Lucas 24
Yeshuât Den Pat Âlepŋe (SPL) vs AAI
1 Emet haŋ sâmu imbi yaŋe yahatmâ to kukŋe suk suk mem sumângen ariwi.
1 Sunday maraumanika baibin raiy hibogaigiwas hi’inu’in hibow hin rah yan hitit.
2 Ari senyeŋe pilâm eksain mâne kât pato lâum hâpunŋetâ ba mâtâpŋe ya maŋguop ya âlâengen ba talop. Yawu otmu mâtâpŋe ya tetekŋan kinmu ekbi.
2 Naatu hin rah yan hitit ana veya kabay gagamin Jesu ana hub awan hiya’afut inu’in hifururuw tit hub awan asir inu’in hi’itin.
3 Ekmâ kâlehen yâhâm Yesuhât pâinbi.
3 Basit wanawanan hirun hin, baise Regah Jesu biyan men hitita’urimih.
4 Yesuhât pâinŋetâ biatmu kinŋetâ yanâk aŋelo yâhâp yâk yetgât hâk katipŋe kaok bolaŋ bolaŋ yaŋe pârâk sânsânâk teteyiŋgim kinowot.
4 Nati’imaim hai kasiy ra’at hibat hibinubunibun naniyan meyemeye orot rou’ab hai bonamanamarin auman sisibihimaim himatar hibat.
5 Teteyiŋgim kinmutâ yelekmâ pârâk pilâm umutyeŋe ariop.
5 Baibin hai bir ra’at nahimaim yumatah au babe me yan hire, baise orot rou’ab hi’uwih hio, “Kwa aisim orot yawasin isan sabuw murubin hai efanamaim kwanunuwih?
6 Emelâk yahatmâ arap. Emelâk yeŋe Galilaia hânân yâk orop manŋetâ den ekyongop yakât nelâm yongoap me?
6 Iti’imaim boro men kwana’itin, i morobone misir maiye! Galilee imaim bairi kwama’am ana veya tur abisa eo i kwanotanot.
7 Emelâk yuwu sâm ekyongop. “Lok âlâŋe nâ lok bulâŋe nâŋgâm bâlenihim Roma yeŋgât bâtyeŋan mem katnekmu nohoŋetâ mumbom. Mumune hannohoŋetâ hilâm kalimbu pesuk sâmu yan yahatbom.” Yesuŋe yawu sâm ekyongop.” Yawu sâowot.”
7 ‘Orot Natun i boro hinab sabuw kakafih umahimaim hinayai, hina’onaf, naatu veya tounu ufunamaim morobone nayawas maiye.’”
8 Yawu sâm ekyongomutâ nâŋgân nâŋgânyeŋe pâroŋ sâmu nâŋgâŋetâ teteop.
8 Imaibo baibin ana tur eo nuhih taseb hinot.
9 Nâŋgâŋetâ tetemu pilâyelekmâ âwurem ari yakât den pat Yesu hoŋ bawalipŋe kâiân konok otmu bukulipyeŋe nombotŋe 10 ekyongowi.
9 Naatu rahane himatabir maiye hina bar hitit. Sawar abisa’awat hi’i’itah ana bai’ufununayah nah 11 naatu bai’ufununayah afa nati baremaim hima’am auman hai tur hi’owen.
10 Imbi sumân ariwi ya yeŋgât kutyeŋeâmâ yuwu. Maria, Matala kapiân gâtŋe, âlâmâ Yoana, âlâmâ Maria Yakop mâmâŋe. Yâkŋeâmâ bukulipyeŋe orowâk ari den pat ya Yesu hoŋ bawalipŋe ekyongowi.
10 Baibin iyabowat sawar hi’itah hina Jesu ana tur abarayah hai tur hio’owen wabih i Mary Magdalin, Joanna naatu Mary, James hinah naatu baibin afa auman.
11 Ekyongoŋetâ nâŋgâŋetâ porap olop.
11 Baise Jesu ana tur abarayah baibin hio men hitumatum, anayabin hai tur hinonowar naniyan i tamim tao kwanekwan na’atube.
12 Yawu gârâmâ Petoroŋe yahatmâ sumângen sururuk sâm ari lâm sâtŋanâk kinmâ ehop. Eksan mâne sâŋgum kâlep mem Yesu katipgum katbi yaŋahâk tatmu ehop. Ekmâ “wuân kulem eksan” sâm nâŋgâm kiwilim emetŋan âwurem ariop.
12 Baise Peter misir nunuw in rah yan tit, hub wanawanan kwaf nuwariy faifuwawat hi’inu’in itah, basit abisa mamatar isan erebainotanot auman matabir in.
13 Sâp yanâk Yesuhât komolân gâtŋe lok yâhâp Emausi kapi Yerusalem kapi gotŋanâk tap yan ariowot.
13 Nati veya ta’imon Jesu ana bai’ufununayah orot rou’ab Jerusalemane hin bar merar ta wabin Emmaus imaim hitit. Jerusalem in Emmaus titit ana fofonin i 11 kilometres na’atube.
14 Mâtâwân arim tatmâ papatolipyeŋaŋe Yesu kuŋetâ muop yakât alahum weyetŋe nâŋgâowot.
14 Baise iti orot rou’ab efamaim sawar abisa’awat himamatar isah hairi hio hidudur hinan ana veya,
15 Yawu otmâ arim tatmutâ Yesuŋe teteyitgimu orowâk ariwi.
15 Jesu ufuhine natit botanih bairi hita’imon hiremor hin.
16 Orowâk ari kundenŋe ehoworâke yamâ lok ondop orop arain yawu nâŋgâowot.
16 Naatu bairi hinan i hi’itin baise men kafa’imo hi’inan.
17 Yawu nâŋgâmutâ Yesuŋe yuwu sâm âiyotgop. “Wuân denŋe alahuawot?” Sâmu hâmeyetŋe bâlemu kinowot.
17 Jesu ibatiyih, “Kwa abisa isan tura airi kwaidudur auman kwanan?” Naatu orot rou’ab hinutanub yah rererey yen hibat.
18 Yawu otmâ bukuŋe âlâ, kutŋe Keleopa sâm, yâkŋe yuwu sâop. “Yâhâlen papatolipnenŋaŋe otbi yakât den pat Yerusalem kapi ambolipŋe kerekŋe naŋgain. Yakât otmâ girawu otmâ yakât pâpguat?”
18 Orot ta wabin Cleopas ibatiy eo, “Jerusalem wanawanan o akisimo nanawan orot, imih sawar abisa fai fur wanawanan mamatar o men iso’obamih?”
19 Sâmu sâop. “Wuân otbihât yat?”
19 Jesu ibatiyih, “Sawar abistan?”
20 Yakât otmâ lohimbi kerekŋe nâŋgâwaŋgiŋetâ yahatminiop. Yamâ hotom umai otmu papatolipnenŋaŋe yâkât den nâŋgâŋetâ nahat otmu “Kuŋetâ muâk” sâm sâm hârewaŋgiwi. Yawu sâm hârewaŋgim Roma lok galemlipnenŋe ekyongoŋetâ yâkŋe lauyeŋan mem howanân kuŋetâ muop. Yakât den pat alahum gait.
20 Baise aki ai firis ukwarih naatu bonawiyenayah orot ukwarih hibai Roman gawan hitin, morobomih eo ibasit naatu hibai hin hi’onaf morob.
21 Yâkŋe Isirae nengât kasalipnenŋe yongom watyekmu arinomai yawu nâŋgâm biwinenŋaŋe mem manmâ gawin. Yamâ yâhâlen kuŋetâ muop.
21 Aki anotanot iti orot boro Israel sabuw baiyawasih arouw nuhifot ama’am, baise iti orot hirab momorob i veya boun tounu sawar.
22 — ausente —
22 Naatu baibin afa aki ai kou’ayomaim boun maraumanika hin rah yan hititit biyan hiboyouw
23 — ausente —
23 naatu himatabir hina hio, ‘Aki tounamatar ai’itih, naatu tounamatar ai tur hi’owen Jesu i morobone misir maiye.’ Iti na’at hio aki aoror sa’iri ai kasiy ra’at.
24 Imbi yaŋe yawu sâm eknongoŋetâ bukulipnetŋe nombotŋaŋe sumângen ari imbi yaŋe den yai ya yeŋe senyeŋan Yesu ekŋetâ ki tap.”
24 Basit ai kou’ayomaim sabuw afa hin rah yan hit abisa baibin hio hinowar na’atube hi’itah, baise Jesu men hi’itinimih.”
25 Yawu sâm ekumutâ Yesuŋe yuwu sâop. “Nâŋgân nâŋgânyetŋe umatŋe. Emelâk Anitâŋe poropetelipŋe den ekyongomu kulemguwi ya nâŋgâmutâ ki keterakyitgimap. Yakât otmâ yuwu sâmune nâŋgâyet.
25 Imaibo Jesu iuwih eo, “Kwa i kwabikoko’aw, aisim dinab oro’orot abisa hio hikikirum men fudir rerekab kwabitumatumamih!
26 Anitâŋe tihitnenŋe otbe sâm ikŋe hoŋ bawaŋe hâŋgângumu ge manmu kuŋetâ hâhiwin nâŋgâm muop. Muop yamâ mumuŋambâ yahatmâ tatmâ yâhâmbisâp ya Anitâŋe sâm kalop.”
26 Keriso iti sawar etei isah ni’akir biyan nababan saise ana aiwob maramaim narun nabi’aiwob isan men kwaso’ob?”
27 Yawu sâm topŋe katmâ Mose otmu Anitâhât poropetelipŋaŋe miti pepaen den kulemguwi ya sâm kusânmâ ekyotgop.
27 Imaibo Jesu taiyuwin isan aneika Moses ana Buk kikirum imaim busuruf idudur rena God ana dinab oro’orot hai Buk hikikirum imaim tit.
28 Yawu otmâ Emausi kapi ginŋan ariwi. Yan arimâmâ Yesuŋe katyelekmâ kapi âlâengen ariwe sâm olop.
28 Naatu bar merar hinuh hinanamaim hititit auman, Jesu bar merar ta namihibe iwa’an hi’itin.
29 Yawu otmu alitmâ yuwu sâowot. “Emet ŋiŋ yap yakât otmâ orowâk yuân tatne.” Yawu sâm emetyetŋan orowâk yâhâwi.
29 Baise hi’otan hio, “Veya sawar naatu mar efof imih tarun bairit ta’in.” Iti na’at hio itin, basit bairi inumih hirun.
30 Yâhâ tatmâ sot um newi. Sot um nem tatŋetâ Yesuŋe baŋga mem Anitâ mepaem motokmâ torehenŋe yitgiop.
30 Bay aa isan Jesu bairi himare, eof rafiy bai God ana merar yi sawar imasib itih.
31 Yitgimu yanâk nâŋgân nâŋgânyetŋe pâroŋ sâmu kundenŋe ekmutâ keterakyitgiop. Ekmutâ keterakyitgimu yanâk gulip olop.
31 Imaibo hairi matah to iwa’an hi’inan, baise marta’imon na’am sa’iwa’an.
32 Gulip otmu bukuŋe âlâ yaŋe bukuŋe yuwu sâm ekuop. “Mâtâwân takain yan Anitâhât poropetelipŋe nombotŋe otmu Moseŋe miti pepaen den kulemguwi yakât topŋe sâm kusânmâ eknotgomu nâŋgâm biwine yahatsap.” Yawu sâop.
32 Hairi himisir hio, “Efamaim tanan Buk Atamaninamaim bidudur dogorot ahayabe yiy naniyan itatam?”
33 Yawu otmu in yawu yahatmâ Emausi kapi ya pilâm âwurem Yerusalem kapiân ariowot. Âwurem ari Yesu ikŋe hoŋ bawalipŋe kâiân konok otmu bukulipyeŋe nombotŋe orowâk menduhuakmâ tatbi yâk yeŋgâlen yâhâowot. Yâhâmutâ yuwu sâm ekyotgowi.
33 Basit himisir himatabir maiye hin Jerusalem hitit, nati’imaim bai’ufununayah nah 11 naatu afa auman hiru’ay hima’am hi’itih,
34 “Kutdâ mumuŋambâ yahatmâ Simon Petoro tetewaŋgimu eksap.”
34 hai tur hi’owen hio, “Tur anababatun Regah i morobone misir maiye Simon isan irerereb.
35 Yawu sâm ekyotgoŋetâ benŋe kutdâŋe mâtâwân yâk teteyitgim emetyetŋan ari baŋga mem motokmâ yitgimu yan kundenŋe ekmutâ keterakyitgiop yakât ekyongowot.
35 Orot rou’ab efamaim abisa mamatar naatu mi’itube rafiy imasib bitih ana veya’amaim matah to iwa’an hi’i’inan etei hidudur turahinah hinowar.
36 Den ya ekyongomutâ yanâk Yesuŋe pârâk sânsânâk teteyiŋgiop.
36 Orot rou’ab iti na’atube hima hio hinonowar auman naniyan meyemeye Regah nah yan foun matar bat iuwih eo, “Tufuw isa nama.”
37 Teteyiŋgimu ekmâ “weke takap,” sâm pârâk pilâm kiŋgityeŋahât otbi.
37 Etei hi’oror, hai bir ra’at, hinotanot i yoyom mowan itinin hirouw.
38 — ausente —
38 Baise Jesu iuwih eo, “Aisim kwabirubir naatu aisim a not boro’ika tekakasiy?
39 — ausente —
39 Au umau kwa’itah, naatu biyau kwabutubun finimu au rakit naniyan kwatatam, saise kwanaso’ob iti i anababatun ayu, anayabin yoyom i aurih finimih en.”
40 — ausente —
40 Iti ra’at eo sawar basit an uman i’obaiyih hi’itan.
41 — ausente —
41 Baise men kafa’imo hitumatumamih, hai kawasa ra’at hikasiy auman, basit Jesu ibatiyih, “Kwa bay urey ta kwayai inu’in?”
42 — ausente —
42 Siy baibitab finimin reban hibai hitin
43 — ausente —
43 naatu nahimaim bat eaan hi’itin.
44 Yesuŋe iŋan ya nem tiŋ pilâm yuwu sâm ekyongop. “Emelâk yen orowâk manmâ den topŋe topŋe kâsikum yiŋgim gawan yan den âlâ yuwu sâm ekyongowan. “Emelâk emet inânŋan Mose, Dawiti, otmu Anitâhât poropetelipŋe nombotŋaŋe nâhât nâŋgâm miti pepaen den kulemgumini yakât bulâŋe tetem heŋgeŋguwuapgât Anitâŋe sâm kalop.” Yawu sâm ekyongowan.”
44 Imaibo hai tur eowen eo, “Ayu i sawar iti isah bairit tama’ama ana veya a tur aowen. Sawar abisa ayu isau mataramih Moses ana Bukamaim, dinab hai Bukamaim na’atube Psalms imaim hio hikikirum hina hiturobe.”
45 Yawu sâm ekyongom den kulemguwi ya kâsikum yiŋgimu nâŋgâŋetâ.
45 Imaibo hai not botawiy Buk Atamaninamaim abisa isan hio hikikirum naniyan hibai.
46 Den ya nâŋgâŋetâ keterakyiŋgimu den bâiŋe yuwu sâm ekyongop. Emelâk emet inânŋan miti pepaen den âlâlâ kulemguwi yakât topŋeâmâ yuwu tap. Anitâŋe lohimbi kerek yeŋgât tihityeŋe otbe sâm ikŋe hoŋ bawa hâŋgângumu ge manbuap. Manmu lok bâleŋaŋe mem âlâlâ tuhuŋetâ hâhiwin nâŋgâm mumbuap. Mumu hanguŋetâ hilâm kalimbu pesuk sâmu Anitâŋe mumuŋambâ mem yahatbuap.
46 Naatu iuwih eo, “Abisa hio hikikirum anayabin i iti, Keriso i ni’akir biyan nababan namorob, naatu veya tounu ufunamaim boro nayawas maiye namisir.
47 — ausente —
47 Saise i wabinamaim ya baikitabir naatu notawiyen ana tur Jerusalemamaim an hinayai hinabinan hinatit hinan tafaram tutufin etei hinanowar.
48 — ausente —
48 Imih kwa abisa matamaim kwa’i’itin i kwanakubuna sabuw etei hai tur kwana’owen hinanowar.
49 Otmu nâŋe Wâtgât mâmâŋahât Heak hâŋgângumune ge âi sâm yiŋgian yukât mâmâŋe otyiŋgimu menomai ya awoŋnaŋe sâm kalop. Yakât otmâ Yerusalem kapiân tatmâ mambotnomai.” Yawu sâm ekyongop.
49 Jerusalemamaim kwanama ayu Tamai abisa baitimih eo’omatani marane aniyafar nare a fair kwanab.”
50 Yerusalem kapi pato yakât gotŋan kapi âlâ, kutŋe Betani sâm, ya tap. Yan meyekmâ ari Anitâŋe mâmâŋe otyiŋgiâkgât ulitguop.
50 Imaibo nawiyih bairi Jerusalem hihamiy hitit hin Bethany hitit, nati’imaim uman bora’ah isah yoyoban igegewasinih.
51 Yawu otmâ pilâyekmâ himbimân yâhâop.
51 Bigegewasinih auman ihamiyih earura’ah yen in mar wanawanan run.
52 Himbimân yâhâmu mepaem tepyeŋe heroŋe otmu Yerusalem kapiân âwurem ariwi. Âwurem ari opon kâmbukŋan yâhâ Anitâ mepaewi. Yawu.
52 Hibora’ara’ah yasisir yah awan karatan auman himatabir maiye hin Jerusalem hitit.
53 — ausente —
53 Nati’imaim mar etei hin Tafaror Baremaim God ana merar hiyiy naatu hibobora’ara’ah.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.