Atos 9
Maslyarw (SLU) vs AAI
1 Kyoat desike dakun o Saulus ralake krala neke masbu a nggora ma tyanuk ohe, ana tyabahunw iry matohak ity Ebut Yesuske ne bo. Lemade bya ti yait uskwe khatu lan lahuk ti iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe ti Yerusalem,
1 Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan
2 ode iten toha iry desy, ma kyesy atyah haretke ma yal ti Saulus, ma Saulus yety atyahy desy ti iry manety lulw ti Yahudi-nare ti wait sey rasambayan tiare o nus Damsyikke, ma kolnye yait iry Yahudi matoha Yesuske nam iajarare, neke wamfwet ta wamwany, desikeo kyumak sir ma yor sir bai Yerusalem.
2 ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.
3 Lemade Saulus byai nus Damsyikke ode kyoat iala ma inait nus desy, kyala mait bonyo madelahke kyosy laitke ma kdyelah kyaklelela i.
3 Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,
4 Dendye dyi ei lasmyerke ti desy, ode tyomolu telke it ma kbyu ti i de kbyohe, “Saulus! Saulus! Kyanmwane muoban de mutaba Yaw ne de?”
4 naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”
5 Lemade Saulus hyalas de byohe, “Amam Lan O, esei O de?”
5 Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.
6 Lemade mbwitil o ma mbwai nus Damsyikke krala so. Ti soke irkye it a ana lyosu ti o, ohe musti mo ana mala sai.”
6 Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”
7 Kyoat desy dakun o, iry malakut manor Saulus desikre ramtaut ma ksyeman sir ma lema ratun a rasobu, kali rtomolu tel desy dakun, keskyede lema rmatakit iry matanukke.
7 Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.
8 Lemade Saulus imdiry, ode hyela mata, keskye lema myatakit namit-namit. Lemadendye iry desikre rkumak simanare, ode reuk i ma rsukar ei nus Damsyikke.
8 Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.
9 Ode sekwe enatelw neke lema myatakit namit-namit, ode lema iknam o yenw dakun.
9 Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.
10 Ti nus Damsyikke iry matohak Yesuske it ma ani Ananias. Kyoat desike myatakit ktela Hulasokwe isusu ti ike, ma yatos ity Ebut Yesuske ma tyanuk ti i ma byohe, “Ananias!”
10 Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!”
11 Lemade ity Ebut Yesuske byu ti i huruk ma byohe, “Ode mbwa! Ma mtwoha salke it ma kani Sal a Mlakye ma ti kyait Yudas seike. Ti desike mena mobak irkye it ma ani Saulus, neke yosy a nus Tarsuske. Ma i desi malmata syambayan,
11 Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.
12 neke myatakit ktela kususu ti ike, neke kolnye, iry ne ani Ananias ma ana syukar ei sekye krala desy, ode syaa simake ti Saulus ma myatakit huruk.”
12 Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”
13 Desikeo Ananias hyalas ma byohe, “Amam Lan O, ktwomolu ma irire rahes a i de, ti iala atyat iry Yerusalem matohak Oare o so.
13 Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.
14 Ode iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe neke wait usu khatunare ral haretke ti Saulus ma myai ne, ma kyumak iry matohak O nekre mumu.”
14 Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”
15 Keskyede ity Ebut Yesuske tyanuk ti Ananias huruk de byohe, “Mbwa bo, kali kilik Saulus de ma kyarya ma Yaw, neke bya ti yabrita Anikkwe ti iry a lema Yahudi-nare ror wait raja-nare, ode ti iry a Yahudi-nare dakun.
15 Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.
16 Ode ana Yaw kmwesan a kswusu ti i ma musti mo yety ti de yety ma ti masunkwe, kali tyoha Yaw.”
16 Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”
17 Lemadendye Ananias byai sey a Saulus imin tike ma syukar ei sekye kralake ti yait a Saulus. Ode syaa simake ti i ma byohe, “Waikw a Saulus o! Ity Ebut Yesus a masusu tenanke ti o ti salke kralake ne, ti kyoat mumai nus ne, I neke yaso yaw ma kmwa ma ksweak o ma mmwatakit huruk, ode Hulasokwe Memeanke kbyenw a o.”
17 Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.
18 Ode Ananias itanuk maktei bonyo, kyala mait o, namke it ma kola maskye ityanke ma kyaditi i toha Saulus matake, ma myatakit huruk. Lemade Saulus byatar ma Ananias a byabtis a i.
18 Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.
19 — ausente —
19 Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai.
20 Kyoat desy dakun o, Saulus yabrita Yesuske ti Yahudi-nare sey rasambayan tiare, ode tyanuk ma byohe, “Yesus neke Hulasokwe Anan a I.”
20 Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”
21 Ode iry desikre mumu ne ratomolu Saulus ma itanuk koldyesy bonyo, rheran, ode it de yena it ma rbohe, “De lema iry ne i ne itabahunw iry a matohak Yesuske o Yerusalem ne e? Ode tyoha mai ne huruk ma ne ode? Ma ana kyumak iry matohak Yesuske ne ma yor sir ba ti iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe, neke wait usu khatunare!”
21 Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”
22 Keskyede sew kyaki neke Hulasokwe tyabal heheke ti Saulus, ma tun iajarare, neke iry Yahudi mamin ti Damsyik desikre lema bisa ma rhalas ral i. Dendye Saulus lyosu ti sir bain-bain ohe, Yesus neke I ne Hulasokwe isusu I ma ika Raja ode iaorif irkye ne.
22 Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso, iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.
23 Maktei o seure kiliku i, desikeo iry Yahudi mamin ti desikre rtanuk tun sasamke ma rtabahunw a Saulus.
23 Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.
24 Lemade sewah o msarin nekre iry Yahudi desikre rajaga ti holholat lory kmata nus desy mumu ma ana rtabahunw a i, keskye Saulus hye wait rekryeky desy.
24 Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.
25 Dendye metdyetke it bonyo, Saulus tyaklulw ti airke kralake, ode wasi matoha iare rtolar i toha jendelake it ti nus desy wasi rubkye ei mloskye, ma ila.
25 Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.
26 Lemade Saulus yulak i bai Yerusalem, ode kyoat inait Yerusalem bonyo, yobak ma iwahuk i a yor iry matohak Yesuske. Keskyede sir ne mumu ramtaut a i, kali lenla rtohak ohe Saulus neke bain-bain o tyohak Yesuske dakun.
26 Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.
27 Keskyede Barnabas yor Saulus ba ti Yesuske wasi nyasoare, ode Barnabas ihes ti sir ohe Saulus ne myatakit ity Ebut Yesuske ti salke krala mabai nus Damsyikke, ma Yesuske itun a yor Saulus ti desy. Ode Barnabas ihes dakun o Saulus lema imtaut ma yabrita Yesuske ti iry ribun mamin ti nus Damsyikke.
27 Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.
28 Dendye Saulus iwahuk i a yor iry matohak Yesuske ti Yerusalem. Ode ires ma ti yabrita ity Ebut Yesuske ti kabei ta kabei bo ti nus desy.
28 Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.
29 Saulus dakun o yabrita Yesuske ti iry Yahudi manal tel Yunani-nare, ode itaur nunu yor sir, ma khyury ma iry desikre robak a ksala ma rtabahunw a i.
29 Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.
30 Keskyede kyoat iry matohak mamin ti Yerusalem desikre rahe rekryeky desy bonyo, ror Saulus bai nus Kaisareake, maktei o rsalak i ti kabalke ma byai nus Tarsuske.
30 Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.
31 Lemade iry ribun matohak Yesuske ti propinsi Yudeake ktem desy, ode propinsi Galilea o propinsi Samaria neke mumu nenmo kele rteka sir, kali iry lema matohak Yesuske ne lema rala atyat sir de. Ode kyoat desy dakun o Hulasokwe Memeanke ksyaluk sir ma wait tohtohakke malkyakaw, ode wait mormyorifke ksyusu ohe ramtaut ity Ebutke, ma iry matohak Yesuske rtabal a rtabal ma ribun sir.
31 Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.
32 Kyoat desy dakun o Petrus lyakut a lyola nus kabei ta kabei bo, ma yoly a iry ribun matohak Yesuske ne. Ode sekwe it bonyo bya ti yoly a iry ribun matohak Yesuske o nus Lidake.
32 Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.
33 Ode ti desike Petrus inal a yor wamwankye it ma ani Eneas, ma imin ti otke kralake ainke walw de, kali iblukut.
33 Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.
34 Lemade Petrus tyanuk ti i ma byohe, “Eneas! Yesus Kristuske nyoha o ma eras o de. Lemade mbwatar! Ode musosan wenamw muenaf tike.”
34 Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.
35 Ode kyoat iry ribun mamin ti nus Lidake ode lasmyer Saronke ratos o Eneas eras i de, lemade iry desikre mumu rtohak ity Ebut Yesuske dakun.
35 Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.
36 Lema soso toha nus Lida desy neke nuske it ma kani Yope. Ti desy wamfwet matohak Yesuske it ma ani Tabita, ma rhaly anike ti tel Yunanike o Dorkas (kbuanke o rusake). Wamfwet neke kyalamo yala eras irire, ode dyakin ma syaluk iry lema manait sra o hah nekre dakun.
36 Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.
37 Kyoat Petrus imin ti nus Lidake bonyo, Dorkas a kluruk i ma myaty. Lemade raris i maktei o, rhul a tbunanke, ode rlola tbunanke ti kamar mamin ti sekye kdadi srake.
37 Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.
38 Kyoat desy dakun o iry matohak Yesus mamin ti nus Yopeke ratomolu ma Petrus imin o nus Lidake, desike bonyo raso irkye enaru ma rbai so, ma raten mirmirin toha Petrus ma rbohe, “Amo, aramy miten ma tlaha mety ata ma adoko tbai Yope!”
38 Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”
39 Lemade Petrus tyoha iry deru desy ma raktem a rba. Kyoat ranait nus Yopeke bonyo, ror Petrus ma rsai ei kamar a ralola Dorkas tbunanke tike. Ode enen somare ti desy mumu neke, ramdiry ma rney a Petrus, ode rser ma rlosu ti Petrus ohe, rabit o mantel rahonak nekre mumu, neke Dorkas syor ti sir, kyoat a imorifke.
39 Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.
40 Keskye Petrus yesak iry desikre mumu ma rbetik toha kamar desy aduk. Maktei o Petrus syakitil ma syambayan. Isambayan maktei bonyo yulak matake sara Dorkas tbunanke ode tyanuk ma byohe, “Tabita, mbwatar!”
40 Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.
41 Lemade Petrus kyumak Dorkas simake ma imdiry. Maktei bonyo Petrus yabuk enen som desikre ror iry matohak Yesuske mumu, ma rsukar ei kamarke krala desy huruk. Ode Petrus tyanuk ti sir de byohe, “Myatos! Tabita neke myorif huruk de.”
41 Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.
42 Lemade ktela desike kimelir ti nus Yopeke ktem ne mumu, ma khyury ma iry ribunke rtohak ity Ebut Yesuske.
42 Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.
43 Maktei bonyo Petrus imin ti Yope sekwe enai ne, ti Simon wait sekye. Simon neke wasi karyake kyalamo syisik heal a iblutare ma iwai.
43 Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.