João 9
Yeshuât Den Pat Âlepŋe (SPL) vs AAI
1 — ausente —
1 Orot matan fim auman tufuw ma’am Jesu remor inan itin.
2 — ausente —
2 Ana bai’ufununayah Jesu hibatiy, “Bai’obaiyenayan, yait ana kakafinamaim iwa’an iti orot matan fim auman tufuw? I taiyuwin ana kakafin o i hinah tamat hai kakafinamaim?”
3 Yawu sâm âikumunŋe yuwu sâop. “Ya bia. Ikŋe orotmemeŋe bâleŋe me âwâŋe mâmâŋe yetgât tosahât bia. Yawu gârâmâ Anitâhât wâtŋan kinmâ heŋgeŋgumune ekŋetâ âlâ kândâkdâ olâkgât mâmâŋahât tepŋambâ yuwuâk teteop.
3 Jesu eo, “Orot matan fim i men anabowabow kakafinamaim iwa’an matan ifimemih o i hinah tamah hai kakafinamaim, baise i ana fimemaim God ana fair iti orot biyanamaim nirerereb hina’itin.
4 — ausente —
4 Iti ana veya’amaim yait ayu iyunu anan i ana bowabow tanabow, gugumin i enan men karam yait ta nabow.
5 — ausente —
5 Ayu boun iti tafaramamaim ama’am, ayu i tafaram ana marakaw.”
6 Yawu sâm hân mem tâpgum golaŋgumu toâk toâk otmu lok yakât senŋan lâwâlem yuwu sâm hâŋgânguop.
6 Iti tur eo ufunamaim, Jesu kwei me yan re naatu iyuriyur bai bora’ah orot matan idadawir.
7 “Gâ arimâmâ Siloam deŋgânân senge hâmehe piriakbuat.” Yawu sâop. Otmu kut Siloam yakât topŋeâmâ yuwu, “hâŋgânnohop” yawu. Yawu sâm hâŋgângumu ari to piriakmu senŋe suk sâmu ehop.
7 Naatu iu, “Kwen harew Siloam kukuf (nati wab anayabin iyafar) imaim kururub.” Imih orot in rurub naatu matan nuw sawar itah auman matabir au bar in.
8 Yawu otmâ âwurem arimu bukulipŋe otmu lohimbi emelâk topŋe nâŋgâminiwiŋe ekmâ yuwu sâwi. “O, lok senŋe bok sâsâŋe mâtâp ginŋan tatmâ ulitnongomap ya yu mon?” Yawu sâm alahuwi.
8 Orot tain tuwan naatu sabuw afa marasika hi’i’itin ma fefefeyan, hibatiy, “Iti orot ta’imon mar etei ema efefefeyanaban i iti?”
9 Nombotŋaŋe sâwi. “Lok ya yukâ,” sâwi. Yâhâ nombotŋaŋeâmâ sâwi. “Bia, lok yuâmâ lok yai yawuya,” sâwi.
9 Sabuw afa hi’o, “Orot i nati.” Afa hi’o, “En nati i ana yumatabe.”
10 Yawu ekyongomu yuwu sâm âikuwi. “Gâ girawu otmâ senge hâreakmu eksat?”
10 Sabuw hibatiy, “Mi’itube o mat igewasin kunuwanuw?”
11 Sâŋetâ sâop. “Lok âlâ, kutŋe Yesu sâm, yâkŋe hân mem tâpgum golaŋgum sennan lâwâlem yuwu sâm eknohoap. “Gâ Siloam deŋgânân ari senge hâmehe piriak.” Yap yawuâk watmâ ari piriakmune senne hâreakmu eksan.”
11 Orot iyafutih eo, “Orot wabin te’o Jesu i yur bai matou idadawir naatu na Siloam harew kukufamaim rurubamih iuwu. Imih ayu an arurub, naatu matou to iwa’an anuwanuw.”
12 Yawu sâmu âikum sâwi. “Lok ya wosapâ tap?” sâwi. Sâŋetâ “Nâ ki naŋgan,” sâop.
12 Sabuw hibatiy, “Bo iti orot i menamaim ema’am?”
13 — ausente —
13 Nati orot Jesu biyawas hibai hina Pharisee biyah hitit.
14 — ausente —
14 Baiyarir ana veya’amaim Jesu nati orot matan fim yuramaim idawir matan igewasin nuw.
15 Dâim ariŋetâ Parisaioŋe girawu otmâ senŋe hâreakmu ehop yakât âikuwi. Âikuŋetâ yuwu sâm ekyongop. “Yesuŋe hân mem tâpgum golaŋgum sennan lâwâlemu yaŋak ari Siloam deŋgânân piriakmune senne hâreakmu eksan.” Yawu sâop.
15 Isan imih Pharisee ibanak maiye orot hibatiy mi’itube matan igewasin. Orot hai tur eowen eo, “I yuramaim matou idadawir uwu harewamaim arurub naatu boun i anuwanuw.”
16 Yawu sâmu Parisaio nombotŋaŋe yuwu sâwi. “Yesuŋe tatmâ nâŋgâ nâŋgâ sâpŋan hân mem tâpgum golaŋguop yamâ âi miop yawuhât dop oap. Yakât otmâ ekmunŋe Anitâŋe ki hâŋgângumu giop oap.” Yawu sâwi. Yâhâ nombotŋaŋeâmâ yuwu sâwi. “Orotmeme bâleŋe otmâ manmap mâne kulem yuwuya ki membâp.” Yawu sâm hioŋakbi.
16 Pharisee afa hi’o, “Iti orot i men Godane na, anayabin Baiyarir ana ofafar i men ekakaif.”
17 Hioŋakmâ yaŋak witgum lok ya yuwu sâm âikuwi. “ “Mem sennan lâwâlemu hâreakmu eksan,” yat. Yakât otmâ topŋe tipiŋe nâŋgâwaŋgiat ya sârâ nâŋgâne.” Yawu sâwi.
17 Imih Pharisee hitatabir orot ibanak hibatiy maiye, “Iti orot o mata iwa’an bigewasin isan o boro mi’itube inao?”
18 Yâhâ Parisaio nombotŋaŋe senŋe hâreakmu ehop yakât den pat nâŋgâŋetâ ki bulâŋe olop. Yakât otmâ topŋe yâhâpŋe sâŋetâ nâŋgâne sâm âwâŋe mâmâŋe yuwu sâm âiyotgowi.
18 Jew hai ukwarih men kafa’imo hititumatum iti orot matan fim ma’am naatu bounabo matan nuw, naatu orot hinah tamah isah hi’af hina, imaibo hibatiyih.
19 “Nanyetŋe senŋe bok sâsâŋe yawuâk teteop sâmawot. Yamâ yiwereŋeâmâ girawu otmâ eksap? Yakât sâmutâ nâŋgâne,” sâm âiyotgowi.
19 “Iti orot i kwa natu? Kwa kwa’o’o i matan fim auman tutufuw kekeban iti? Naatu boun i mi’itube enuwanuw?”
20 — ausente —
20 Hinah tamah hiyafutih hi’o, “Aki aso’ob iti kek i aki natu, naatu matan fim auman tufuw.
21 — ausente —
21 Baise aki men aso’ob, boun i mi’itube enuwanuw, o yait matan iwa’an igewasin, kwaibatiy i sanaman, karam taiyuwin isan boro nao.”
22 — ausente —
22 Hinah tamah iti tur hi’o, i Jew sabuw isah hibir, anayabin iti tur i marasika Jew ukwa’ukwarih hi’o hibasit, yait Jesu isan naorereb Keriso nararauw boro kou’ay barene hinabotait ufun nama.
23 — ausente —
23 Iti isan imih i hinah tamah hi’o, “Kwa taiyuw kwaibatiy kwa’itin, i sanaman.”
24 Yawu sâmutâ nanyetŋe yâhâpŋe yuwu sâm âikuwi. “Anitâhât senŋan kinsat yakât otmâ den bulâŋanâk sârâ nâŋgâne. Nenâmâ Yesuhât topŋe naŋgain. Yâhâmâ lok bâleŋe. Gâŋe yâkât girawu naŋgat?”
24 Mar bairu’abin orot matan fim nuwanuw isan hi’af na, naatu hibatiy maiye, “Turobe God nanamaim ai tur ina’owen! Aki aso’ob orot yait o biyawasi i bowabow kakafin wairafin.”
25 Yawu sâm âikuŋetâ sâop. “Bâe, yeŋe lok bâleŋe yai yamâ ki naŋgan. Nâmâ senne bok sâmu manminiwan yamâ sâp yiwereŋe lok yaŋe senne lâwâlemu hâreakmu eksan yamâ naŋgan.” Yawu sâop.
25 Orot iyafutih eo “Ayu men aso’ob i bowabow kakafin wairafin o en? Ayu sawar ta’imonamo asoso’ob i ayu matou fim ama’am naatu boun i anuw a’i’itah.”
26 Yawu sâmu kunyeŋe kârikŋe otmâ sâwi. “Sârâ nâŋgâne. Gâ girawu otgihimu yan senge yu hâreahop?” Yawu sâwi.
26 Naatu orot hibatiy, “Abistanawat o isa sinaf? Mi’itube sinaf o mata botawiy?”
27 Sâŋetâ sâop. “Âo, nâmâ emelâk ekyongoan. Wongât yeŋe usut usulâk âi pâi tuhuneksai? Yeŋe yâkât hoŋ bawaŋgine sâm âinohom tai me?” Yawu sâop.
27 Orot iyafutih eo, “Ayu marasika kwa isa aoka naatu kwa men kwanowar. Aisim kwakokok anao maiye kwananowar? Ta’itin kwa auman kwakokok i ana bai’ufununayah kwanamatar?”
28 Yawu sâmu sârekguwi. “Wae, gâŋeâmâ yâkât den lâuon. Yâhâ nenŋeâmâ Mosehât girem den lâumain.
28 Hi’obaibiyab naatu hi’o, “O i nati orot ana bai’ufununayan, baise aki i Moses ana bai’ufununayah.
29 Aŋgoân Anitâŋe girem den Mose ekuop yamâ naŋgain. Yâhâ lok yuâmâ âlâhât sâtgât otmâ âi memap? Topŋe ki naŋgain.” Yawu sâwi.
29 Aki aso’ob God mutufor Moses hairi hi’o, baise orot nati Jesu tibiwab, aki men kafa’imo aso’ob i menane na?”
30 Sâŋetâ sâop. “Bâe, yai ya nâŋgâmune nahat oap. Lok yaŋe sennan lâwâlemu hâreakmu ekban yamâ yeŋe girawuhât otmâ âlâhât sâtgât otnihiop yakât nâŋgâm pâpguai?
30 Orot matan fim bigewasin iyafutih eo, “Abifofofor men kafaita! I menane nan kwa men kwaso’ob, baise i ayu matu fim iwa’an anuwanuw.
31 Yawu gârâmâ nenâmâ yuwu naŋgain. Orotmeme bâleŋe otmâ manmaiŋe âi tuhune sâm Anitâ ulitguŋetâ ki nâŋgâyiŋgimap. Yâhâ lohimbi âlâ me âlâŋe ewe katmâ tem lâuwaŋgimaiŋe ulitguŋetâ âlepŋe nâŋgâyiŋgimap.
31 It Taso’ob bowabow kakafih wairafih God hai tur men enonowar. God ana sabuw i ana kok tesisinaf naatu isan tekakakaf i hai tur enonowar.
32 Yawu gârâmâ kândikum emelâk Anitâŋe lohimbi katyelekmu yapâek tetem gawiân kulem yuwu yakât pat âlâ ki nâŋgâman. Yakât otmâmâ yuwu naŋgan.
32 Men yait ta tafaram wanawanan orot matan fim auman tufuw ma’am matan botawiy nuwanuw ana tur nowaramih.
33 Lok yuâmâ Anitâŋe ki hâŋgângumu giop mâne ki heŋgemnohombâp.” Yawu sâop.
33 Iti orot men Godane tanan na’at, i boro men karam iti bowabow tasinaf.”
34 Sâmu sâwi. “Bâe, Gâmâ mâmâhaŋe meŋgehop yapâek manman bâleŋe manmâ gamat. Yakât gâŋe girawu otmâ den kâsikum ningiwe sâm oat? Pilâm ânmâ ari,” sâm watŋetâ ba ariop.
34 Iti isan hi’o, “O bowabow kakafin wanawanan itufuw ira’at iyey, i boun aki ini’obaiyi!” Naatu kou’ay barene hibotait tit ufun ma.
35 Watŋetâ ariop yakât den pat Yesuŋe nâŋgâop. Lok ya mem tetem yuwu sâm ekuop. “Gâŋe lok bulâŋahâlen biwihaŋe kepeim mansat me bia?”
35 Jesu orot hinun tit ufun ma’am ana tur nowar, naatu titita’ur anamaramaim ibatiy, “O Orot Natun kubitumitum?”
36 Sâmu sâop. “Lok pato, gâ âlâhât yat? Yiwereŋe tiripnohorâ ekmâ biwinaŋe yâkâlen kepeim manbehât naŋgan.” Yawu sâop.
36 Orot Jesu ibatiy, “Regah, iti orot i menatan ku’o anowar saise i anitumitum!”
37 Sâmu sâop. “Nâ ninahât yan.”
37 Jesu orot isan eo, “Orot i iti kwi’i’itin, boun iti airi kwa’o’o.”
38 Sâmu sâop. “Kutdâ, biwine gâhâlen katsan,” sâm mepaeop.
38 Naatu orot eo, “Regah, Ayu abitumatum.” Naatu Jesu nanamaim sun yowen kwafir.
39 Yawu sâm mepaemu yuwu sâop. “Nâ lohimbi topyeŋe ekmâ kâsipyongowehât gewan. Lok nombotŋeâmâ “emelâk nâŋgâmain” sâm mepaeakmai yamâ hâum pâpgunomai. Yâhâ nombotŋaŋeâmâ “ki nâŋgâmain” sâmai yamâ sâmune nâŋgâŋetâ haŋ sâyiŋgiwuap.” Yawu sâop.
39 Jesu eo, “Ayu ana iti tafaramaim atitit anayabin i sabuw ana kusibih, saise iyab mata fim boro hinanuw, naatu iyab tenuwanuw boro matah fimabe hinamatar.”
40 Yawu sâmu Parisaio yan kinbiŋe nâŋgâm yuwu sâm âikuwi. “Maiŋ, nenŋe mepaeakmaingât hâum pâpgum ki naŋgaingât yat me?”
40 Pharisee afa nati’imaim bairi hima’am iti tur eo’o hinowar, naatu hibatiy, “Nati tur ku’o’o, aki auman matai fim?”
41 Sâŋetâ sâop. “Nâhât topne nâŋgâm biwiyeŋe nâhâlen kepeimai mâne emelâk tosayeŋe biatyiŋgimbâp. Yâhâ yeŋeâmâ “emelâk nâŋgâm pesuk pilain” sâm biwiyeŋe nâhâlen ki kepeimai yakât otmâ tosayeŋe ya yawuâk tatmâ yâhâwuap.” Yawu sâop.
41 Jesu iyafutih eo, “Kwa mata fim na’at, kwa boro men kakafimih. Baise boun kwa kwa’o’o aki matai anuwanuw, kwa a kakafih i tema’am.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.