyahe jyé maa ntíi na ɲaa.»
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Ka Farizhɛɛnbii pìi si jwo: «Nàŋi u à fyinŋi cùuŋɔ ke, u sì n‑jà n‑yîri Kile yyére mɛ, ɲaha na yɛ u ɲyɛ a canŋɔŋke le dá e mɛ.» Ŋka pìl'à jwo: «Kàmpyi u mpyi kapimpyi, u mpyi na sì n‑sìi n‑jà ɲcyii kakyanhala karigii pyi mɛ.» Lire pyiŋkanni na, pi ɲyɛ a jà a bɛ̂ niŋkin na mɛ.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Ka pi i núr'a nàŋi yíbe: «Mu wi ke, ɲaha mu na sɔ̂nŋi ma ɲyiigii múgufooŋi kyaa na yɛ?» Ka u u pi pyi: «Kile tùnntunŋɔ wi.»
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Ŋka Yahutuubii ɲùŋufeebii ɲyɛ a ɲɛn'a dá li na na u à si fyin, kàntugo ka u ɲyiigii si nta a múgo mɛ. Lire e pi à u sifeebii yyere,
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 maa pi yíbe: «Sèe wi ŋge nàŋi ɲyɛ yii jya la? Sèe u fyin wuŋi u à si la? U aha nta u à si fyin, di u à pyi marii ɲaa numɛ yɛ?»
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Ka u sifeebii si jwo: «Wuu à li cè na wuu pyà wi, maa li cè wuu à u si fyin.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Ŋka bà u à pyi marii ɲaa numɛ mɛ, wuu ɲyɛ a cè mɛ. Wuu mú sí ɲyɛ a u ɲyiigii múgufooŋi cè mɛ. U saha ɲyɛ pyà mɛ, yii à yaa yii i u yíbe, u yabiliŋi sí yi jwo yii á.»
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Nàŋi sifeebil'à yire jwo Yahutuubii ɲùŋufeebii yyaha fyagare na. Pi mpyi a jwo a bɛ̂ li na na ŋgemu ká jwo na Yesu u ɲyɛ Kile Niɲcwɔnrɔŋi ke, pi sí urufoo kɔ̀rɔ n‑yige Kile Jwumpe kàlambage e.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Lire na, u sifeebil'à jwo na u saha ɲyɛ pyà mɛ, pi u yíbe.
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Ka Farizhɛɛnbii si núr'a nàŋi yyere, maa u pyi: «Sèeŋi jwo Kile yyahe taan, nàŋi u à mu ɲyiigii múgo ke, wuu à u cè kapimpyi.»
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Ka nàŋi si jwo: «U à pyi kapimpyi yo, u ɲyɛ a pyi kapimpyi mà yo, mii ɲyɛ a yire cè mɛ, ŋka kani niŋkinŋi mii à cè ke, lire li ɲyɛ mii mpyi fyin, ŋka numɛ mii na ɲaa na ɲcwúu.»
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Ka pi i núr'a u yíbe: «Ɲaha u à pyi mu na yɛ? Di u à mu ɲyiigii múg'a jwo yɛ?»
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Ka nàŋi si pi pyi: «Mii à yi jwo yii á mà kwɔ̀, ŋka yii ɲyɛ a lógo mii ɲwɔ na mɛ, ɲaha yyaha yii la ɲyɛ mii u núr'a jwo yii á yɛ? Taha yii la mú ɲyɛ si mpyi u cyelempyii la?»
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Ka pi i u cyahala, maa jwo: «Mu u ɲyɛ u cyelempyaŋi, wuu sí na ɲyɛ Kile tùnntunŋiMusa cyelempyii.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Wuu à cè na Kile à jwo ná Musa e, ŋka ŋge nàŋi wi ke, wuu bá ɲyɛ a u tayirige cè mɛ.»
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Ka u u pi pyi: «Nde ɲyɛ kakyanhala dɛ! Yii à jwo na yii ɲyɛ a u tayirige cè mɛ, u s'à mii ɲyiigii múgo.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Wuu pun'à cè na Kile ɲyɛ na núru kapimpyi á mɛ. Ŋge u na u pêre marii u ɲyii wogigii pyi ke, uru ɲwɔ na u maha núru.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Mà lwɔ́ diɲyɛ tasiige e, wuu sàha sàa lógo na sùpyaŋi u à si fyin ke, na wà à jà a uru ɲyiigii múgo mɛ.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Kàmpyi ŋge nàŋi mpyi a fworo Kile e mɛ, u mpyi na sì n‑jà yaaga pyi mɛ.»
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Ka Farizhɛɛnbii si jwo nàŋ'á: «Mu à si kapimpyi, tacɛnŋɛ ɲyɛ mu i mɛ! Ka mu u ŋkwɔ̀ a pa a wuu leni kure e la?» Maa u kɔ̀rɔ.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Ɲyɛ Yesu à pa lógo na pi à nàŋi kɔ̀rɔ ke, maa sà u yíbe: «Mu à dá Supyaŋi Jyaŋi na la?»
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Ka nàŋi si u yíbe: «Wuu cyelentuŋi, jofoo kyaa na mu ɲyɛ yɛ? Mii la ɲyɛ si u cè si dá u na.»
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Ka Yesu si u pyi: «Uru mu à ɲya amɛ, u u yu ná mu i.»
37 E Jesus lhe disse:
38 Ka nàŋi si jwo: «Kafooŋi, mii à dá mu na» maa niŋkure sín Yesu taan.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Lire tèni i, ka Yesu si jwo: «Mii à pa diɲyɛŋi i si mpa sùpyire kapyiiŋkii kataampe cwɔɔnrɔ, bà fyinmpii si mpyi s'a ɲaa, ɲyafeebii si mpyi fyinmii mɛ.»
39 Jesus continuou: —
40 Farizhɛɛnbii pi mpyi wani maa puru lógo ke, ka pire si u pyi: «Mà tàanna ná mu jwuŋkanni i, wuu mú na ɲyɛ fyinmii bɛ?»
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Ka Yesu si pi pyi: «Yii n'a mpyi fyinmii, yii kapegigii tugure mpyi na sí n‑láha yii na, ŋka yii na sɔ̂nŋi na yii ɲyiigil'à múgo ke, lire e yii kapegigii tugure sí n‑kwôro yii na.»
41 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.